Head teed, veebruar, ning j\u00e4rgmise iseseisvusp\u00e4evani, armas kodumaa!<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5telda on m\u00f5nus. Just selline v\u00f5iks minu jaoks olla eelneva kuu loosung. M\u00f5tlesin p\u00e4ris palju elule ja ajale. Leian, et elu on viimase k\u00fcmnendi jooksul \u00fche keskmise L\u00e4\u00e4ne inimese jaoks nii mugavaks muutunud, et inimesel sageli puudub vajadus kalkuleeritult m\u00f5elda v\u00f5i uurivalt asjadesse s\u00fcveneda. See omakorda p\u00e4rsib meie arusaama asjadest – \u00fchiskond teab laiaslaastus k\u00f5ikv\u00f5imalikke n\u00e4htusi ja probleeme pinnapealselt (ehk resultaate) paremini kui kunagi varem, ent j\u00e4rjest v\u00e4hem s\u00fcveneme asjade tuuma ning kuidas erinevate j\u00e4reldusteni j\u00f5uti.<\/p>\n\n\n\n

M\u00f5tlesin ka finantsvabaduse peale. Maailma on viimase paari aasta jooksul vallutanud finantsvabaduse maania. Sellest pole p\u00e4\u00e4senud ka Eesti. \u00dcksnes eesti finantsvabadusv\u00f5itlejate Facebook’i grupis<\/a> on ca 20,000 hingelist. H\u00e4mmastavalt suur number \u00fche v\u00e4ikesearvulise rahva kohta. \u00dchest k\u00fcljest on \u00e4\u00e4rmiselt meeldiv, et ennek\u00f5ike verinoored inimesed oma majandusliku olukorra \u00fcle m\u00f5tlevad, ent teisalt olen selle k\u00f5rval t\u00e4heldanud ka p\u00e4ris kurba h\u00fcpermaterjalistlikku nooti paljude inimeste postitustes ning hoiakut, et praegu peab kannatama, s\u00e4\u00e4stma, eneseabiraamatuid lugema, eesm\u00e4rgistama ja v\u00f5itlema mingisuguse tulevase heaolu nimel. Praegu peab ohverdama oma elu ja aja, et tulevikus j\u00f5uda mingisugusesse kujuteldavasse heaolustsenaariumisse.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ib-olla olen olukorda \u00fcleanal\u00fc\u00fcsinud, ent sellegipoolest on selline m\u00f5tteviis inimeste seas p\u00e4ris levinud ja \u00fchtlasi p\u00e4ris nukker. Kuigi on olnud katsumusi, siis olen enda jaoks selgeks teinud, et aeg on v\u00e4hemalt sama oluline v\u00e4\u00e4rtus kui raha. Kuna see temaatika on minu jaoks hingel\u00e4hedane, siis olen sellest veidi ka varem kirjutanud<\/a>. Kuigi pean kahtlemata atraktiivseks ideed rahalisest vabadusest, siis oma k\u00f5ige suuremaks saavutuseks senises elus ei pea ma kindlasti mitte oma tagasihoidlikku portfelli, vaid asjaolu, et olen suutnud oma elu organiseerida sellisel viisil, et mul on sisuliselt alati olnud aega tegeleda asjadega, mis mulle t\u00f5eliselt korda l\u00e4hevad. Praegugi t\u00f6\u00f6tan ca 2\/3 t\u00f6\u00f6koormusega ning seet\u00f5ttu saan lubada reisimist, looduses k\u00e4imist, l\u00e4hedastega olemist ja enesearendamist endale meelep\u00e4rastel viisidel. P\u00e4ris ilma rahata ei saa, aga elust on v\u00f5imalik v\u00f5tta see k\u00f5ige viimane ainult siis, kui seda teha n\u00fc\u00fcd ja praegu.<\/p>\n\n\n

Olen pannud t\u00e4nasesse postitusse l\u00fchikese audio Alan Watts’ilt. Alan Watts on tuntud klassik, kes on sellel teemal on p\u00e4ris palju r\u00e4\u00e4kinud ja filosofeerinud. Soovitan k\u00f5igil s\u00fcvenenult need paar minutit \u00e4ra kuulata. Ei tasu oodata silmiavardavalt uut informatsiooni, k\u00fcll aga s\u00f5numit, mis on meile k\u00f5igile juba teada, aga mille kipume alatasa \u00e4ra unustama.<\/p>\n\n\n