Juhtusin hiljuti lugema \u00fcht huvitavat ps\u00fchholoogiaalast v\u00e4ljaannet, mis r\u00e4\u00e4kis ajast ning kuidas ajal on n\u00e4iliselt kombeks erinevates elufaasides kulgeda erineva kiirusega. M\u00f5tle n\u00e4iteks tagasi oma lapsep\u00f5lvele. Oled 7-aastane ja vanemad plaanivad v\u00e4ljas\u00f5itu Tartusse, et uudistada meie armast \u00fclikoolilinna. Istud autosse, ent juba poole tunni p\u00e4rast p\u00e4rid, “Kas me oleme kohal?” M\u00f5ned s\u00f5nam\u00e4ngud l\u00f5bustuseks, pildiraamat, v\u00e4ike uinak… aga \u00e4rgates auto endiselt liigub ning aknast paistavad tee \u00e4\u00e4res noored viljap\u00f5llud. Tartut pole \u00fchestki otsast n\u00e4ha. Kuidas v\u00f5ib aeg n\u00f5nda venida?<\/p>\n

Kerid seda sama aega veidi edasi ja oled \u00fcle\u00f6\u00f6 saanud 30-aastaseks. Nina alla on kasvanud vunts v\u00f5i p\u00e4he on tekkinud naiselikult vol\u00fc\u00fcmikas linalakk (kumba iganes eelistad). S\u00f5idad taaskord seda sama teed pidi Tallinnast Tartusse, aga sel korral mitte Emaj\u00f5e \u00e4\u00e4rt nautima, vaid isiklikke t\u00f6\u00f6kohustusi t\u00e4itma. Aja t\u00e4iteks kalkuleerid peas, kuidas olla v\u00f5imalikult veenev oma uue projektiga. Samal ajal keerad raadiot veidi valjemaks, et kuulda t\u00e4psustusi Tallinna Sadama aktsiate osas. Tee\u00e4\u00e4rsed viljap\u00f5llud ja teeristid enam ei k\u00f6ida, kuna nendega oled juba ammu tuttav. Aga kaua ei peagi kannatama, sest hetk hiljem oledki Tartus. K\u00fcll aeg lendab linnutiivul!<\/p>\n

Ilmselt on paljud t\u00e4heldanud, kuidas vanemaks saades kipub aeg kulgema \u00fcha kiiremas tempos. J\u00f5ulud, mida varem sai kangelt oodatud, saabuvad n\u00fc\u00fcd ilma ootustetagi. K\u00fcllap ka keskkool tuiskas v\u00f5rdlemisi kiirelt m\u00f6\u00f6da ja sellele otsa \u00fclikoolidiplom (v\u00f5i paar). Ameteid on juba mitu korda vahetatud ning k\u00fcll on kummaline, kuidas aeg tormab. Nina all on endiselt vunts, aga pealagi on juba mitu aastat h\u00f5renenud. Lapsed on suureks sirgunud ja \u00fcht\u00e4kki ei olegi nad enam v\u00e4ikesed titad.<\/p>\n

Miks siis ikkagi tundub, et vananedes kulgeb aeg \u00fcha kiiremas tempos? Targemad inimesed on \u00fche vastusena teoritiseerinud aja ‘proportsionaalsust’. See t\u00e4hendab, et vanemaks saades moodustab mistahes ajahetk X j\u00e4rjest v\u00e4iksema (suhtelises m\u00f5ttes) osa meie elust. N\u00e4iteks 10-aastase lapse jaoks on \u00fcks aasta 10% kogetud elust. Samal ajal 40-aastase t\u00e4iskasvanu jaoks moodustab \u00fcks aasta vaid 2.5% nende senisest elueast. Sedasi edasi liikudes v\u00f5ib oletada, et mistahes ajahetk muutub vananedes tunnetuslikult aina l\u00fchemaks, mis omakorda t\u00f5lgendub kiiremalt elatud ajana.<\/p>\n

Aja kulgemise kiirust on p\u00fc\u00fctud seletada ka inimese bioloogiaga. N\u00e4iteks on spekuleeritud, et see v\u00f5iks olla seotud ainevahetusega. Kui nooremad inimesed hingavad kiiremini, nende veri voolab v\u00e4ledamalt ja ka s\u00fcda tuksleb kiiremas tempos, siis kas ei v\u00f5iks arvata, et nende\u00a0kehakell<\/em>\u00a0katab 24-tunnise \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul rohkem aega kui m\u00f5ne vanema inimese oma? Analoogseid teooriaid on teisigi. M\u00f5ned neist on seotud kehatemperatuuriga, teised j\u00e4lle hormoonide v\u00f5i m\u00f5ne kolmanda bioloogilise n\u00e4itajaga.<\/p>\n

Minu enda jaoks on aga k\u00f5ige intuitiivsem seletus seotud informatsiooni ja selle tajumisega. Nimelt on ps\u00fchholoogid kinnitanud, et aja kulgemise tunnetuslik kiirus s\u00f5ltub andmehulgast, mida aju peab t\u00f6\u00f6tlema ja endasse talletama. Mida rohkem on informatsiooni, seda aeglasemalt kulgeb aeg. Kui lapsena oli k\u00f5ik \u00fcmbritsev \u00fcks uus ja huvitav mass, siis vanemaks saades on \u00fcha v\u00e4hem informatsiooni, mida aju peab t\u00f6\u00f6tlema ja talletama. Maailm on \u00fcht\u00e4kki \u00fcks igav paik, mille detailidega oleme p\u00f5hjalikult kursis ning kus me saadame p\u00e4evi m\u00f6\u00f6da monotoonses rutiinis.<\/p>\n

Ja see viibki mind jutu k\u00f5ige viimase punktini. Raha ei ole ainus ressurss, mis n\u00f5uab s\u00e4\u00e4stmist, planeerimist ja investeerimist. V\u00f5ib-olla veelgi olulisem ja piiratum ressurss on aeg. Ajale me aga v\u00e4ga palju v\u00f5i v\u00e4hemalt v\u00e4ga s\u00fcvitsi ei m\u00f5tle, kuna aeg on alati olnud osa meie eksistentsist. Ta on silmale hoomamatu ja k\u00e4ega katsutamatu, mist\u00f5ttu kipume aega defineerima, nagu ka k\u00f5ike muud abstraktset, raha v\u00f5i m\u00f5ne muu mateeria abil. \u00dctleme “Aeg on raha!” v\u00f5i midagi muud seesugust ning seej\u00e4rel imestame, et k\u00fcll aeg l\u00e4heb kiiresti.<\/p>\n

Kui aja kulgemise kiirus on t\u00f5epoolest seotud andmehulgaga, mida meie aju peab t\u00f6\u00f6tlema ja talletama, siis on see ju tegelikult hea uudis. See t\u00e4hendaks, et me v\u00f5ime teadvustatult teha valikuid, mis muudavad aja kulgemise aeglasemaks ehk teisis\u00f5nu pikendavad meie tunnetuslikku elukestust.\u00a0 Kui lapsep\u00f5lves oli lihtne n\u00e4ha k\u00f5iges uut ja huvitavat, siis t\u00e4iskasvanuna on veelgi lihtsam toetuda k\u00f5igele sellele, mis on vana ja harjumusp\u00e4rane. Seet\u00f5ttu muutub just vanemaks saades aja teadvustamine eriti oluliseks.<\/p>\n

Tean omast k\u00e4est, kui kiiresti l\u00e4ksid \u00fclikooliaastad ja sellele otsa esimene t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6. Rutiin varastab aega ja sellega \u00fches ka elukvaliteeti. M\u00f5ned aastad tagasi v\u00f5tsin vastu otsuse oma elukorda muuta. Selle tulemusena olen elanud kahel uuel kontinendil, reisinud loendamatul hulgal erinevates riikides, tutvustanud endale uusi hobisid ning leidnud enda jaoks uued erialad. Enne kui keegi tembeldab mind riigivaenlaseks, siis pean \u00fctlema, et kogu selle protsessi k\u00e4igus olen hakanud veelgi rohkem hindama ka Eestimaad (sellest plaanin tulevikus kirjutada) ning leidnud m\u00f5tteid, mida v\u00f5iks naastes enda jaoks seal korda saata. Ja mis k\u00f5ige olulisem – aeg ei libise enam k\u00e4est, sest on palju huvitavat, millele tagasi vaadata, ja samamoodi palju uut, mille poole edasi p\u00fc\u00fcelda.<\/p>\n

V\u00f5ib m\u00f5elda, et aja planeerimine, s\u00e4\u00e4stmine ja kasutamine on lihtne, aga mulle endale n\u00e4ib palju lihtsam m\u00f5elda rahas. Oma aja ja tuleviku planeerimine n\u00f5uab erilist julgust, sest inimesel on ikka kombeks valida tuttav ja turvaline. Hirmu tundmatu ees maskeerime m\u00f5nikord s\u00f5nadega ‘praktiline’ v\u00f5i ‘pragmaatiline’. Investeerime kolm v\u00f5i enam aastat oma elust, et \u00f5ppida vastumeelset eriala, millele on anal\u00fc\u00fctikute hinnangul t\u00f6\u00f6turul suur n\u00f5udlus. Kas see on praktiline v\u00f5i turvaline? R\u00fcgame pikki aastaid teha t\u00f6\u00f6d, mida meile ei meeldi teha, v\u00f5i veedame aega inimestega, kes meid ei hinda, v\u00f5i elame linnaosas, kuhu meie hing ei kuulu… sest see on pragmaatiline v\u00f5i ehk lihtsalt tuttav?<\/p>\n

Tegelikult v\u00e4ga palju rohkem kirjutada ei tahagi. Lihtsalt innustan nii ennast kui ka k\u00f5iki oma kolme lugejat rohkem oma aega hindama. Mind ikka inspireerivad inimesed, kes julgevad rutiinist l\u00e4bi murda ja teha asju, mis nende s\u00fcda ihaldab. Selle jutu peale m\u00f5tlen kohe oma t\u00e4dile, kes 60-aastaselt otsustas hakata hispaania keelt ja filmi monteerimist \u00f5ppima. Samuti m\u00f5tlen oma s\u00f5bra s\u00f5brale, kes l\u00f5petas \u00fclikooli\u00a0cum laude<\/em>, tegi panganduses ilma ning otsustas seej\u00e4rel ameti maha panna, et p\u00fchenduda mesiniku elukutsele.<\/p>\n

K\u00f5igele leidub kuskil mingisugune subjektiivne optimum, aga elule tagasi vaadates tundub aeg minu jaoks k\u00fcll hindamatu v\u00e4\u00e4rtusega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juhtusin hiljuti lugema \u00fcht huvitavat ps\u00fchholoogiaalast v\u00e4ljaannet, mis r\u00e4\u00e4kis ajast ning kuidas ajal on n\u00e4iliselt kombeks erinevates elufaasides kulgeda erineva kiirusega. M\u00f5tle n\u00e4iteks tagasi oma lapsep\u00f5lvele. Oled 7-aastane ja vanemad plaanivad v\u00e4ljas\u00f5itu Tartusse, et uudistada meie armast \u00fclikoolilinna. Istud autosse, ent juba poole tunni p\u00e4rast p\u00e4rid, “Kas me oleme kohal?” M\u00f5ned s\u00f5nam\u00e4ngud l\u00f5bustuseks, pildiraamat, v\u00e4ike […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":299,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"spay_email":"","footnotes":"","jetpack_publicize_message":""},"categories":[1],"tags":[3,10,11,12,14,15,19,20,24,35],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/portfellx.rahajutud.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/05\/untitled-1.jpg","jetpack_publicize_connections":[],"jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/pa8AOl-48","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/portfellx.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256"}],"collection":[{"href":"https:\/\/portfellx.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/portfellx.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/portfellx.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/portfellx.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=256"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/portfellx.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":780,"href":"https:\/\/portfellx.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/256\/revisions\/780"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/portfellx.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/299"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/portfellx.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=256"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/portfellx.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=256"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/portfellx.rahajutud.ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=256"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}