Sildiarhiiv: investeerimine

Säästmisest. Miks tasub säästa?

Säästmine on pärilik haigus, mis jõudis minuni isaliini pidi. Kui võileiva tööle kaasa võtmine, suitsetamisest loobumine või haruldasest Amazonase vihmametsas leiduvast juurikast valmistatud šampooni asendamine mõne odavama alternatiiviga tundub mõnele inimesele ohverdusena, siis minu kullakallis isa ütleks selle peale: proovi uuesti! Nimelt kasvasin mina üles majapidamises, kus paps lülitas energiliselt igal võimalikul hetkel välja põlevaid laelampe, kohendas regulaarselt tualetipoti ujukit ning mõnikord isegi inspireeris praktiseerima poliitikat nimega “if it’s yellow, let it mellow; if it’s brown, flush it down”*.

Et nõrganärvilisemad kohkunult ära ei jookseks ja lastekaitse organisatsioonid mu IP-aadressi hackima ei hakkaks, siis mainin kohe ära, et tegelikult ei elanud ma kannatuste majas. Mu isa on alati olnud edukas oma töös ja puudust pole ma pidanud kannatama kunagi. Küll aga olen tänulik, et ta mind sellise pisikuga juba varakult nakatas. Säästmine on positiivne harjumus ning mu paps on ehtne näide sellest, et isegi kõrgema sissetuleku juures ei pea ilmtingimata priiskama. Elu tuleb nautida ja selleks peab teataval määral ka raha kulutama, aga sentide ära viskamine ei peaks olema eesmärk omaette. Säästmine võiks olla teadvustatud tegevus, sest nagu vanasõna ütleb: kes senti ei korja, see võib saata eurod minu arvelduskontole.

Säästmine juhtus minu puhul olema pärilik haigus, aga ei tasu muretseda, sest sellesse võib nakatuda ka hilisemas eas. Säästmiseks ei pea isegi omama kõrget sissetulekut. Palju olulisem on sihikindlus ja distsipliin. Asjad kipuvad ajas akumuleeruma ning liitintress ja liitsäästmine** on jõud, mida inimesed kipuvad alahindama. Kui mina veel väike poiss olin (nüüd olen suur ja turske pull) ja Eesti pankades veel intressid olid, siis mu paps viskas minu suunas ühe populaarse hüpoteetilise küsimuse, mis päris tabavalt illustreerib liitintressi (ja nüüdsest ka liitsäästmise) ilu:

Kui Warren Buffett su Mustamäel asuva korteri uksele koputab ning pakub a) 1 miljon eurot kohe ja praegu kohvriga pihku või b) 1 eurosent pangakontol 30 päevaks, päevase intressiga 100% (s.o 1. päev = 1 senti, 2. päev = 2 senti, 3. päev = 4 senti jne.), siis kumma sa valiksid?

Võta nüüd üks väike mõttepaus, enne kui siit edasi lugema hakkad.

Esimese instinktina siirduks enamik inimeste käsi kerge ärevusega ilmselt kohvri poole. Tegelikult on see aga klassikaline näide sellest, kuidas suured asjad meid võluvad ning kuidas inimene eelistab praegust võimalust tulevasele. Nagu alljärgnevalt graafikult näha, oleks kannatus variandi b) puhul tasutud rohkem kui 5-kordselt e. ca 5.36 miljoni euroga. Olgugi et 100%-list intressi keegi reaalselt meile ei paku (kui sina pakud, siis palun kindlasti kirjuta mulle), kehtib säästmise kohta üldiselt sama filosoofia. Hiina tarkmees Laozi ütleks liitintressi kohta ilmselt midagi sellist: “Ka miljoni eurone konto saab alguse ühest ainukesest sendist.”

WeChat Image_20180411110836

Kõige lõpuks tekib aga ikkagi küsimus, et mis on selle kõige point? Ma teenin ju raha, et seda kulutada… et ennast ja elu nautida. Kas sina plaanid siis võtta säästetud raha endaga hauda kaasa?

Käesolevalt panen kirja viis peamist põhjust, mis mind motiveerivad säästma.

MIKS TASUB SÄÄSTA?

1) Säästmine on võti rahalisse ja ajalisse sõltumatusesse.

Raha eest ei pruugi olla võimalik osta õnne, küll aga pakub rahaline kindlustatus teatava vabaduse. Omades piisavalt sääste ei pea sa ilmtingimata sõltuma tööandjast või sotsiaalabist. Raha olemasolu tähendab potentsiaali teha väljaminekuid ning võimalust kasutada aega omale sobival viisil. Kas poleks tore minna impulsiivselt mõnele pikemale reisile Lõuna-Ameerikas või tatsata kolmapäeval kell 10 hommikul Selverisse***, et osta ube oma inglisepärase praemuna kõrvale?

2) Varajane pensionipõlv.

Kuigi meil kõigil on traditsiooniliselt kaks põlve, millega saame oma jalgu kõverdada, siis õigevarsti saabub ka see kolmas põlv ehk pensionipõlv. Kerkivat pensioniiga jälgides tekib tunne, et tuleviku inimesele puhkust ei jagugi ja isegi kui jagub, siis kas pensioniraha on piisav, et elada oma elutalv täisväärtuslikult? Üks põhjus, miks säästmine ja investeerimine mind paeluvad (ja võiksid paeluda ka sind), on idee varajasest pensionipõlvest. Kas idee 50-aastaselt puhkusele minna, osalise tööajaga töötada või isiklike projektidega tegeleda ei kõla hästi? See punkt kattub mõnevõrra eelmisega, kuid rahaline sõltumatus on võib-olla et kõige olulisem just hilisemas eas.

3) Valmisolek ootamatusteks.

Inimestena väärustame me mõnikord liiga vähe seda, mis meil on juba olemas. Alati on fookus neil asjadel, mida me tahame, kuid mida meil veel ei ole. Mis aga puutub igasuguseid negatiivseid aspekte elus (tervisehäired, õnnetused jms.), siis neid me kuidagi ette kujutada ei taha. Kus aga on häda kõige suurem, seal on abi kõige kaugem. Säästmine on oluline, et olla valmis igasugusteks ootamatusteks, nagu töökaotus, terviseprobleemid, õnnetused jms. On ikka nigel küll, kui ühel hetkel kaotame elus kõik ja tagavara puhvrit ka ei ole.

4) Kingitus järeltulijatele.

On klišeeks saanud ütlus, et “raha ju endaga hauda kaasa ei võta”. Olen nõus sellega, et elu tuleb nautida. Ka ise olen mööda ilma ringi rännanud, söönud ja nuusutanud igasuguseid huvitavaid kultuure ning teinud muid trikke. Samas ei ole ma kunagi mõelnud, et raha peaks teenima ainult selle eesmärgiga, et see viimase pennini laiaks lüüa. Kui väärtustad perekonda või plaanid tulevikus järeltulijaid saada, siis ei olegi tarvis rahapakid viisakalt kirstu laduda. Mõte sellest, et saad jätta natukene krõbisevat ka lähedastele, kõlab ju pigem meeldivalt.

5) Säästmine on üks huvitav tegevus.

Kui sissetulek ei ole kõige suurem või oled alles oma säästutee alguses, siis võiks säästmist vaadata ennekõike ühe huvitava tegevusena, näiteks nagu markide või Turbo nätsu kleepsude kollektsioneerimine. Iga tegevus on meeldiv ja huvitav, kui sellele enda jaoks tähendus leida. Kuna mina olen veel väga kaugel punktidest 1)-4), siis minu peamiseks stiimuliks ongi nauding, mida ma saan rahalisest planeerimisest, asjade teadvustamisest, Exceli tabelite vorpimisest ja graafikute muutumise jälgimisest.

Kui sina säästmist enda jaoks veel leidnud ei ole, siis tasub proovida ikka. Tee üks lihtne tabel oma sissetulekute, kulude ja säästudega ning vaata, kuidas tulemused kuude või nädalate lõikes muutuvad. Äkki hakkab meeldima ja peagi leiad end juba kirumas, et küll on aktsiakonto hooldustasu ebamääraselt kõrge.

Kas ja mis motiveerib sind säästma?

 

* Kui keegi väljamaa keelt väga ei mõista või tahab lihtsalt mulle piinlikkust valmistada, siis see ütlus tähendab sisuliselt järgmist: kui tualetipotis on kollane, siis las asi ootab; kui tualetipotis on pruun, siis tõmba kiiresti vesi peale.
** Sellist sõna nagu ‘liitsäästmine’ ei ole tõenäoliselt olemas, aga olen alati tahtnud maitsta seda bravuuri, mida pakub uute sõnade leiutamine.
*** Selver ei ole pakkunud mulle sponsorlust, aga kui Selveri (või mõne muu ettevõtte) juhtivpersonal tunneb huvi, siis edaspidi võib seda teha küll.

Ülevaade: Märts ’18

Märts 2018 on minu jaoks eriline. See tähistab kuud ja aastat, mil hakkasin teadlikult oma rahalisel olukorral silma peal hoidma. Nagu sissejuhatuses mainitud, on peamiselt sandikopikas pangakontole kogunenud sissetulekute ülejäägina. Ülejääk on olnud võimalik seetõttu, et kui ma just parasjagu ei reisi, siis armastan elada suhtelises kasinuses. Seetõttu olen mõnes mõttes vastand inimesele, kes leiab alati põhjuse teha mõne väljamineku. Millegipärast ei tunne ma kiusatust tarbida, vaid naudin teadmist, et mul on piisavalt ressurssi üht või teist asja soetada, kui selleks peaks tuju või vajadus tekkima.

Hetkel konkreetseid eesmärke endale seadnud ei ole (küll varsti panen kirja). Käesoleva aasta lõpuni on eesmärk säästa, olukorda analüüsida, lugeda ning mõelda, kuidas ja kuhu oleks oma vaba raha otstarbekam paigutada. Olen varasemalt väga põgusalt tegelenud Forex’iga (valuutadega kauplemine) ja olen mingisuguse valemiga suutnud ka plussi jääda, ent minu jaoks on see liiga aeganõudev ja riskantne tegevus, mis sõna kõige otsesesemas mõttes tugineb spekulatsioonile. Tõenäoliselt ei ole ma piisavalt hea spekulaator, et sellel suunal jätkata. Käesoleval hetkel mõtlen pigem aktsiate ja erinevate fondide suunal. Kui vanajumal kunagi suurema rahapakiga peaks üllatama, siis sümpatiseerib ka mõte kinnisvarast.

Kuna pikk jutt on vilets jutt, siis asun lõpuks oma “portfelli” kallale. Tegemist on esimese (loodetavasti igakuise) ülevaatega, mistõttu graafikuid veel maiustamiseks ei ole. Üks igav torn ju kedagi ei huvita? Küll aga mainin ära, et viimased aastad olen elanud võõrsil (Aasia-Okeaania), mistõttu mõned numbrid võivad olla eestlase jaoks võõrad. Seetõttu märgin esimeses postituses ära nii portfelli tegeliku rahaühiku (Austraalia dollarites e. AUD) kui ka selle vaste eurodes (plaanin mõne aasta pärast ikka koju tagasi tulla). Edaspidi aga kasutan tõenäoliselt rohkem terminit “rahaühik” (=AUD) ja portfelli väärtuse muutust võrdlen seisuga märts 2018 (=100%).

Portfell X-i ülevaade seisuga märts 2018:

1

Nagu eelnevast tabelist näha, ei ole ma koonrina teinud üldse mitte halvasti. Samas olen kindlasti valgusaastate kaugusel rahalisest sõltumatusest, mille omale eesmärgiks olen seadnud. Seisuga märts 2018 on mu rahakassas ca. 44164 rahaühikut, mille väärtus on 27715 eurot ja mis edaspidi tähistab võrdluseks taset 100%.

Esimese hooga märkab kohe terav kullisilm, et portfell koosneb peamiselt seisvast rahast. Olgugi, et minu asukohariigis on Euroopaga võrreldes säästuhoiustel soliidsed intressid (nt Säästukonto 1 teenib 1.64% intressi aastas ja äsja avatud Säästukonto 2 teenib 2.8% intressi aastas), siis ei ole see minu silmis piisav tootlus, et oma eesmärgini jõuda.

Mõned päevad tagasi ostsin ka oma esimesed aktsiad. Nendest kirjutan veidi põhjalikumalt ilmselt mõnes järgnevas postituses. Kuigi eesmärk on oma portfelli mitmekesistada ja just aktsiate suunal, siis esimestel kuudel olen selles osas veidi tagasihoidlikum. Nagu öeldakse: tasa sõuad, kaugele jõuad. Samas üritan järgida rahakratt’i nimelise blogija nõuannet ning asja mitte liiga tasa võtta, sest muidu pidavat aerud käes ära mädanema.

Selline veidi sisuhõredam oli siis esimene ülevaade. Loodan, et suudan olla järjepidev ning rohkem ja huvitavamat sisu toota. Kui keegi tore inimene lugema satub, siis oleksin kindlasti tänulik igasuguse tagasiside eest. Hea oleks teada, kuidas paremini kirjutada ning mil viisil võiks oma varaga opereerida.

Seniks aga jällenägemiseni!

Kõige algus!

Tere Sõber,

Tore, et üles leidsid! Oli pikk tee, aga nüüd võid rahulikult tugitoolile maha istuda, selja mugavalt vastu tuge suruda ja jalad pikalt välja sirutada. Kui tunned huvi, mis siin blogis toimuma hakkab, siis tasub silmad kiiresti järgnevast romaanist üle lasta. Kui huvi hetkel veel ei ole, siis võib vahepeal vaadata, mis Delfi-s või ETV-s toimub, aga sel juhul ära unusta vajutada nuppu, millele on kirjutud “follow”. Kuidas muidu sa mind hiljem jälle üles leiad?

KES?

Olen 20’ndate eluaastate lõpusirgele jõudnud noormees, kes on juba poisikesest peale (mitte et ma hetkel oleksin suur alfaisane) tundnud huvi numbrite vastu. Kuna kasinuses peitub minu jaoks teatav ilu, siis on säästmine olnud osa minu isiksusest ning aastatega olen suutnud enesele teadmata kõrvale panna ka mõned sandikopikad.

Armastan elada ja usun, et elul ei olegi muud tähendust, kui see enda jaoks võimalikult tähendusrikkaks teha. Olen natukene kooner ja veidikene hedonistist laristaja, aga 99% pühendunud elama seda elu nii, et asjad ei jääks tegemata.

Tahan reisida ja näha kõiki maailmanurki (s.h. selle lapiku planeedi kõige kaugemaid servi). Tahan süüa maitsvaid roogi, lugeda veel lugemata raamatuid ning tutvuda huvitavate ja mitte nii huvitavate inimestega. Soovin end selle kõige käigus arendada, jagada rohkelt aega oma lähedastega ning kunagi anda tõrvik edasi mõnele järeltulijale, kes võiks maailmaserval jalgu kõlgutades nautida kõiki neid samu hüvesid.

MIS?

Otsustasin masinavärgi käima tõmmata ja alustada käesoleva blogiga, et oma finantsolukorral paremini silma peal hoida ning selgelt teadvustada, mis rahakotis parasjagu toimub. Selleks on mulle kindlasti palju indu andnud tublid noorhärrad ja -prouad, keda on viimastel aastatel Eesti investeerimisblogide maastikule ilmunud nagu seeni pärast vihma.

Lühidalt öeldes: see on koht, kus ma dokumenteerin oma rännaku rahalisse sõltumatusesse. Kirjutan igakuised analüüse oma finantsolukorrast, tõusudest ja mõõnadest, tehtud ja tegemata otsustest, tulevikuplaanidest ja võib-olla törtsuke ka niisama elust. Lisan kindlasti ka graafikuid ja tabeleid, kuna olen alati olnud igasuguste diagrammide ja asjade fanaatik.

MIKS?

Leian, et investeerimise ja säästmise dokumenteerimine on tervislik ja motiveeriv nii kirjutajale endale kui ka võimalikele lugejatele. Elu tuleb osata nautida, kuid olemasolevate ressurssidega peab samuti oskama arukalt ringi käia. Raha ei ole kindlasti elus primaarne, kuid olles osake tänapäevasest ühiskonnast, siis on see ressurss, mis võib pakkuda teataval määral vabadust. Rikas ja sõltumatu ei ole ju see, kes palju kulutab, vaid see, kellel on potentsiaal kulutamiseks.

Minu eesmärk on olla sõltumatu. Sõltumatu tööandjatest, sõltumatu sotsiaalabist ja riiklikest pensionitest. Sellest ka blogi pealkiri – teekond rahalisse sõltumatusesse. Senimaani on krõbisev paber rahakotti tekkinud peamiselt sissetulekutest üle jäänud säästudest. Pangakontol aga raha väga kasvada ei taha. Seega üritan oma säästmisi dokumenteerides paralleelselt õppida rohkem ka investeerima ehk leidma seisvale rahale suurema tootlusega alternatiive.

LÕPPSÕNA

Olen alles roheline. Seega, kui keegi külla satub, siis ootan alati soovitusi, parandusi, tagasisidet ja diskussiooni.

 

Sinu,

X