Sildiarhiiv: portfell

Ülevaade: August ’18

August on selleks korraks möödanik ja ühtlasi on täis tiksunud esimene kuu töötuna. Töötu elu sai peamiselt tähistatud mööda Kaug-Ida ringi rännates ning lihtsalt elu nautides. Samas sai ka mõned formaalsused lahendatud ja lahtised otsad kinni seotud. Üldiselt võiks praegust seisukorda vaadates arvata, et olen oma viiekuuse blogimise järel lõpuks rahaliste eesmärkideni jõudnud. Võiks arvata, et kui olen otsustanud töölt ära tulla ja laiama hakata, siis olen rahaliselt vaba ning suurkorporatsioonide dividendid hüppavad järjepanu taskust sisse nagu Roosaarel või mõnel teisel rahahail. Mina niiviisi aga ei rocki ja reaalsus on see, et olen lihtsalt laisk ja distsipliinitu. Üritan ennast parandada!

Nagu eelnevast sissejuhatusest arvata võib, siis ei toimunud rahakotis taaskord kuigi palju. Augustis jõudsid mõned väikesed boonused ja maksutagastused pangakontole, aga sellega sissetulekud suuresti ka piirdusid. Mingeid tehinguid ei teinud, olgugi et majandusel, nagu olen alati teinud, hoidsin ikka silma peal ning huvipakkuvate ettevõtete finantstulemusi sirvisin ka. Hetkel teeb ennekõike aga muret Austraalia dollari liikumine. Investoritele on AUD ajalooliselt meeldinud kõrgete intressimäärade tõttu, mistõttu on ta üks enim kaubeldud valuutasid maailmas. Ühtlasi tähendab see seda, et AUD valuutapaarid kipuvad olema ka volatiilseimate seas. Kui maailmamajanduses läheb käredaks või Trump lajatab oma hommikumuna kõrvale mõne lollaka tweeti, siis võib päris kindel olla, et Austraalia dollar on esimene, mis vajub läbi põranda. Ja siis on ikka nutine küll, kui tekib isu mõni USA aktsia soetada või lennupilet bookida, et oma töötupõlve veidi enam pikendada. Kõik on ühtäkki kallis! Võiks sama hästi Argentiinasse kolida. Aga see selleks….

Sissetulekud ja väljaminekud

Augusti sissetulek oli $4264.86. Väljaminekute poolel tegin kulutusi mahus $1919.91. Seega tuli augusti säästuks $2344.95 ning säästumääraks 55.0%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimunud muudatustest (mitte et neid väga oleks toimunud) annab aimu alljärgnev illustratsioon.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et august möödus vegeteerivas seisundis. Netoväärtus kerkis küll $56,967 peale, ent teades, et järgnevad kaks nädalat mööduvad veel reisilainetel ning uue töökoha leidmine võib ka mõned kuud aega võtta, siis kindlasti oma eesmärgi suunas ma hetkel ei liigu.

Edasised mõtted

Järgnevad pool kuukest jätkuvad veel raha kulutamise lainel. Ilmselt lasen end aeg-ajalt ka põlvili, viin käed kokku ja sosistan kõrgemale juhile, et ta Austraalia dollari kursiga midagi ette võtaks. Septembrist ma palju rahaasjades ei oota, kuid positiivse külje alt vaadates on mõnus tõdeda, et säästude omamine on ikka päris hea asi. Kui töö peaks järsku otsa saama või tekib lihtsalt soov väike paus teha, siis ei pea ilmtingimata närviliselt tõmblema hakkama. Seetõttu soovitan soojalt väikest rahalist reservi omada.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) kõik rahaasjad ja muud asjad järgneva kuu jooksul ilusasti vinks-vonks välja kukuvad.

Kas säästa või investeerida?

Olen äärmiselt tänulik kõigile lugejatele – kõigile kolmele! Samuti olen väga tänulik neile, kes on söandunud jätta mõne kommentaari või küsimuse, sest igasugune tagasiside lisab innustust kirjutamiseks. Täna soovin erilised tänusõnad öelda lugejale nimega Vello, kes kommenteeris minu viimast Rahajutud.ee portaalile antud intervjuud järgmiselt:

Vend kogub raha – so what?

Vello kommentaar viibki mind tänase teema põhiküsimuseni: kas koguda raha või investeerida?

Alustan juttu sellega, et ennast ma hetkel investoriks ei pea ning seda olen korduvalt ka maininud. Olen ennekõike säästja, kes kogub lustlikult hoiupõrsasse raha. Semantikasse laskudes võiksin ennast tegelikult ka investoriks nimetada, sest mõned investeeringud mul ju on. Samas on need investeeringud suures pildis võrdlemisi väikesed, nagu on ka minu portfell tervikuna. Kiire illustratsioon. Kui homme tuleks tuju kogu oma portfell korraga laiaks lüüa, siis võib-olla saaksin soetada põhivarustusega Honda CR-V või mõne laguneva korteri Kapa-Kohilas, ent sellega oleks säästudega ka ühel pool. Näpud põhjas, jokk, kööga! Nõnda olengi loobunud sildist investor ning jäänud tiitli säästja juurde, sest raha ma tõepoolest kogun.

Ja säästmine ei ole kindlasti asi, mida peaks häbenema või marginaliseerima. Suur osa rahvast (seda nii Eestis kui ka võõrsil) ei ole võimelised säästma. Ühest küljest ei saa teatav portsjon elanikkonnast seda endale kuigi palju lubada, kuna sissetulek katab vaevu põhivajadused. Teisest küljest – ja see on võib-olla ka peamine põhjus – jääb inimestel lihtsalt ditsipliinist vajaka. Seega on säästmine päris korralik ettevõtmine ja sellega tulevad toime ainult vapramad. Kellele siis ei meeldi tarbida? Mõnus on igal hommikul 3€ kohv haarata ja lõunaks mõne kolmnurkse võileiva osta. Samas katsu sa endale tekitada harjumus, et ruudukujuline võiku tuleb kodust kaasa ja kohv saab ka ise pressitud.

Aga et postituse alguses püstitatud küsimusest mitte liiga kaugele sõuda, siis kuidas ikkagi on selle asjaga? Kas säästa või investeerida? Olles mitte kõige riskialtim inimene, olen mina alati säilitanud hoiakut, et investeerimisele peaks siiski eelnema säästmine. Isiklikult tunnen, et vähemalt poole aasta või paremal juhul ühe aasta jagu võiks inimesel olla raha või muid likviidseid vahendeid, mida saaks kasutada siis, kui järsku saab töö otsa või päike kaob tumedate pilvede taha. Loomulikult tuleb kasuks säästmise kõrval peenrahaga investeerimist harjutada, sest see võiks pikemas perspektiivis eesmärgiks olla. Samas võiks säästmine olla põhiprioriteediks vähemalt seni kaua kuni tekib teatav kindlus oma materiaalse olukorra osas.

Seega on minu mätta otsast vaadatuna võimalik säästa ilma investeerimiseta, ent olulisi investeeringuid ilma säästmiseta kindlasti teha ei saa. Annan au neile, kes julgevad ilma igasuguste säästuteta oma palga ülejäägi ühisrahastusse paigutada, ent ise seda tõenäoliselt ei söandaks ning ilmselt näriksin sellises olukorras närviliselt küüsi. Samas, nagu öeldakse, on julge hundi rind rasvane (mõnel juhul ka haavleid täis) ja selline edumeelsus võib mõnele rahakütile tuua päris korraliku saagi. Minu rind on hetkel veel päris kondine ning küllap ka sel põhjusel ei saa ma uhkustada suure passiivse sissetulekuga. Samas panen päris palju rõhku riskijuhtimisele, et mu väike portfellike ühe momendiga veelgi väiksemaks ei muutuks. See on aspekt, millele võiks mõelda, olenemata sellest, kas oled säästja, investeerija või natukene mõlemat.

Olen enda jaoks tekitanud sümboolsed reeglid, mida pean säästmis- ja investeerimistegevuse juures jälgima. Neid reegleid on kokku kolm ja nad on kõik imelihtsad:

  1. Portfell peab sisaldama vähemalt ühe aasta elamiskulude jagu likviidseid vahendeid. Enda jaoks olen aastaseks elamiskuluks fikseerinud $35,000 e. 22,000€, mis peaks olema piisav, et aastake suhteliselt turvaliselt mööda saata. Ühtlasi, kui 1. reegel ei ole täidetud, siis on põhiprioriteet säästmisel.
  2. Keskmine igakuine säästumäär peab olema vähemalt 25%. Nii nagu rahaasjades üldiselt, nõnda ka säästmise puhul tuleb kasuks kui endale seada ditsiplineerimiseks konkreetsed mängureeglid. Kuigi olen võtnud eesmärgiks panna kõrvale vähemalt neljandik sissetulekust, siis üritan alati pingutada veidi rohkem. Enamasti on latt tõstetud 50% tähiseni.
  3. Igakuisest säästust 50% paigutan säästufondi ja 50% võin vabalt rakendada investeeringunaOlen võtnud nõuks paigutada pool oma säästudest pikaajalisemasse säästufondi. Sellega soovin kasvatada oma turvatunnet ning tekitada veidi suurema reservi, mida saaks kasutada juhul, kui ühel hetkel peaks tekkima mingi geniaalne investeerimisidee. Teise poole säästudest olen lubanud vabalt investeerida, eeldusel et 1. reegel on rahuldatud.

Vaadates oma portfelli, siis võib kokkuvõtteks öelda, et praeguseks hetkeks on mul piisavalt sääste, et väikest viisi ehk 50% igakuiste säästude ulatuses tegutseda investeerimisega. Samas, konservatiiv nagu ma olen, plaanin ka edaspidi jätkata säästufondi kasvatamist.

Milline on sinu seisukoht säästmise ja investeerimise osas? Kas jälgid konkreetseid mängureegleid?

Ülevaade: Juuni ’18

Jaanipäev on möödas, šašlõkid on söödud ning selle kõige taustal sai ühtlasi ära saadetud ka esimene suvekuu. Milliste sõnadega siis meenutada juunit?

Juunis sai parajalt palju tööd tehtud ning natukene ka raha hoiupõrsasse pandud. Samas sai veidikene ka ulakusi tehtud ja nalja visatud. Näiteks rentisin ühel nädalavahetusel uhke Euroopa tõlla ja sõitsin sellega aadliku kombel loodust nautima. Kõmpisin sõnajalgade vahel Austraalia mõõdukates  vihmametsades ning päikese saatsin horisondi taha metsikul ookeanirannal lõkketuld nautides. Et veel rohkem nalja oleks, siis soetasin ka $30 (19€) liitrihinnaga Okinawa saarelt pärit preemiumõlut, olgugi et ma suur õlle fänn ei ole (selle avalduse peale pillutakse mind ilmselt tooreste munadega, nagu Lõuna-Korea jalgpallikoondist). Seda kõike selleks, et mitte unustada end töösse.

Ja töösse on tõepoolest kerge uppuda, mistõttu olen endale alati meenutanud, et hästi elatud elu on selline, kus asjad on tasakaalus. Keeruline on öelda, kus ja milline on ühe inimese jaoks see kuldne kesktee, aga ilmselt me mingil määral ikka tajume, kui asjad ei ole päris õiged. Ja kui asjad ei ole päris õiged, siis kindlasti ei tohi ohumärke liiga pikalt ignoreerida. Tööd peab tegema, aga peab ka elu elama. Nagu ütleb inglisekeelne vanasõna: All work and no play makes Jack a dull boy. Ehk eesti keeli: Töö ilma lõbuta muudab Jaagupi igavaks poisiks. Kerge on enda jaoks ratsionaliseerida, et täna töötan, säästan ja kannatan parema tuleviku nimel. Samas ei pruugi see tulevik kunagi tulla, sest praegune moment on ainus, milles võib enam-vähem kindel olla. Ja kui see tulevik ükskord tulebki, siis kes meist tahaks igav poiss või tüdruk olla?

Deeem, kuidas mulle ikka meeldib see motivatsiooni- ja New Age-jutt, aga üritan ennast nüüd natuke ohjata, sest postituse mõte on ikkagi edasi anda juuni rahaasjade ülevaade.

Sissetulekud ja väljaminekud

Juuni sissetulek oli $4950.83. Sellest töötasu moodustas $4540.03 (91.7%), tööandja sissekanne pensionifondi $293.61 (5.9%) ja intressitulu $57.63 (1.2%). Lisaks sain ka oma esimesed dividendid väärtuses $59.56. Olgugi et see summa on väike, on sellel minu jaoks kahtlemata suur sümboolne tähendus. Aktsiad mulle meeldivad, dividendid on toredad ning pikemas perspektiivis tahaks just sellel suunal oma tegevust aktiviseerida.

Väljaminekute poolel tegin kulutusi mahus $1336.76. Kui keegi tunneb huvi, et kuidas ma saan sellises riigis nagu Austraalia suhtelielt madalate kulutustega hakkama, siis osaliselt tuleneb see minu säästmisharjumustest, aga ennekõike asjaolust, et majutus, nagu ma eelnevas postituses mainisin, on mul antud hetkel osa kompensatsioonipaketist.

Seega tuli juunikuu säästuks $3614.07 ning säästumääraks 73.0%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

jun1

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimunud muudatustest annab aimu alljärgnev illustratsioon.

jun2

Nagu näha, kirjeldab portfelli juunikuist struktuuri järgnev:

  1. Suurem osa rahast on endiselt Säästuhoiustel, mis kasvasid mõnevõrra sissekannete ja mõnevõrra intressitulu arvel. Kitkun end veidi juustest, et kõik munad on ühes korvis ning alatihti on kiusatus osta hunnik aktsiaid juurde, ent samas üritan olla ratsionaalne. Leian, et praegusel hetkel on aktsiaturud tipule pigem lähedal kui kaugel.
  2. Sularaha hulk veidi kasvas sissetuleku arvelt. Samuti soetasin juurde käputäis aktsiaid, mis viis aktsiate osakaalu portfellis 5.7%-ni ehk $2791-ni. Tulevikus on plaan detailsemaid ülevaateid ka aktsiate osas postitada, ent kuna praegusel momendil oman aktsiaid ainult kahes ettevõttes ja suhteliselt väheses väärtuses, siis hetkel ei ole sellel lihtsalt mõtet.
  3. Pensionifondi tehti mais $293.61 ulatuses sissekandeid. Ülejäänud kasv toimus fondi väärtuse kerkimise arvelt.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et juunikuu oli portfellile päris hea kuu. Püütsin kinni sümboolse $50,000 märgi. Eurodesse konverteerituna on see summa muidugi tunduvalt kahvatum (ca. ~31,600€), kuna Austraalia dollar on viimastel aastatel ja tõenäoliselt ka lähitulevikus tüürinud pigem lõuna poole. Samas annab see motivatsiooni, et veelgi reipamalt edasi minna!

jun3

Edasised mõtted

Millised on mõtted edasiseks? Mõtted liiguvad endiselt aktsiate suunal. Olen enda jaoks teinud nimekirja huvitavastest ettevõtetest ning nende tegevust ka periooditi jälgin. Samamoodi hoian silma peal turgudel üldiselt. Hetke seisuga arvan, et surun oma kiusatuse alla ning juulis-augustis uusi investeeringuid aktsiatesse ei tee. Septembris võib aga oodata huvitavamad aegu, kuna selleks momendil lõpeb mu tööprojekt ning ees on mõningad reisid. Sellega seoses on oodata sissetulekute katkemist, kulutusi ning ilusaid punaseid ridu tabelites. Aga nii ongi ju huvitav!

Juuni ülevaatega selleks korraks ühel pool.  Kui on mingeid küsimusi või ettepanekuid, millest võiks tulevikus kirjutada, siis palun kindlasti krõbistada allpool asuvasse kommentaaride sektsiooni. Tihti on endal loomingulisusest vajaka. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olge ikka mõnusad ja aktiivsed!

Ülevaade: Mai ’18

Kätte on jõudnud juuni ning Portfell X alustab oma kolmandat kuud. Eesmärgiks, nagu ikka, hoida silm peal oma varalisel olukorral ning tüürida tasa ja targu parema rahalise kindlustatuse suunas. Aga et loba ei läheks liiga pikaks, siis asub asja kallale ja vaatab üle, mis toimus (või ei toimunud) eelmise kuu jooksul.

Kui aprillis sai kõige muuga tegeletud, siis mais sai natukene ka tööd tehtud, ent mitte liiga palju. Oma töö iseloomu tõttu saan suhteliselt vabalt valida, kui palju ja millal ma töö kallal nokitsen, seniks kuni projekt saab tähtajaks tehtud. Nõnda töötasingi päris mitmel päeval hommikust lõunani ning ülejäänud aja täitsin lugemise, dokumentaalsarjade või päevaretkedega loodusesse. Naudin sellist paindlikkust, ent samas ei tule käesolev töö puudusteta – see on ajutine projekt ning kui asi saab tehtud, siis suure tõenäosusega peab hakkama uut tööotsa otsima. Kuna tegelen hetkel võrdlemisi nišiasjaga, siis ei ole töö otsimine aga üldse mitte meeldiv ülesanne. Seetõttu käärivad peas ka mõned mõtted suunamuutuse osas. Kuidas see kõik portfellile mõjuma hakkab, seda aga näeb ilmselt alles aasta teisel poolel.

Sissetulekud ja väljaminekud

Igatahes, maikuu sissetulek oli $3927.75. Sellest töötasu moodustas $3539.81 (90.1%), tööandja sissekanne pensionifondi $255.58 (6.5%), intressitulu $70.73 (1.8%) ja muud tulud $61.63 (1.6%). Vastukaaluks tegin samal perioodil väljaminekuid mahus $1269.30. Seejuures peab mainima, et palk kujunes ja kujuneb ka järgnevatel kuudel planeeritust veidi väiksemaks, kuna otsustasin vastu võtta tööandja pakkumise osa rahalisest teenistusest asendada eluasemega. See oli minu jaoks hea variant, kuna iseseisvalt lühiajaline rentimine (olen praeguses asukohas tõenäoliselt projekti lõpuni ehk augustini) on suhteliselt keeruline. Seda enam, et elan maailma ühes enim ülehinnatud kinnisvaraga linnas.

Seega tuli maikuu säästuks $2658.45 ning säästumääraks 67.7%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

1

Sissetulekute ja säästmise osas tajusin ka seda, et kui sa ei ole just rahaboss, siis igasugused väikesed asjad võivad kokkuvõttes päris hästi eelarvele mõjuda. Näiteks pakub minu eelistatud toidupood sageli igasuguseid huvitavaid kampaaniaid. Viimati pakuti kliendikaardi omanikele $50 soodustust, juhul kui neli nädalat järjest vähemalt $50 ulatuses sisseoste teha. Sellised kulutused teen ma iganädalaselt nii või naa ning nõnda saigi maikuus ühe nädala toidukorvi arvelt päris korralikult kokku hoitud.

Inspireerituna Dividendipiraadist, liitusin ka ühe küsitlusleheküljega. Iga kolme-nelja päeva tagant mõne 5…20-minutilise küsitluse täitmisega teenisin eelmise kuu jooksul ca. $17. Pole just ülemäära suur raha ning palgatööga võrrelda ei maksa, aga natukene abiks ikka ning produktiivseks ajatäiteks samuti, kui midagi intrigeerivamat parasjagu teha ei ole.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimus sel korral vähe muudatusi. Neist annab täpsemalt aimu alljärgnev illustratsioon.

2

Nagu näha, kirjeldab portfelli maikuust struktuuri järgnev:

  1. Suurem osa rahast on endiselt Säästuhoiustel, mis kasvasid mõnevõrra sissekannete arvel (suurema intressi teenimiseks peab igakuiselt teatava suurusega sissekande tegema) ja mõnevõrra intressitulu arvel.
  2. Sularaha hulk veidi kasvas, kuna juunis on plaan selle arvelt näputäis aktsiaid portfelli lisada. Olemasoleva aktsiapaki väärtus kahanes veidi, ent on ostuhinnaga võrreldes endiselt viisakas kasumis. Samas on aktsia minu jaoks ikkagi pikaajaalise väljavaatega investeering.
  3. Pensionifondi tehti mais $255.58 ulatuses sissekandeid. Ülejäänud kasv toimus fondi väärtuse kerkimise arvelt. Vaatab, kauaks seda kasvu jätkub, pidades silmas viimaste kuude turbulentsi maailmamajanduses ja -poliitikas.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et maikuu netoväärtuse muutus tekitas pigem rõõmu. Netoväärtus (vt. alljärgnevat graafikut) kasvas peamiselt sissetuleku arvelt $2725.05 ehk täpsemalt 6.3% võrra, kergitades aprillikuist $43593.66 portfelli väärtust mai jooksul $46318.71 peale. Selle tulemusega võib rahule jääda ning pikemas perspektiivis ja stabiilsema sissetuleku korral olengi võtnud eesmärgiks säästa keskmiselt 50% teenistusest. Osa sellest (pean enda jaoks konkreetse suurusjärgu täpsustama) tahaks regulaarselt investeerida muudesse varaklassidesse.

3

Edasised mõtted

Millised on mõtted edasiseks? Juunis peaksin saama oma esimesed dividendid. Palju neid ei tule, aga sellegipoolest plaks-plaks! Samuti plaanin juunis soetada näputäis uusi aktsiaid. Säästuhoiused tagavad küll soliidse intressi, aga tootlusest nende puhul eriti rääkida ei saa, kuna inflatsioon ja tulumaks võtavad suurema osa endale. Seetõttu otsin parema tootlusega alternatiive. Aktsiad mulle meeldivad, aga hetkel ei ole enda jaoks sobivaid sihtmärke leidnud. Olen küll koostanud huvipakkuvatest aktsiatest nimekirja, ent samas tunnen, et turg on hetkel küllaltki üle hinnatud. Kui kellelgi on häid mõtteid, siis palun mulle kindlasti kirjutada – teen teile kohe ühe suure kummarduse.

Säästuhoiustel olevat raha tahaks mujale suunata ka puhtalt mitmekesistamise eesmärgil. Kuigi Austraaliat teatakse hüüdnimega lucky country ja majanduslangust (või õigemini tehnilist retsessiooni) ei ole siinmail nähtud juba 27 aastat, siis on ka siin hetkel majanduslikult ja poliitiliselt võrdlemisi kaheldavad ajad. Ei taha ju kõiki mune ühes korvis hoida. Niigi vaatan ja nutan, kuidas Austraalia dollar on viimase viie aasta jooksul ca. 30 senti USA dollari kohta kukkunud. Madal kurss võib olla hea eksportivale riigile, aga mitte nii hea inimesele, kes soovib oma raha välismaal investeerida või siis niisama laiaks lüüa.

Mai ülevaatega aga selleks korraks ühel pool.  Kui on mingeid küsimusi või ettepanekuid, millest võiks tulevikus kirjutada, siis palun kindlasti krõbistada allpool asuvasse kommentaaride sektsiooni. Tihti on endal loomingulisusest vajaka. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olgem mõnusad ja aktiivsed.

Ülevaade: Aprill ’18

Aeg möödub halastamatult ning kibekiirelt ongi täis saanud esimene kuu blogi sünnist. Selle aja jooksul olen natukene kirjutanud, terakene Excel’isse numbreid toksinud, veidikene peas mõtteid kogunud ning ennekõike niisama investeerimistuusa mänginud. Kuigi käesoleva kuu ülevaade võib jätta mulje, et minu finantseesmärk on minna võimalikult kiiresti rahaliselt nulli, siis tegelikult on kogu selle projekti keskne tees endine – pürgida klišeeks saanud rahalise sõltumatuseni. Seejuures tahan mainida, et teel oma eesmärgini ei jää midagi tegemata, sest lõppude lõpuks peab elu ka nautima ning see on võimalik ainult nüüd ja praegu.

Nagu juba vihjatud, läheb 2018. aasta aprill ajaloo annaalidesse kui suhteliselt kesine kuu (rahalises mõttes). Kuna sai kolitud uute elukohta ja enamik kuust aktiivne sissetulek puudus, siis sellest tulenevalt värvus tabel mõnevõrra punaseks. Aga pole hullu, sest igale mõõnale järgneb tõus. Siht on kindel ja meel on helge, mistõttu võib prognoosida veidi rohelisemaid ridu järgnevatel kuudel. Senikaua on aga tark õppida eilsest, heites põgusa pilgu möödunud kuule.

Nagu järgnevalt esitatud tabel ja graafik illustreerivad, oli aprilli sissetulek $1424.80. Sellest töötasu moodustas $1380.02 (96.9%) ja passiivne sissetulek e. hoiustelt teenitud intress $44.72 (3.1%). Vastukaaluks tegin samal perioodil väljaminekuid mahus $2250.07. Sellest lõviosa oli majutusega seotud kulud (80.2%). Seega oli aprillikuu sääst (kuivõrd nii võib öelda) -$825.27 ning säästumäär -57.9%.

Apr1

Portfelli struktuuris toimusid samuti mõningad muutused. Neist annab täpsemalt aimu alljärgnev illustratsioon.

Apr2

Nagu näha, toimusid laiaslaastus aprilli jooksul portfellis järgnevad nihked:

  1. Suurema osa vabast rahast kandsin madalamat intressi teenivalt (1.6% p.a) Säästuhoiuselt I veidi kõrgemat intressi teenivale (2.8% p.a) Säästuhoiusele II.
  2. Samuti vähendasin veidi oma sularahavarusid ning kahekordistasin olemasolevat aktsiapakki. Seejuures tõusis aktsia hind eelmise kuu jooksul võrreldes ostuhinnaga 8.4%, mis rahaliselt tähendab $123.42 suurust kogukasvu. Üldse ei kurda!
  3. Pensionifondi* uusi sissekandeid ei toimunud, ent fondi väärtus kasvas eelmise kuu jooksul 2.1% ehk $124.65 võrra.

Protsentuaalset muutust märtsi-aprilli portfelli struktuuris kirjeldavad pirukagraafikud (vt. eelmist illustratsiooni). Rõõm on tõdeda, et ühe imepisikese pügala võrra on aktsiate osakaal suurenenud. Tulevikus on plaan portfelli mitmekesistamisega aktsiate suunal kindlasti jätkata. Samas olen hetkel oma tehingute osas konservatiivne, kuna olen endiselt katsefaasis. Samuti kuulun “klaas pool tühi” seltskonda, st. pigem usun, et lähiajal ootab pikaajalist pulliturgu ees sahmakas.

Kokkuvõttes võib öelda, et aprill endaga olulisi sisulisi muutusi ei toonud. Jäin mõnevõrra vaesemaks (vt. alljärgnevat graafikut) ehk täpsemalt kaotasin oma netoväärtuses 1.4%, kukkudes märtsikuiselt $44164.36 tasemelt aprilli jooksul $43548.18 peale. Positiivsest vaatevinklist vaadatuna sai aprillis mõned olulisemad kulud ära tehtud ning nüüd võib paar järgnevat kuud muretult säästmisele keskenduda. Rääkides veel säästmisest, siis hetke seisuga pean end ikkagi pigem säästjaks kui investoriks, olgugi et püüdlen selle viimase poole.

Apr3

Aprilli ülevaatega selleks korraks ühel pool. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olgem mõnusad ja aktiivsed. Side lõpp.

PS! Kuna kasutan uut graafikat, siis sellega seonduvalt on ka igasugune tagasiside teretulnud. Kas tabelid ja diagrammid töötavad ning on loetavad erinevatel resolutsioonidel?

—–

Pensionifondist on hetke seisuga investeeritud 33.1% Austraalia aktsiatesse, 32.8% rahvusvahelistesse aktsiatesse, 14.0% kinnisvarasse ja vähemal määral muudesse varaklassidesse.

Ülevaade: Märts ’18

Märts 2018 on minu jaoks eriline. See tähistab kuud ja aastat, mil hakkasin teadlikult oma rahalisel olukorral silma peal hoidma. Nagu sissejuhatuses mainitud, on peamiselt sandikopikas pangakontole kogunenud sissetulekute ülejäägina. Ülejääk on olnud võimalik seetõttu, et kui ma just parasjagu ei reisi, siis armastan elada suhtelises kasinuses. Seetõttu olen mõnes mõttes vastand inimesele, kes leiab alati põhjuse teha mõne väljamineku. Millegipärast ei tunne ma kiusatust tarbida, vaid naudin teadmist, et mul on piisavalt ressurssi üht või teist asja soetada, kui selleks peaks tuju või vajadus tekkima.

Hetkel konkreetseid eesmärke endale seadnud ei ole (küll varsti panen kirja). Käesoleva aasta lõpuni on eesmärk säästa, olukorda analüüsida, lugeda ning mõelda, kuidas ja kuhu oleks oma vaba raha otstarbekam paigutada. Olen varasemalt väga põgusalt tegelenud Forex’iga (valuutadega kauplemine) ja olen mingisuguse valemiga suutnud ka plussi jääda, ent minu jaoks on see liiga aeganõudev ja riskantne tegevus, mis sõna kõige otsesesemas mõttes tugineb spekulatsioonile. Tõenäoliselt ei ole ma piisavalt hea spekulaator, et sellel suunal jätkata. Käesoleval hetkel mõtlen pigem aktsiate ja erinevate fondide suunal. Kui vanajumal kunagi suurema rahapakiga peaks üllatama, siis sümpatiseerib ka mõte kinnisvarast.

Kuna pikk jutt on vilets jutt, siis asun lõpuks oma “portfelli” kallale. Tegemist on esimese (loodetavasti igakuise) ülevaatega, mistõttu graafikuid veel maiustamiseks ei ole. Üks igav torn ju kedagi ei huvita? Küll aga mainin ära, et viimased aastad olen elanud võõrsil (Aasia-Okeaania), mistõttu mõned numbrid võivad olla eestlase jaoks võõrad. Seetõttu märgin esimeses postituses ära nii portfelli tegeliku rahaühiku (Austraalia dollarites e. AUD) kui ka selle vaste eurodes (plaanin mõne aasta pärast ikka koju tagasi tulla). Edaspidi aga kasutan tõenäoliselt rohkem terminit “rahaühik” (=AUD) ja portfelli väärtuse muutust võrdlen seisuga märts 2018 (=100%).

Portfell X-i ülevaade seisuga märts 2018:

1

Nagu eelnevast tabelist näha, ei ole ma koonrina teinud üldse mitte halvasti. Samas olen kindlasti valgusaastate kaugusel rahalisest sõltumatusest, mille omale eesmärgiks olen seadnud. Seisuga märts 2018 on mu rahakassas ca. 44164 rahaühikut, mille väärtus on 27715 eurot ja mis edaspidi tähistab võrdluseks taset 100%.

Esimese hooga märkab kohe terav kullisilm, et portfell koosneb peamiselt seisvast rahast. Olgugi, et minu asukohariigis on Euroopaga võrreldes säästuhoiustel soliidsed intressid (nt Säästukonto 1 teenib 1.64% intressi aastas ja äsja avatud Säästukonto 2 teenib 2.8% intressi aastas), siis ei ole see minu silmis piisav tootlus, et oma eesmärgini jõuda.

Mõned päevad tagasi ostsin ka oma esimesed aktsiad. Nendest kirjutan veidi põhjalikumalt ilmselt mõnes järgnevas postituses. Kuigi eesmärk on oma portfelli mitmekesistada ja just aktsiate suunal, siis esimestel kuudel olen selles osas veidi tagasihoidlikum. Nagu öeldakse: tasa sõuad, kaugele jõuad. Samas üritan järgida rahakratt’i nimelise blogija nõuannet ning asja mitte liiga tasa võtta, sest muidu pidavat aerud käes ära mädanema.

Selline veidi sisuhõredam oli siis esimene ülevaade. Loodan, et suudan olla järjepidev ning rohkem ja huvitavamat sisu toota. Kui keegi tore inimene lugema satub, siis oleksin kindlasti tänulik igasuguse tagasiside eest. Hea oleks teada, kuidas paremini kirjutada ning mil viisil võiks oma varaga opereerida.

Seniks aga jällenägemiseni!