Sildiarhiiv: ülevaade

Ülevaade: Mai ’18

Kätte on jõudnud juuni ning Portfell X alustab oma kolmandat kuud. Eesmärgiks, nagu ikka, hoida silm peal oma varalisel olukorral ning tüürida tasa ja targu parema rahalise kindlustatuse suunas. Aga et loba ei läheks liiga pikaks, siis asub asja kallale ja vaatab üle, mis toimus (või ei toimunud) eelmise kuu jooksul.

Kui aprillis sai kõige muuga tegeletud, siis mais sai natukene ka tööd tehtud, ent mitte liiga palju. Oma töö iseloomu tõttu saan suhteliselt vabalt valida, kui palju ja millal ma töö kallal nokitsen, seniks kuni projekt saab tähtajaks tehtud. Nõnda töötasingi päris mitmel päeval hommikust lõunani ning ülejäänud aja täitsin lugemise, dokumentaalsarjade või päevaretkedega loodusesse. Naudin sellist paindlikkust, ent samas ei tule käesolev töö puudusteta – see on ajutine projekt ning kui asi saab tehtud, siis suure tõenäosusega peab hakkama uut tööotsa otsima. Kuna tegelen hetkel võrdlemisi nišiasjaga, siis ei ole töö otsimine aga üldse mitte meeldiv ülesanne. Seetõttu käärivad peas ka mõned mõtted suunamuutuse osas. Kuidas see kõik portfellile mõjuma hakkab, seda aga näeb ilmselt alles aasta teisel poolel.

Sissetulekud ja väljaminekud

Igatahes, maikuu sissetulek oli $3927.75. Sellest töötasu moodustas $3539.81 (90.1%), tööandja sissekanne pensionifondi $255.58 (6.5%), intressitulu $70.73 (1.8%) ja muud tulud $61.63 (1.6%). Vastukaaluks tegin samal perioodil väljaminekuid mahus $1269.30. Seejuures peab mainima, et palk kujunes ja kujuneb ka järgnevatel kuudel planeeritust veidi väiksemaks, kuna otsustasin vastu võtta tööandja pakkumise osa rahalisest teenistusest asendada eluasemega. See oli minu jaoks hea variant, kuna iseseisvalt lühiajaline rentimine (olen praeguses asukohas tõenäoliselt projekti lõpuni ehk augustini) on suhteliselt keeruline. Seda enam, et elan maailma ühes enim ülehinnatud kinnisvaraga linnas.

Seega tuli maikuu säästuks $2658.45 ning säästumääraks 67.7%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

1

Sissetulekute ja säästmise osas tajusin ka seda, et kui sa ei ole just rahaboss, siis igasugused väikesed asjad võivad kokkuvõttes päris hästi eelarvele mõjuda. Näiteks pakub minu eelistatud toidupood sageli igasuguseid huvitavaid kampaaniaid. Viimati pakuti kliendikaardi omanikele $50 soodustust, juhul kui neli nädalat järjest vähemalt $50 ulatuses sisseoste teha. Sellised kulutused teen ma iganädalaselt nii või naa ning nõnda saigi maikuus ühe nädala toidukorvi arvelt päris korralikult kokku hoitud.

Inspireerituna Dividendipiraadist, liitusin ka ühe küsitlusleheküljega. Iga kolme-nelja päeva tagant mõne 5…20-minutilise küsitluse täitmisega teenisin eelmise kuu jooksul ca. $17. Pole just ülemäära suur raha ning palgatööga võrrelda ei maksa, aga natukene abiks ikka ning produktiivseks ajatäiteks samuti, kui midagi intrigeerivamat parasjagu teha ei ole.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimus sel korral vähe muudatusi. Neist annab täpsemalt aimu alljärgnev illustratsioon.

2

Nagu näha, kirjeldab portfelli maikuust struktuuri järgnev:

  1. Suurem osa rahast on endiselt Säästuhoiustel, mis kasvasid mõnevõrra sissekannete arvel (suurema intressi teenimiseks peab igakuiselt teatava suurusega sissekande tegema) ja mõnevõrra intressitulu arvel.
  2. Sularaha hulk veidi kasvas, kuna juunis on plaan selle arvelt näputäis aktsiaid portfelli lisada. Olemasoleva aktsiapaki väärtus kahanes veidi, ent on ostuhinnaga võrreldes endiselt viisakas kasumis. Samas on aktsia minu jaoks ikkagi pikaajaalise väljavaatega investeering.
  3. Pensionifondi tehti mais $255.58 ulatuses sissekandeid. Ülejäänud kasv toimus fondi väärtuse kerkimise arvelt. Vaatab, kauaks seda kasvu jätkub, pidades silmas viimaste kuude turbulentsi maailmamajanduses ja -poliitikas.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et maikuu netoväärtuse muutus tekitas pigem rõõmu. Netoväärtus (vt. alljärgnevat graafikut) kasvas peamiselt sissetuleku arvelt $2725.05 ehk täpsemalt 6.3% võrra, kergitades aprillikuist $43593.66 portfelli väärtust mai jooksul $46318.71 peale. Selle tulemusega võib rahule jääda ning pikemas perspektiivis ja stabiilsema sissetuleku korral olengi võtnud eesmärgiks säästa keskmiselt 50% teenistusest. Osa sellest (pean enda jaoks konkreetse suurusjärgu täpsustama) tahaks regulaarselt investeerida muudesse varaklassidesse.

3

Edasised mõtted

Millised on mõtted edasiseks? Juunis peaksin saama oma esimesed dividendid. Palju neid ei tule, aga sellegipoolest plaks-plaks! Samuti plaanin juunis soetada näputäis uusi aktsiaid. Säästuhoiused tagavad küll soliidse intressi, aga tootlusest nende puhul eriti rääkida ei saa, kuna inflatsioon ja tulumaks võtavad suurema osa endale. Seetõttu otsin parema tootlusega alternatiive. Aktsiad mulle meeldivad, aga hetkel ei ole enda jaoks sobivaid sihtmärke leidnud. Olen küll koostanud huvipakkuvatest aktsiatest nimekirja, ent samas tunnen, et turg on hetkel küllaltki üle hinnatud. Kui kellelgi on häid mõtteid, siis palun mulle kindlasti kirjutada – teen teile kohe ühe suure kummarduse.

Säästuhoiustel olevat raha tahaks mujale suunata ka puhtalt mitmekesistamise eesmärgil. Kuigi Austraaliat teatakse hüüdnimega lucky country ja majanduslangust (või õigemini tehnilist retsessiooni) ei ole siinmail nähtud juba 27 aastat, siis on ka siin hetkel majanduslikult ja poliitiliselt võrdlemisi kaheldavad ajad. Ei taha ju kõiki mune ühes korvis hoida. Niigi vaatan ja nutan, kuidas Austraalia dollar on viimase viie aasta jooksul ca. 30 senti USA dollari kohta kukkunud. Madal kurss võib olla hea eksportivale riigile, aga mitte nii hea inimesele, kes soovib oma raha välismaal investeerida või siis niisama laiaks lüüa.

Mai ülevaatega aga selleks korraks ühel pool.  Kui on mingeid küsimusi või ettepanekuid, millest võiks tulevikus kirjutada, siis palun kindlasti krõbistada allpool asuvasse kommentaaride sektsiooni. Tihti on endal loomingulisusest vajaka. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olgem mõnusad ja aktiivsed.

Ülevaade: Aprill ’18

Aeg möödub halastamatult ning kibekiirelt ongi täis saanud esimene kuu blogi sünnist. Selle aja jooksul olen natukene kirjutanud, terakene Excel’isse numbreid toksinud, veidikene peas mõtteid kogunud ning ennekõike niisama investeerimistuusa mänginud. Kuigi käesoleva kuu ülevaade võib jätta mulje, et minu finantseesmärk on minna võimalikult kiiresti rahaliselt nulli, siis tegelikult on kogu selle projekti keskne tees endine – pürgida klišeeks saanud rahalise sõltumatuseni. Seejuures tahan mainida, et teel oma eesmärgini ei jää midagi tegemata, sest lõppude lõpuks peab elu ka nautima ning see on võimalik ainult nüüd ja praegu.

Nagu juba vihjatud, läheb 2018. aasta aprill ajaloo annaalidesse kui suhteliselt kesine kuu (rahalises mõttes). Kuna sai kolitud uute elukohta ja enamik kuust aktiivne sissetulek puudus, siis sellest tulenevalt värvus tabel mõnevõrra punaseks. Aga pole hullu, sest igale mõõnale järgneb tõus. Siht on kindel ja meel on helge, mistõttu võib prognoosida veidi rohelisemaid ridu järgnevatel kuudel. Senikaua on aga tark õppida eilsest, heites põgusa pilgu möödunud kuule.

Nagu järgnevalt esitatud tabel ja graafik illustreerivad, oli aprilli sissetulek $1424.80. Sellest töötasu moodustas $1380.02 (96.9%) ja passiivne sissetulek e. hoiustelt teenitud intress $44.72 (3.1%). Vastukaaluks tegin samal perioodil väljaminekuid mahus $2250.07. Sellest lõviosa oli majutusega seotud kulud (80.2%). Seega oli aprillikuu sääst (kuivõrd nii võib öelda) -$825.27 ning säästumäär -57.9%.

Apr1

Portfelli struktuuris toimusid samuti mõningad muutused. Neist annab täpsemalt aimu alljärgnev illustratsioon.

Apr2

Nagu näha, toimusid laiaslaastus aprilli jooksul portfellis järgnevad nihked:

  1. Suurema osa vabast rahast kandsin madalamat intressi teenivalt (1.6% p.a) Säästuhoiuselt I veidi kõrgemat intressi teenivale (2.8% p.a) Säästuhoiusele II.
  2. Samuti vähendasin veidi oma sularahavarusid ning kahekordistasin olemasolevat aktsiapakki. Seejuures tõusis aktsia hind eelmise kuu jooksul võrreldes ostuhinnaga 8.4%, mis rahaliselt tähendab $123.42 suurust kogukasvu. Üldse ei kurda!
  3. Pensionifondi* uusi sissekandeid ei toimunud, ent fondi väärtus kasvas eelmise kuu jooksul 2.1% ehk $124.65 võrra.

Protsentuaalset muutust märtsi-aprilli portfelli struktuuris kirjeldavad pirukagraafikud (vt. eelmist illustratsiooni). Rõõm on tõdeda, et ühe imepisikese pügala võrra on aktsiate osakaal suurenenud. Tulevikus on plaan portfelli mitmekesistamisega aktsiate suunal kindlasti jätkata. Samas olen hetkel oma tehingute osas konservatiivne, kuna olen endiselt katsefaasis. Samuti kuulun “klaas pool tühi” seltskonda, st. pigem usun, et lähiajal ootab pikaajalist pulliturgu ees sahmakas.

Kokkuvõttes võib öelda, et aprill endaga olulisi sisulisi muutusi ei toonud. Jäin mõnevõrra vaesemaks (vt. alljärgnevat graafikut) ehk täpsemalt kaotasin oma netoväärtuses 1.4%, kukkudes märtsikuiselt $44164.36 tasemelt aprilli jooksul $43548.18 peale. Positiivsest vaatevinklist vaadatuna sai aprillis mõned olulisemad kulud ära tehtud ning nüüd võib paar järgnevat kuud muretult säästmisele keskenduda. Rääkides veel säästmisest, siis hetke seisuga pean end ikkagi pigem säästjaks kui investoriks, olgugi et püüdlen selle viimase poole.

Apr3

Aprilli ülevaatega selleks korraks ühel pool. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olgem mõnusad ja aktiivsed. Side lõpp.

PS! Kuna kasutan uut graafikat, siis sellega seonduvalt on ka igasugune tagasiside teretulnud. Kas tabelid ja diagrammid töötavad ning on loetavad erinevatel resolutsioonidel?

—–

Pensionifondist on hetke seisuga investeeritud 33.1% Austraalia aktsiatesse, 32.8% rahvusvahelistesse aktsiatesse, 14.0% kinnisvarasse ja vähemal määral muudesse varaklassidesse.

Ülevaade: Märts ’18

Märts 2018 on minu jaoks eriline. See tähistab kuud ja aastat, mil hakkasin teadlikult oma rahalisel olukorral silma peal hoidma. Nagu sissejuhatuses mainitud, on peamiselt sandikopikas pangakontole kogunenud sissetulekute ülejäägina. Ülejääk on olnud võimalik seetõttu, et kui ma just parasjagu ei reisi, siis armastan elada suhtelises kasinuses. Seetõttu olen mõnes mõttes vastand inimesele, kes leiab alati põhjuse teha mõne väljamineku. Millegipärast ei tunne ma kiusatust tarbida, vaid naudin teadmist, et mul on piisavalt ressurssi üht või teist asja soetada, kui selleks peaks tuju või vajadus tekkima.

Hetkel konkreetseid eesmärke endale seadnud ei ole (küll varsti panen kirja). Käesoleva aasta lõpuni on eesmärk säästa, olukorda analüüsida, lugeda ning mõelda, kuidas ja kuhu oleks oma vaba raha otstarbekam paigutada. Olen varasemalt väga põgusalt tegelenud Forex’iga (valuutadega kauplemine) ja olen mingisuguse valemiga suutnud ka plussi jääda, ent minu jaoks on see liiga aeganõudev ja riskantne tegevus, mis sõna kõige otsesesemas mõttes tugineb spekulatsioonile. Tõenäoliselt ei ole ma piisavalt hea spekulaator, et sellel suunal jätkata. Käesoleval hetkel mõtlen pigem aktsiate ja erinevate fondide suunal. Kui vanajumal kunagi suurema rahapakiga peaks üllatama, siis sümpatiseerib ka mõte kinnisvarast.

Kuna pikk jutt on vilets jutt, siis asun lõpuks oma “portfelli” kallale. Tegemist on esimese (loodetavasti igakuise) ülevaatega, mistõttu graafikuid veel maiustamiseks ei ole. Üks igav torn ju kedagi ei huvita? Küll aga mainin ära, et viimased aastad olen elanud võõrsil (Aasia-Okeaania), mistõttu mõned numbrid võivad olla eestlase jaoks võõrad. Seetõttu märgin esimeses postituses ära nii portfelli tegeliku rahaühiku (Austraalia dollarites e. AUD) kui ka selle vaste eurodes (plaanin mõne aasta pärast ikka koju tagasi tulla). Edaspidi aga kasutan tõenäoliselt rohkem terminit “rahaühik” (=AUD) ja portfelli väärtuse muutust võrdlen seisuga märts 2018 (=100%).

Portfell X-i ülevaade seisuga märts 2018:

1

Nagu eelnevast tabelist näha, ei ole ma koonrina teinud üldse mitte halvasti. Samas olen kindlasti valgusaastate kaugusel rahalisest sõltumatusest, mille omale eesmärgiks olen seadnud. Seisuga märts 2018 on mu rahakassas ca. 44164 rahaühikut, mille väärtus on 27715 eurot ja mis edaspidi tähistab võrdluseks taset 100%.

Esimese hooga märkab kohe terav kullisilm, et portfell koosneb peamiselt seisvast rahast. Olgugi, et minu asukohariigis on Euroopaga võrreldes säästuhoiustel soliidsed intressid (nt Säästukonto 1 teenib 1.64% intressi aastas ja äsja avatud Säästukonto 2 teenib 2.8% intressi aastas), siis ei ole see minu silmis piisav tootlus, et oma eesmärgini jõuda.

Mõned päevad tagasi ostsin ka oma esimesed aktsiad. Nendest kirjutan veidi põhjalikumalt ilmselt mõnes järgnevas postituses. Kuigi eesmärk on oma portfelli mitmekesistada ja just aktsiate suunal, siis esimestel kuudel olen selles osas veidi tagasihoidlikum. Nagu öeldakse: tasa sõuad, kaugele jõuad. Samas üritan järgida rahakratt’i nimelise blogija nõuannet ning asja mitte liiga tasa võtta, sest muidu pidavat aerud käes ära mädanema.

Selline veidi sisuhõredam oli siis esimene ülevaade. Loodan, et suudan olla järjepidev ning rohkem ja huvitavamat sisu toota. Kui keegi tore inimene lugema satub, siis oleksin kindlasti tänulik igasuguse tagasiside eest. Hea oleks teada, kuidas paremini kirjutada ning mil viisil võiks oma varaga opereerida.

Seniks aga jällenägemiseni!