Sildiarhiiv: overview

Ülevaade: Jaanuar ’19

Kui jaanuaris sai Eestis tunda korralikku talvepakast, siis Austraalias, kus mina olen viimastel aastatel üles seadnud oma residentsi, on samal ajal lõõmanud eriti tulised suveilmad. Võib uskuda või mitte uskuda kliima soojenemist, aga Austraalias on küll viimastel kümnenditel muutunud keskmine aastane temperatuur üha vähem inimsõbralikuks. Sydney’s, kus mina paiknen, jõudis mõnes piirkonnas päris mitmel päeval temperatuur 40C kanti, samal ajal kui sisemaal võis termomeetril näha enam kui nädalajagu numbreid 46C kandis. Selle tulemusena on nii mitmeski piirkonnas kujunenud olukord, kus kriitilise tähtsusega jõed on ära kuivanud, miljonid kalad on surnud ja poolkuivanud jõesängis müttavad nüüd ringi kängurud ja kariloomad, kes endalegi üllatusena seal jõemudas omale lõpu leiavad.

Aga et mitte nii nukral noodil jätkata, siis kirjutab veidi ka positiivsematel teemadel. Näiteks sellest, et jaanuari kuumad ilmad (eestlastena on sellise kontseptsiooni peale endiselt veider mõelda) on andnud uue hoo füüsilisele tegevusele. Nimelt sai jaanuaris vähemalt üle päeva ujumas käidud. Paaril korral kastsin end Vaiksesse ookeanisse, aga enamasti sai supeldud koduses spaas. Kuna elan kortermajas ja Austraalias on kortermajades sageli ka jagatud bassein, jõusaal ja mõnikord ka spaakompleks saunaga, siis olen sellest võimalusest sarvedest kinni haaranud. Ja oi kui tänulik on keha ja vaim. Kuna omal ajal tegelesin päris palju jooksmisega ning selle tulemusena on jalad parasjagu kannatada saanud, siis ujumine mõjub kuidagi eriti terapeudiliselt.

Raha asjadest veidikene ka. Jaanuaris olen saanud parema arusaama oma palgast ja elukallidusest uues elukohas Sydney’s. Samuti liitus minuga lõpuks minu elukaaslane, mis ühtlasi aitab leevendada põhikulutusi ning seega säästa veidi enam kui muidu. Kuigi Austraaliat peetakse üldiselt hirmkalliks riigiks, ja eks ta seda mingil määral ka ole, siis tegelikult on Austraalias võimalik päris säästlikult ära elada. Näiteks kütus on siin märksa odavam kui Eestis (hetkel ca 80 eurosenti liiter). Samuti on riideid ja elektroonikat võimalik hankida odavamalt ning ka toit ei pea olema ilmtingimata kallis. Küll aga peab märksa suuremaid väljaminekuid arvestama kinnisvara ning kõikvõimalike teenuste (olgu see siis juuksur või restoran) osas, sest teenused on tihtilugu seotud ennekõike teenust osutavate inimeste kõrgema palgatasemega.

Jaanuaris olen jälginud ka oma toorkütuse positsiooni Saksa börsil. Sai novembris ja detsembris tehtud ju impulsiivne ost, millega läksin päris mitmes osas vastuollu endale seatud põhimõtetega. Esiteks üritasin püüda kukkuvat mootorsaagi ja teiseks on ostetud ETC võimendusega. Olles varasemalt tegelenud Forex’iga, siis olen võtnud nõuks igasuguseid võimendustega tooteid vältida. Seda enam, et toorkütus on eriti spekulatiivne kaup, mille hind sõltub ennekõike poliitikast ning alles seejärel makromajanduse põhikursusel õpitud nõudmise ja pakkumise ekviliibriumist. Igatahes on jõulude paiku tugevas miinuses olnud positsioon hetkel muutunud jälle positiivseks ning kuna mul hetkel teisi aktiivseid positsioone ei ole ning kütuse- ja energiapoliitikas on huvitavad ajad, siis olen otsustanud selle positsiooniga hetkel veel jätkata.

Kuidas aga mõjus jaanuar rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Jaanuari iseloomustavad järgmised numbrid:

  • Sissetulek: $5545.59 e. 3501.29€* (aktiivne/passiivne: $5468.14/$77.45)
  • Väljaminek: $2131.33 e. 1345.49€
  • Sääst: $3414.26 e. 2159.90€
  • Säästumäär: 61.6%

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris oli jaanuaris kõige suuremaks muutujaks aktsiad (või õigemini toorkütuse positsioon). Kui detsembri ülevaates oli positsiooni väärtus $1761.93 e. 1112.59€, siis jaanuari lõpuks oli positsioon taastunud $2955.55 e. 1866.09€ tasemeni. Rõhutan sõna *taastunud*, kuna käesoleval hetkel olen sisuliselt tagasi ostuhinna juures. Kui imestad, et kuidas on selline hinnamuutus võimalik, siis tuletan taaskord meelde, et tegemist on võimendusega tootega ehk teisisõnu mängin hetkel tulega.

Korraliku kasvu tegi ka minu väikene pensionifond, mis kasvas $7306.07 e. 4614.68€ pealt $8194.12 e. 5175.86€-ni. Seda osaliselt aktsiaturgude kerkimise tõttu ning teisalt tööandjapoolse väikese sissekande tõttu. Kui keegi tunneb huvi, et mida see pensionifond endast täpselt kujutab, siis mõnevõrra sarnaneb ta Eestis paljudebateeritud teise pensionisambaga. Erinevuseks on vaid see, et Austraalias on tööandja kohustatud brutopalgale lisaks maksma töötajale teatud protsendi ulatuses nn. “teise sambasse”. Töötaja ise võib vabatahtlikult sinna ka omaltpoolt panustada, saades selle pealt maksusoodustusi, ent kohtustuslik on ta ennekõike tööandjale. Kui keegi huvi tunneb Austraalia palga-, pensioni- ja rahasüsteemi vastu, siis võin sellest mõnikord pikemalt kirjutada.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aasta esimest kuud on alustatud rekordilise kasvuga. Ühe kuuga olen oma portfelli suurendanud 7.9 protsendi võrra ehk $4588.11 e. 2899.51€ võrra. Sellega olen viinud oma netoväärtuse $58278 peale ning ühtlasi olen edukalt teel aasta alguses seatud eesmärgile, milleks oli saavutada aasta lõpuks netoväärtus $75000.

Edasised mõtted

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) ootab ees üks sündmusi täis ja rahataskut kasvatav aasta. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 04/02/2019 vahetuskursi alusel.

Eesmärgid 2019. aastaks!

Šampus on joodud, pohmakas on peetud ja kätte on jõudnud uus aasta. See tähendab uut algust ehk puhast lehekülge. Parim võimalus kätte võtta sulepea ning kirja panna eesmärgid eelseisvaks aastaks. Teame küll varasemate aastate kogemuse põhjal, et jaanuari teiseks nädalaks on toss väljas ja entusiasm kadunud, aga seekord läheb ju kindlasti teistmoodi. Tõotan, et hakkan tegema rohkem sporti, söön tervislikumalt ja ei muretse tühiste asjade pärast! 

Kuidas möödus 2018. aasta?

Kui peaks ühe sõnaga eelneva aasta kokku võtma, siis sobiks selleks sõnaks kõige paremini tõenäoliselt kaootiline. Seda mitte halvas mõttes, sest mõnikord kaoses võibki peituda õnne valem. See siis vastuseks Tanel Padarile. Mis mõttes kaootiline? Sai elukohta muudetud (kaks korda!), sai ameteid vahetatud ja sai palju ringi reisitud ning pikalt töötu oldud. See viimane küll kõige meeldivam periood ei olnud, ent õnneks alustasin detsembris uue tööga ning senise kogemuse põhjal on uus tööandja ja ametipost vägagi paljutõotav.

Rahaasjade osas oli seis pigem passiivne, ent samas ei saa endale ka üleliia liiga teha. Sai ikkagi oma netoväärtust aastaga ca. $12,000 (~7400€, seisuga 04/01/2019) e. 27% võrra kasvatatud, olgugi et see tuli enamasti säästmise arvelt. Samuti sai veidikene aktsiatega eksperimenteeritud ja investeerimise osas eeltööd tehtud, et 2019. aastal võiks asjaga veelgi aktiivsemalt jätkata. Nimelt avasin endale hiljuti kauplemiskonto Interactive Brokers’iga ning regulaarselt olen vaadelnud ja uuendanud nimekirja huvipakkuvatest ettevõtetest ehk teisisõnu kujundanud isiklikku mudelportfelli.

Millised on eesmärgid 2019. aastaks?

Käesoleva aasta lõpuks annan endast parima, et täidetud oleksid järgnevad eesmärgid:

1) Viia netoväärtus $75,000 peale (~46,150€, seisuga 04/01/2019).

See tähendab, et eesmärgiks on aastaga kasvatada portfelli ca. $20,000
(~12,300€, seisuga 04/01/2019) võrra ehk teisisõnu 36%. Päris ambitsioonikas eesmärk, kui aktsiaturud ja pensionifond peaksid jätkama hargi vahele löömist (vägagi tõenäoline).

2) Säilitada aasta lõikes keskmine kuine säästumäär >30%.

Peaks olema täitsa tehtav, kui just tööandja katseajal ei kavatse kinga anda.

3) Viia väärtpaberite/ETF-ide osakaal portfellis vähemalt 10%-ni.

Tjaa… mõned võivad selle peale nüüd naerma hakata, aga alustavale koduinvestorile võib sularahast loobumine olla esialgu psühholoogiliselt päris raske. Seda enam, et aktsiaturgude kohal on hetkel tumedad pilved ja mina ei taha küll tõestada, et kukkuvat mootorsaagi on võimalik püüda. Seega loodan, et aasta lõpuks on portfellist vähemalt $7500 (~4615€, seisuga 04/01/2019) väärtpaberites, ent kindlasti üritan võimaluse avanedes latti kõrgemale tõsta.

4) Teenida aastaga $1000 passiivset.

Kindlasti võiks eesmärgiks olla suurem number, sest iga koduinvestori ambitsioon on ju lõppkokkuvõttes panna oma säästud ja investeeringud teenima raha, mis oleks piisav katma elamiseks vajalikud väljaminekud. Samas tuleb olla realist ja vaadata pilti tervikuna – kui eesmärgiks on esimese aastaga  investeerida 10% portfellist väärtpaberite alla, siis ei maksa praeguse portfelli suuruse juures kindlasti oodata massiivseid dividendi laekumisi.

5) Käia aktiivselt looduses, olla tervislik ja koguda uusi kogemusi.

Esialgu mõtlesin, et võiks eesmärgiks võtta ka konkreetse arvu blogipostitusi käesolevaks aastaks, aga samas ei taha tekitada kohustusi, mis sunniksid veetma veelgi rohkem aega arvuti taga. Rohkem loodust ja huvitavaid tegevusi!


Mis te arvate, kuidas nende eesmärkidega läheb ning millised sihid olete endale seadnud?

Ülevaade: Detsember ’18

Viimased kuud on tõenäoliselt pakkunud väärtpaberihuvilistele parasjagu põnevust ja ka detsember ei olnud selles osas erand. Kuigi paljud investorid lootsid rohelisi jõule, siis selle asemel leidsid USA turgudel aset ajaloo punaseimad jõulud, mis tõmbasid endaga kaasa ka muu maailma. Jaapani börsiindeks Nikkei kukkus jõulude paiku hoobilt suisa 5 protsenti.

Veelgi enam verevalamist on toimunud aga toornaftaga, millel minagi huviga silma peal hoian. Näiteks USA toornaftahinnad olid jõuludeks kukkunud ca. 45 protsenti võrreldes oktoobri algusega. Detsembri alguses sai veidi toornaftasse isegi raha paigutatud ning nüüd laiutavad ekraanil suured punased numbrid. Selle peale otsustasin positsioone hiljuti veelgi suurendada, olgugi et aktsiaturgude langus ja majanduse nõrgenemine traditsiooniliselt ka toorkütust mõjutavad. Seda eriti käesoleval hetkel, mil toornafta ja USA börsi vahel paistab olevat eriliselt anomaalne korrelatsioon.

Samas olen võtnud need positsioonid veidi pikaajalisema väljavaatega ja veendumusega, et kütuse tarbimine järgneva kümnendi jooksul pigem kasvab ning sellega ühes saab näha ka naftahinna kõikumist, mis ühel momendil peaks võimaldama positsioonidest soodsamatel tingimustel väljumist. Loomulikult mõjutavad lisaks üldisele majandusolukorrale kütusehindu ka paljud teised muutujad, s.h OPEC-i müra, OPEC-i väliste pakkujate poliitika, tehnoloogilised muutused, alteratiivsed energiaallikad (s.h ka põlevkiviõli) jms. Saab olema huvitav igatahes!

Huvitav on vaadata ka kütusehindu tanklates. USA-s (Florida osariigis) võis vahepeal kütuseliitri kätte saada ca 50 eurosendi eest ning minu enda elukoha lähedal asuvas tanklas (Sydney, Austraalia) tuleb tänase seisuga kütuseliitri eest välja käia 70 eurosenti. Euroopa Liidus võib sellistest numbritest tõenäoliselt aga vaid unistada. Mida teie arvate toornafta tulevikust ja sellega kauplemisest?

Sissetulekud ja väljaminekud

Detailseid sissekandeid sissetulekute ja väljaminekute osas ei ole ka seekord märkinud, kuna olemasolev süsteem on veidi segaseks keeranud. Olen juba valmis uue Exceli struktuuriga ning plaanin selle kasutusele võtta juba järgmises igakuises ülevaates. Saab olema vähem värviline, aga enda jaoks funktsionaalsem ja lihtsam, et saaks informatsiooni sisestada tulevikus ka aastate kaupa.

Samas võin öelda, et detsembris sain juba väikest sissetulekut nautida, mis ületas mõnevõrra kuu jooksul tehtud kulutusi. Sain natukene ka intressi, ent vastukaaluks vähenes pensionifondi väärtus rahvusvaheliste aktsiaturgude langemise tõttu.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris olulisi muutusi jälle ei olnud. Eelneval kuul ostetud toorkütus on läbi teinud päris korraliku kukkumise. Sellele reageerisin ma positsiooni suurendamisega, mistõttu tabelis tegelik positsiooni hinna muutus ei kajastu. Seda silmas pidades olen mõelnud, et tulevikus, kui aktsiaid ja indekseid on portfellis juba veidi rohkem, hakkan kindlasti detailsemalt vaatama ka konkreetseid positsioone (enda jaoks seda juba teen).

Portfelli ülevaade (seisuga detsember 2018).

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Uuest aastast uue töö, uue brokeri ja uue hooga!

Portfelli netoväärtus (seisuga detsember 2018).

Edasised mõtted

Kuna viimased kuud on aktsiaturul väga huvitavad olnud, siis tasub järgneva aasta jooksul väärtpaberitel kindlasti silma peal hoida. Hetkel on tõenäoliselt aga liiga vara, et pea ees täiega sisse sukelduda. Seda enam, et olen seda juba mõnevõrra toornafta näol teinud. Igatahes väga huvitavad ajad!

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) ootab ees üks sündmusi täis ja rahataskut kasvatav aasta. Olge tublid!