Ülevaade: Märts ’19

Märts ongi lännu. Seetõttu on paras aeg üle vaadata, mida tegi rahatasku eelneva kuu jooksul.

Alustan sellest, et märtsi lõpus müüsin maha oma positsiooni Brent toorkütuse ETC-s ehk teisisõnu börsil kaubeldavas toorkütuse indeksis. Nagu varasemates ülevaadetes kirjeldatud, siis avasin selle positsiooni detsembri alguses, kui toornafta oli teinud suure kukkumise. Avasin positsiooni toornafta ostuhinnaga 61…62 USD barreli kohta mõttega hoida seda sihthinnani vahemikus 70…72 USD. Tegelikult aga ei pidanud närv kõrgele volatiilsusele ja poliitilisele mürale vastu, mistõttu müüsin lõpuks oma positsiooni tunduvalt odavamalt ehk 67.5 USD juures. Kuna tegemist oli võimendusega indeksiga, siis teenisin veidi vähem kui nelja kuuga ca A$1100 e. 700€ maksudejärgset tulu või teisisõnu ligikaudu 28-protsendilise tootluse. Tagantjärele kitkun end juustest, kuna mõned päevad hiljem hakkas toorkütus tegema kohe uusi tippe. Aga eks see kipubki olema üks loodusseadusi elus ning pole mõtet oleksitele ja poleksitele pidama jääda, sest üks tonn Austraalia dollarit on päris kobe summa. Samamoodi oli tehing kasulik õppetund toorainetega kauplemise suunal. Hetkel kaalun kütusehindade suurema tõusu korral täitsa short positsiooni võtmist.

Endiselt hoian oma Xiaomi positsiooni. Kes veel ei tea, siis Xiaomi on Hiina päritolu elektroonikatootja, kes kogus esialgu tuntust nutitelefonidega, ent on nüüd laienenud muuhulgas sülearvutite, tolmuimejate, elektrirataste ja järjest aktiivsemalt ka IoT maailma. Xiaomi on kõvasti turuosa kasvatanud nii Hiinas kui Indias, olles viimases koguni nutitelefonide turuliider. Samuti on ta ette võtnud päris suured plaanid Euroopas, kus teda ootab ees karm konkurents muuhulgas teise Hiina gigandi Huawei näol. Xiaomi tooted mulle meeldivad ning samuti nende kasvav patendipagas. Samas on kindlasti murekohaks võrdlemisi kõrge IPO baashind, suur hulk pre-IPO investoreid, kes said Xiaomi osanikeks poolmuidu, kõrgendatud poliitiline risk – nagu Hiina (börsi)ettevõtete puhul ikka – ja globaalne tehnoloogia mull. Sellest hoolimata tunnen suurt huvi Hiina ettevõtete vastu, mistõttu olen pannud ka ca 5-6 Hong Kongi ja USA börsil noteeritud Hiina ettevõtet oma tuleviku mudellportfelli.

Kuna kütuse positsioon sai suletud, siis hakkas käsi jälle värisema ning sooritasin uue ostu. Otsustasin proovida järjekordset võimendusega ETF. Sedakorda SQQQ, mis jälgib Nasdaq’i börsiindeksi liikumist negatiivse korrelatsiooniga, s.o Nasdaq’i langus tähendab SQQQ tõusu ning vastupidi. Üldiselt on tegemist taaskord parasjagu riskantse investeeringuga, sest taolisi võimendusega ETF-e pikaajalisteks investeeringuteks tavaliselt ei soetata – neil on omadus liikuda pikemas perspektiivis nulli. Samas olen ma päris pikalt olnud maailmamajanduse suhtes negatiivsel seisukohal ning kogu tehnoloogiasektor, jagamismajandus ja start-upindus on minu silmis täitunud ebaefektiivsusega ja saavutanud mingisuguse uue mulli mõõtmed. Hetkel olen oma positsiooniga juba korralikus miinuses, kuna USA turud on aina ülespoole rühkinud. Annan endale aru, et ei oleks üldse ootamatu ja üllatav, kui turud veel edaspidigi uusi rekordeid teevad Trump’i tweetide ja mitte-midagi-ütlevate “kaubanduskõneluste edusammude” najal. Sestap olen selle positsiooni avanud täielikult teadmisega, et seda raha ma võib-olla enam ei näegi. Igatahes olen põnevil ja ei välista SQQQ langedes oma positsiooni veidi veelgi suurendada. Vaatan nimetatud positsiooni ennekõike väikese balanseeriva hedge’ina, kui turul peaks tõepoolest minema tormiseks.

Liigume aga asja kallale ehk kuidas mõjus märts rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Märtsi kirjeldavad järgmised numbrid:

  • Sissetulek: $6044.91 e. 3825.24€* (aktiivne/passiivne: $5951.16/$93.75)
  • Väljaminek: $1454.65 e. 920.43€
  • Sääst: $4590.26 e. 3132.28€
  • Säästumäär: 75.9%

Sissetulek on tavapärasest veidi suurem ennekõike toorkütusest tuleneva realiseeritud kasumi tõttu. Netoväärtuses on see juba ka varasemates ülevaadetes kajastunud.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris kasvas mõnevõrra Sularaha osakaal ja kahanes Aktsiate osakaal. Kuigi aasta alguses seadsin endale eesmärgiks viia aktsiate osakaal vähemalt 10 protsendini portfellist ning keskenduda rohkem pikaajalisematele dividendiaktsiatele, siis järgnevatel kuudel tegelen pigem lühiajalisemate tehingutega. Hetke olukord aktsiaturul tundub kuidagi pingeline ning pigem ei söanda hakata oma portfelli ehitama olukorras, mis on tõenäoliselt pigem majandustsükli lõpufaas kui algus.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aasta kolmandal kuul jätkasin korraliku kasvuga. Ühe kuuga olen oma portfelli suurendanud 6.1 protsendi võrra ning sellega olen viinud oma netoväärtuse $67001 e. 42395€ peale. Sellega olen enam kui järje peal aasta alguses seatud eesmärgini jõudmises ja paneb mõtlema, et oleks võinud lati isegi kõrgemale seada. Ptuiptuiptui… et nüüd rahamaailm homme kokku ei kukuks.

Edasised mõtted

Edasised mõtted on ikka seotud aktsiate ja ETF-idega. Nagu mainitud, siis tõenäoliselt väga palju pikaajalisemaid positsioone lähikuudel ei võta, ent kindlasti üritan lühiajalisematest võimalustest kinni haarata. Hetkel on mul Interactive Brokers’is kaks positsiooni, mis tervikuna on ca -5% ehk punases.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) oli edukas märts ning ees ootab veelgi edukam aprill. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 06/04/2019 vahetuskursi alusel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.