Hiina Silicon Valley + Kuidas säästa lennupiletitega?

Reisida on äge. Lennata ehk mitte, sest koivad ei taha kuidagi istme alla ära mahtuda, aga kõik sellele eelnev ja järgnev küll. Reisimine on võimalus tunda end vasikana, kes tõuseb esimest korda jalgeile, et kombata seda tundmatut maailma. Uued lõhnad, paigad ja inimesed. Seda eriti kui otsustad reisida omapäi. Vähemalt mulle tundub iseseisvalt reisimine emotsionaalselt märksa rikastavam kui reisituusikuga müttamine. Seetõttu soovitan kõigil vähemalt korra ette võtta mõni retk omapäi. Nii on huvitav, sageli odavam ning olles paindlik võid end ühtäkki leida ootamatutest sihtkohtadest. Nagu mina praegu. Istun hetkel Pekingi lennujaamas ning ootan järgmist lendu Shenzhen’i, kuhu mul tegelikult väga asja ei ole. Sain juhuslikult väga soodsad piletid mõnepäevase transiidiga, mistõttu mõtlesin vanal tuttaval külas käia. Täitsa huvitav!

Lisaksin paar sõna ka Pekingi lennujaama kohta, sest tegemist on üpris märkimisväärse hoonega. Nimelt rändas siit eelmine aasta läbi ca. 96 miljonit inimest (võrdluseks: Tallinna Lennujaam ja 2.6 miljonit), mis paigutab Pekingi lennujaama reisijate arvu poolest maailmas teisele kohale. Võiks arvata, et sellises kohas on ebameeldiv ja klaustrofoobne viibida. Tegelikulikult on Pekingi lennujaam ning eelkõige selle 3. terminal sedavõrd massiivne, et mõnikord isegi ei taju, kui palju inimesi siit tegelikult läbi voorib. Kolmanda terminali kogu kasutatav pindala on ligikaudu miljon ruutmeetrit, olles maailma suurimate hoonete nimistus kuuendal kohal. Miljoni ruutmeetri paremaks mõistmiseks võib võrdlusesse tuua Ülemiste Keskuse, mis on ligikaudu 10 korda väiksem.

Mis koht on aga Shenzhen? Shenzhen on Lõuna-Hiinas Guangdongi provintsis (kohe Hong Kongi kõrval) asuv linn, mis alles hiljuti oli tagasihoidlik kaluriküla. Tänaseks on niisked rohumaad ja lootoseõietiigid aga kasvanud suureks metropoliks, kus koos äärelinnaga elab kokku üle 20 miljoni inimese. See on linn, kus suurem osa elanikkonnast on sündinud tegelikult kusagil mujal.

Shenzhen 1990 vs 2014Kartuliga tehtud fotod Shenzhen’i kesklinnast 1990. a vs 2014. a. 

Mille poolest on Shenzhen eriline? Inimestele meeldib ikka spekuleerida, et see linn või too linn võiks olla järgmine Silicon Valley. Kui Hiinast rääkida, siis peetakse järgmiseks Ränioruks kindlasti Shenzheni, mis juba praegu on üks maailma juhtivaid tehnoloogiakeskusi. Eesti turul teatakse kindlasti Shenzheni päritolu Huawei’d, mis on maailma suurim telekommunikatsioonitehnika tootja ja alates käesolevast aastast ka suuruselt teine nutitelefonide produtseerija. Kui oled kunagi drooni lennutanud, siis oled tõenäoliselt kasutanud mõnda DJI Phantom seeria lennumasinat. Ka DJI juured ulatuvad Hiina Silicon Valley‘sse ning tänaseks toodavad nad kolm neljandikku maailmas müüdavatest tsiviilkasutuses olevatest droonidest. Shenzhen on koduks ka teistele gigantidele, nagu ZTE, Tencent, Foxconn jpt. Ühtlasi asub siin üks kahest Hiina aktsiaturust ning seega on ta Shanghai e. Hiina äripealinna kõrval kindlasti koht, mida teada, kui tunned huvi Hiina majanduse käekäigu vastu.

Kuidas aga ikkagi säästa lennupiletitega? Kui internetiavarustes ringi vaadata, siis selle küsimusega seostuvad erinevad soovitused, müüdid ja teooriad. Mina olen piletite ostmisel hakanud tähelepanu pöörama ennekõike aga järgnevatele punktidele.

1. Kasuta usaldusväärseid teenusepakkujaid.

Lennupileteid soetatakse tavapäraselt otse lennufirmadelt või pileteid vahendavate reisiagentuuride kaudu. Kõige parema ülevaate lennufirmade ja reisiagentuuride pakutavatest hindadest on võimalik saada kasutades erinevaid agregaatoreid, mis koondavad kõikvõimalike teenusepakkujate hinnad ühele lehele kokku. Kes on veidi reisinud, need on tõenäoliselt selliste agregaatorlehtedega kokku puutunud. Skyscanner, BookingHouse, Kayak. Tead küll! Kui aga kõik eelnev kõlab võõrana, siis kindlasti soovitan kirjutatu kõrva taha panna oma esimeste lennupiletite reserveerimisel.

Piletihinna agregaatoreid on Interneti avarustes üpris mitmeid ning laiaslaastus on nad võrdlemisi sarnased. Sellegipoolest, olles kulutanud päris palju aega soodsate lennupiletide otsinguil, olen mina lõpuks jäänud peamiselt kahe teenusepakkuja juurde – Skyscanner ja Momondo – keda julgen soovitada teistelegi. Kuna piletid ostetakse lõpuks ikka lennufirmalt või reisiagentuurilt, siis ka nende (just viimaste) osas tasuks teha väike eeltöö. Nimelt ei ole mitte kõik reisiagentuurid võrdsed, mistõttu tundmatute teenusepakkujate puhul on alati hea koostöös otsingumootoriga teha kiire taustakontroll.

2. Mida varem, seda parem.

Kuigi leidub erandeid, siis üldjoontes on parem soetada piletid nii vara kui võimalik. Pigem on harv juhus, et tähtaja lähenedes muutuvad piletid odavamaks. Euroopa-sisestel lühematel lendudel ei mängi aeg alati nii palju rolli, ent pikemate retkede puhul küll. Seejuures ei ole kindlasti mõistlik kohe esimese hooga Skyscannerisse tormata ja oma deebet- või krediitkaardi andmed sisse lüüa. Lennupiletite turg on nagu väärtpaberibörs, kus hinnad kõiguvad pidevalt üles ja alla. Kui reisini on piisav ajaline varu, siis tasub kindlasti mõned nädalad regulaarselt olukorda analüüsida. See võimaldab saada parema arusaama hinnatasemest ning loodetavasti pöörata piletibörsi kõikumine enda kasuks.

3. Paindlikkus.

Inimesed ei ole alati aja, marsruudi ning sihtkoha osas paindlikud. Samas on paindlikkus kindlasti üks faktor, mis võimaldab lennupiletite hinda soodsamaks teha. Lõppude lõpuks kujuneb väljaminek selle põhjal, milline juhtub parasjagu olema piletihind valitud kuupäeval. Ka ühepäevane erinevus võib tekitada mitmesaja eurose vahe piletihinnas. Seetõttu on kuupäevadega mängimine kindlasti üks olulisemaid aspekte lennupiletite soetamisel. Eelmainitud reisihinna agregaatorid on kasulikud, kuna üldjuhul võimaldavad nad vaadata piletihindu päevade kaupa terve kuu lõikes ning valida selle põhjal enda jaoks sobivaima kuupäeva. Viimastel aastatel on levinud teooriad, et soodsam on lennata konkreetsetel päevadel (enamasti mainitakse teisipäeva ja neljapäeva), ent ise ma sellist reeglit täheldanud ei ole.

Ka paindlikkus lennufirmade osas võib aidata kukrut säästa, sest odavlennufirmad pakuvad sageli pileteid poolmuidu. See variant tuleb ennekõike kasuks mandrisiseste lendude ja lühipuhkuste puhul. Näiteks Euroopas võivad sind aidata Ryanair, Easyjet ja Wizz Air, samal ajal kui Aasias eksisteerivad analoogidena Air Asia, Tiger Air ja Scoot. Kindlasti tuleb odavlennufirmade puhul aga meeles pidada, et odavad on nad konkreetse põhjusega ning pagasi ja pardatoidu eest tuleb üldjuhul eraldi (ning päris kopsakalt) juurde maksta.

4. Multi-city otsing ja pikad vahepeatused.

Kujuta ette, et saad vähema raha eest rohkem. Minu lemmik funktsioon – multi-city e. mitut linna hõlmav otsing – seda päris tihti ka võimaldab. Multi-city otsing on ennekõike otstarbekas, kui plaanid reisida mõnda kaugemasse sihtkohta. Näiteks Tallinnast Aasiasse, Austraaliasse või Lõuna-Ameerikasse. Sel juhul võid multi-city otsinguga lisaks algpeatusele A ja lõpp-peatusele C valida ka vahepeatuse B, ilma et otsingusüsteem selle ise sulle ette söödaks. Kui pikemate lendude puhul on vältimatu, et tuleb teha vähemalt üks või kaks vahemaandumist mõnes suuremas lennujaamas, siis miks mitte valida ise meelepärased vahepeatused? Ja vahest muuta transiidi aeg paari tunni asemel mõnepäevaseks, et neid vahepeatusi ka oma silmaga kaeda. Minu kogemuse põhjal on päris sageli võimalik sel viisil toimetades raha säästa ning pikema transiidi korral rakendada säästetud raha mõne uue riigi või linnaga tutvumiseks. Kui otsustad reisida näiteks läbi mõne Hiina lennujaama, siis mitmed Hiina regioonid pakuvad transiitreisijatele boonusena kolme kuni kuue päeva pikkust viisavabadust.

Päris sageli on võimalik säästa ka siis, kui otsustad lennata open-jaw ehk avatud lõugade meetodil. Open-jaw lend on kõige lihtsamas keeles see, kui otsustad lennata punktist A punkti B ning hiljem lennata tagasi punktist C punkti A. Kui näiteks tunned huvi Jaapani vastu, siis võid lennata Finnair’iga Tokyo’sse, rännata mõned nädalad mööda maad ringi ning seejärel lennata Euroopasse tagasi juba mõne teise linna, näiteks Osaka või Nagoya, kaudu. Sel viisil on võimalik muuta rännak paindlikumaks, kaotades ära vajadus tulla tagasi oma esialgsesse maandumispaika, ning päris sageli ka rahaliselt säästa. Kindlasti ei tasu unustada, et lennupiletite turg on nagu väärtpaberibörs, mis alatihti muutub, ning seetõttu võiks linnade kombineerimine käia käsikäes soodsamate kuupäevade valikuga.

5. Igasugused muud tegurid.

Lennupiletite hinda mõjutavad suuremal või vähemal määral ka igasugused muud tegurid. Näiteks hooajalisus. Lennud kipuvad ikka kallimad olema siis, kui võib eeldada suuremat nõudlust. Nõnda tuleb jõuludel ja aastavahetusel traditsiooniliselt rohkem välja käia. Ka aastaajad võivad mõjutada. Inimesed tahavad ikka talvel sooja ning kevadel Jaapanisse kirsipuid pildistama minna. Samas pakuvad lennufirmad sageli vastukaaluks erinevaid kampaaniaid, milledel tuleks kindlasti säästupileti otsinguil silma peal hoida. Kui sul on lotoõnne, siis võib-olla satud mõnikord ka mõne teenusepakkuja möödalaskmise või errori otsa ja sulle kingitakse pilet poolmuidu. Sellisele kokkusattumusele muidugi loota ei maksa, aga eelnevalt mainitud open-jaw lennu otsinguil võib leida igasugu üllatusi.

Kuigi eelnevalt mainisin, et üldiselt on pileteid mõistlikum soetada reegli järgi “mida varem, seda parem”, siis leidub ka erandeid. Näiteks soodustused viimase minuti lendudele. Kuna last minute pakkumised on pigem aastate tagune ja ennekõike Põhja-Ameerika nähtus, siis sellele muidugi liiga palju maksta ei looda. Kindlasti tasub kaaluda ka frequent flyer ehk lennufirmade püsikliendiprogrammiga liitumist, kui oled veidi sagedasem lendaja. Püsikliendina on sul võimalik koguda punkte ning nende punktide eest soetada erinevaid hüvesid. Regulaarsemad lendajad saavad lennujaamades ka lounge’is istuda, duši alla minna ja poliitbroilerite kombel tikuvõileibu järada.

Olulist rolli võivad mängida ka poliitika ja nafta hind maailmaturul. Need on meeldetuletuseks, et kõik asjad elus ei ole alati meie kontrolli all. Fooliummütsi kandjate seas on populaarseks saanud ka soovitus teha kõik piletiotsingud kasutades brauseri in-cognito seadistust. Viimase soovituse taga on teooria, et lennupiletite agregaatorid jälgivad aktiivselt inimeste populaarsemaid otsinguid ning selle põhjal kergitavad lendude hindu. Mina sellist asja täheldanud ei ole ning arvan, et hindade taga on ennekõike lennufirmad ja reisiagentuurid, kes sõltuvad reaalsetest tehingutest. Samas ei tee tinapaberst mütsi kandmine halba, kui tunned, et see võiks abiks olla.

Lõppkokkuvõttes võiks öelda, et reisimine ei pea olema tänapäeval üldse mitte kallis. Seda ennekõike kui oled paindlik ja loominguline. Reisimine on midagi hingele ja midagi meelele, mistõttu võiks iga Eesti mees ja naine korra aastas või korra dekaadis või korra elus heita pilk peale, kuidas kulgevad asjad kusagil mujal maailmanurgas. Tunnen suurt huvi, milline on sinu suhe lendamisega ning kuidas leiad sina oma soodsad lennupiletid?

Kuna on selline ajastu, siis reisijutu lõpetuseks üks juustune ja maisine tsitaat ka:

Me rändame selleks, et end otsida, ning tuleme tagasi koju, et end leida.

J.R.R. Tolkien

Üks mõte “Hiina Silicon Valley + Kuidas säästa lennupiletitega?

  1. Introvestor

    Samuti Skyscanneri kasutaja ja panen alati ise reisi kokku. Tuusik on lihtsalt igav. Märgin linnukese ka “show nearby airports” kasti, sest tihti saab 5 euroga juba Riiga (buss) või poolmuidu laevaga Soome (jooksuvõistlustel jagatakse palju kinkekaarte, kipuvad üle jääma). Euroopa puhul vaatan variante läbi Londoni, sealt väljub palju odavlende. Nt kevadel: Tallinn-London 20 eurot + London-Barcelona 20 eurot. 3 tundi oli Londoni lennujaamas aega jalgu sirutada.

    Vasta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.