Olen äärmiselt tänulik kõigile lugejatele – kõigile kolmele! Samuti olen väga tänulik neile, kes on söandunud jätta mõne kommentaari või küsimuse, sest igasugune tagasiside lisab innustust kirjutamiseks. Täna soovin erilised tänusõnad öelda lugejale nimega Vello, kes kommenteeris minu viimast Rahajutud.ee portaalile antud intervjuud järgmiselt:
Vend kogub raha – so what?
Vello kommentaar viibki mind tänase teema põhiküsimuseni: kas koguda raha või investeerida?
Alustan juttu sellega, et ennast ma hetkel investoriks ei pea ning seda olen korduvalt ka maininud. Olen ennekõike säästja, kes kogub lustlikult hoiupõrsasse raha. Semantikasse laskudes võiksin ennast tegelikult ka investoriks nimetada, sest mõned investeeringud mul ju on. Samas on need investeeringud suures pildis võrdlemisi väikesed, nagu on ka minu portfell tervikuna. Kiire illustratsioon. Kui homme tuleks tuju kogu oma portfell korraga laiaks lüüa, siis võib-olla saaksin soetada põhivarustusega Honda CR-V või mõne laguneva korteri Kapa-Kohilas, ent sellega oleks säästudega ka ühel pool. Näpud põhjas, jokk, kööga! Nõnda olengi loobunud sildist investor ning jäänud tiitli säästja juurde, sest raha ma tõepoolest kogun.
Ja säästmine ei ole kindlasti asi, mida peaks häbenema või marginaliseerima. Suur osa rahvast (seda nii Eestis kui ka võõrsil) ei ole võimelised säästma. Ühest küljest ei saa teatav portsjon elanikkonnast seda endale kuigi palju lubada, kuna sissetulek katab vaevu põhivajadused. Teisest küljest – ja see on võib-olla ka peamine põhjus – jääb inimestel lihtsalt ditsipliinist vajaka. Seega on säästmine päris korralik ettevõtmine ja sellega tulevad toime ainult vapramad. Kellele siis ei meeldi tarbida? Mõnus on igal hommikul 3€ kohv haarata ja lõunaks mõne kolmnurkse võileiva osta. Samas katsu sa endale tekitada harjumus, et ruudukujuline võiku tuleb kodust kaasa ja kohv saab ka ise pressitud.
Aga et postituse alguses püstitatud küsimusest mitte liiga kaugele sõuda, siis kuidas ikkagi on selle asjaga? Kas säästa või investeerida? Olles mitte kõige riskialtim inimene, olen mina alati säilitanud hoiakut, et investeerimisele peaks siiski eelnema säästmine. Isiklikult tunnen, et vähemalt poole aasta või paremal juhul ühe aasta jagu võiks inimesel olla raha või muid likviidseid vahendeid, mida saaks kasutada siis, kui järsku saab töö otsa või päike kaob tumedate pilvede taha. Loomulikult tuleb kasuks säästmise kõrval peenrahaga investeerimist harjutada, sest see võiks pikemas perspektiivis eesmärgiks olla. Samas võiks säästmine olla põhiprioriteediks vähemalt seni kaua kuni tekib teatav kindlus oma materiaalse olukorra osas.
Seega on minu mätta otsast vaadatuna võimalik säästa ilma investeerimiseta, ent olulisi investeeringuid ilma säästmiseta kindlasti teha ei saa. Annan au neile, kes julgevad ilma igasuguste säästuteta oma palga ülejäägi ühisrahastusse paigutada, ent ise seda tõenäoliselt ei söandaks ning ilmselt näriksin sellises olukorras närviliselt küüsi. Samas, nagu öeldakse, on julge hundi rind rasvane (mõnel juhul ka haavleid täis) ja selline edumeelsus võib mõnele rahakütile tuua päris korraliku saagi. Minu rind on hetkel veel päris kondine ning küllap ka sel põhjusel ei saa ma uhkustada suure passiivse sissetulekuga. Samas panen päris palju rõhku riskijuhtimisele, et mu väike portfellike ühe momendiga veelgi väiksemaks ei muutuks. See on aspekt, millele võiks mõelda, olenemata sellest, kas oled säästja, investeerija või natukene mõlemat.
Olen enda jaoks tekitanud sümboolsed reeglid, mida pean säästmis- ja investeerimistegevuse juures jälgima. Neid reegleid on kokku kolm ja nad on kõik imelihtsad:
- Portfell peab sisaldama vähemalt ühe aasta elamiskulude jagu likviidseid vahendeid. Enda jaoks olen aastaseks elamiskuluks fikseerinud $35,000 e. 22,000€, mis peaks olema piisav, et aastake suhteliselt turvaliselt mööda saata. Ühtlasi, kui 1. reegel ei ole täidetud, siis on põhiprioriteet säästmisel.
- Keskmine igakuine säästumäär peab olema vähemalt 25%. Nii nagu rahaasjades üldiselt, nõnda ka säästmise puhul tuleb kasuks kui endale seada ditsiplineerimiseks konkreetsed mängureeglid. Kuigi olen võtnud eesmärgiks panna kõrvale vähemalt neljandik sissetulekust, siis üritan alati pingutada veidi rohkem. Enamasti on latt tõstetud 50% tähiseni.
- Igakuisest säästust 50% paigutan säästufondi ja 50% võin vabalt rakendada investeeringuna. Olen võtnud nõuks paigutada pool oma säästudest pikaajalisemasse säästufondi. Sellega soovin kasvatada oma turvatunnet ning tekitada veidi suurema reservi, mida saaks kasutada juhul, kui ühel hetkel peaks tekkima mingi geniaalne investeerimisidee. Teise poole säästudest olen lubanud vabalt investeerida, eeldusel et 1. reegel on rahuldatud.
Vaadates oma portfelli, siis võib kokkuvõtteks öelda, et praeguseks hetkeks on mul piisavalt sääste, et väikest viisi ehk 50% igakuiste säästude ulatuses tegutseda investeerimisega. Samas, konservatiiv nagu ma olen, plaanin ka edaspidi jätkata säästufondi kasvatamist.
Milline on sinu seisukoht säästmise ja investeerimise osas? Kas jälgid konkreetseid mängureegleid?