Sildiarhiiv: investeerimine

Ülevaade: Jaanuar ’19

Lisa kommentaar

Kui jaanuaris sai Eestis tunda korralikku talvepakast, siis Austraalias, kus mina olen viimastel aastatel üles seadnud oma residentsi, on samal ajal lõõmanud eriti tulised suveilmad. Võib uskuda või mitte uskuda kliima soojenemist, aga Austraalias on küll viimastel kümnenditel muutunud keskmine aastane temperatuur üha vähem inimsõbralikuks. Sydney’s, kus mina paiknen, jõudis mõnes piirkonnas päris mitmel päeval temperatuur 40C kanti, samal ajal kui sisemaal võis termomeetril näha enam kui nädalajagu numbreid 46C kandis. Selle tulemusena on nii mitmeski piirkonnas kujunenud olukord, kus kriitilise tähtsusega jõed on ära kuivanud, miljonid kalad on surnud ja poolkuivanud jõesängis müttavad nüüd ringi kängurud ja kariloomad, kes endalegi üllatusena seal jõemudas omale lõpu leiavad.

Aga et mitte nii nukral noodil jätkata, siis kirjutab veidi ka positiivsematel teemadel. Näiteks sellest, et jaanuari kuumad ilmad (eestlastena on sellise kontseptsiooni peale endiselt veider mõelda) on andnud uue hoo füüsilisele tegevusele. Nimelt sai jaanuaris vähemalt üle päeva ujumas käidud. Paaril korral kastsin end Vaiksesse ookeanisse, aga enamasti sai supeldud koduses spaas. Kuna elan kortermajas ja Austraalias on kortermajades sageli ka jagatud bassein, jõusaal ja mõnikord ka spaakompleks saunaga, siis olen sellest võimalusest sarvedest kinni haaranud. Ja oi kui tänulik on keha ja vaim. Kuna omal ajal tegelesin päris palju jooksmisega ning selle tulemusena on jalad parasjagu kannatada saanud, siis ujumine mõjub kuidagi eriti terapeudiliselt.

Raha asjadest veidikene ka. Jaanuaris olen saanud parema arusaama oma palgast ja elukallidusest uues elukohas Sydney’s. Samuti liitus minuga lõpuks minu elukaaslane, mis ühtlasi aitab leevendada põhikulutusi ning seega säästa veidi enam kui muidu. Kuigi Austraaliat peetakse üldiselt hirmkalliks riigiks, ja eks ta seda mingil määral ka ole, siis tegelikult on Austraalias võimalik päris säästlikult ära elada. Näiteks kütus on siin märksa odavam kui Eestis (hetkel ca 80 eurosenti liiter). Samuti on riideid ja elektroonikat võimalik hankida odavamalt ning ka toit ei pea olema ilmtingimata kallis. Küll aga peab märksa suuremaid väljaminekuid arvestama kinnisvara ning kõikvõimalike teenuste (olgu see siis juuksur või restoran) osas, sest teenused on tihtilugu seotud ennekõike teenust osutavate inimeste kõrgema palgatasemega.

Jaanuaris olen jälginud ka oma toorkütuse positsiooni Saksa börsil. Sai novembris ja detsembris tehtud ju impulsiivne ost, millega läksin päris mitmes osas vastuollu endale seatud põhimõtetega. Esiteks üritasin püüda kukkuvat mootorsaagi ja teiseks on ostetud ETC võimendusega. Olles varasemalt tegelenud Forex’iga, siis olen võtnud nõuks igasuguseid võimendustega tooteid vältida. Seda enam, et toorkütus on eriti spekulatiivne kaup, mille hind sõltub ennekõike poliitikast ning alles seejärel makromajanduse põhikursusel õpitud nõudmise ja pakkumise ekviliibriumist. Igatahes on jõulude paiku tugevas miinuses olnud positsioon hetkel muutunud jälle positiivseks ning kuna mul hetkel teisi aktiivseid positsioone ei ole ning kütuse- ja energiapoliitikas on huvitavad ajad, siis olen otsustanud selle positsiooniga hetkel veel jätkata.

Kuidas aga mõjus jaanuar rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Jaanuari iseloomustavad järgmised numbrid:

  • Sissetulek: $5545.59 e. 3501.29€* (aktiivne/passiivne: $5468.14/$77.45)
  • Väljaminek: $2131.33 e. 1345.49€
  • Sääst: $3414.26 e. 2159.90€
  • Säästumäär: 61.6%

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris oli jaanuaris kõige suuremaks muutujaks aktsiad (või õigemini toorkütuse positsioon). Kui detsembri ülevaates oli positsiooni väärtus $1761.93 e. 1112.59€, siis jaanuari lõpuks oli positsioon taastunud $2955.55 e. 1866.09€ tasemeni. Rõhutan sõna *taastunud*, kuna käesoleval hetkel olen sisuliselt tagasi ostuhinna juures. Kui imestad, et kuidas on selline hinnamuutus võimalik, siis tuletan taaskord meelde, et tegemist on võimendusega tootega ehk teisisõnu mängin hetkel tulega.

Korraliku kasvu tegi ka minu väikene pensionifond, mis kasvas $7306.07 e. 4614.68€ pealt $8194.12 e. 5175.86€-ni. Seda osaliselt aktsiaturgude kerkimise tõttu ning teisalt tööandjapoolse väikese sissekande tõttu. Kui keegi tunneb huvi, et mida see pensionifond endast täpselt kujutab, siis mõnevõrra sarnaneb ta Eestis paljudebateeritud teise pensionisambaga. Erinevuseks on vaid see, et Austraalias on tööandja kohustatud brutopalgale lisaks maksma töötajale teatud protsendi ulatuses nn. “teise sambasse”. Töötaja ise võib vabatahtlikult sinna ka omaltpoolt panustada, saades selle pealt maksusoodustusi, ent kohtustuslik on ta ennekõike tööandjale. Kui keegi huvi tunneb Austraalia palga-, pensioni- ja rahasüsteemi vastu, siis võin sellest mõnikord pikemalt kirjutada.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aasta esimest kuud on alustatud rekordilise kasvuga. Ühe kuuga olen oma portfelli suurendanud 7.9 protsendi võrra ehk $4588.11 e. 2899.51€ võrra. Sellega olen viinud oma netoväärtuse $58278 peale ning ühtlasi olen edukalt teel aasta alguses seatud eesmärgile, milleks oli saavutada aasta lõpuks netoväärtus $75000.

Edasised mõtted

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) ootab ees üks sündmusi täis ja rahataskut kasvatav aasta. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 04/02/2019 vahetuskursi alusel.

Eesmärgid 2019. aastaks!

Lisa kommentaar

Šampus on joodud, pohmakas on peetud ja kätte on jõudnud uus aasta. See tähendab uut algust ehk puhast lehekülge. Parim võimalus kätte võtta sulepea ning kirja panna eesmärgid eelseisvaks aastaks. Teame küll varasemate aastate kogemuse põhjal, et jaanuari teiseks nädalaks on toss väljas ja entusiasm kadunud, aga seekord läheb ju kindlasti teistmoodi. Tõotan, et hakkan tegema rohkem sporti, söön tervislikumalt ja ei muretse tühiste asjade pärast! 

Kuidas möödus 2018. aasta?

Kui peaks ühe sõnaga eelneva aasta kokku võtma, siis sobiks selleks sõnaks kõige paremini tõenäoliselt kaootiline. Seda mitte halvas mõttes, sest mõnikord kaoses võibki peituda õnne valem. See siis vastuseks Tanel Padarile. Mis mõttes kaootiline? Sai elukohta muudetud (kaks korda!), sai ameteid vahetatud ja sai palju ringi reisitud ning pikalt töötu oldud. See viimane küll kõige meeldivam periood ei olnud, ent õnneks alustasin detsembris uue tööga ning senise kogemuse põhjal on uus tööandja ja ametipost vägagi paljutõotav.

Rahaasjade osas oli seis pigem passiivne, ent samas ei saa endale ka üleliia liiga teha. Sai ikkagi oma netoväärtust aastaga ca. $12,000 (~7400€, seisuga 04/01/2019) e. 27% võrra kasvatatud, olgugi et see tuli enamasti säästmise arvelt. Samuti sai veidikene aktsiatega eksperimenteeritud ja investeerimise osas eeltööd tehtud, et 2019. aastal võiks asjaga veelgi aktiivsemalt jätkata. Nimelt avasin endale hiljuti kauplemiskonto Interactive Brokers’iga ning regulaarselt olen vaadelnud ja uuendanud nimekirja huvipakkuvatest ettevõtetest ehk teisisõnu kujundanud isiklikku mudelportfelli.

Millised on eesmärgid 2019. aastaks?

Käesoleva aasta lõpuks annan endast parima, et täidetud oleksid järgnevad eesmärgid:

1) Viia netoväärtus $75,000 peale (~46,150€, seisuga 04/01/2019).

See tähendab, et eesmärgiks on aastaga kasvatada portfelli ca. $20,000
(~12,300€, seisuga 04/01/2019) võrra ehk teisisõnu 36%. Päris ambitsioonikas eesmärk, kui aktsiaturud ja pensionifond peaksid jätkama hargi vahele löömist (vägagi tõenäoline).

2) Säilitada aasta lõikes keskmine kuine säästumäär >30%.

Peaks olema täitsa tehtav, kui just tööandja katseajal ei kavatse kinga anda.

3) Viia väärtpaberite/ETF-ide osakaal portfellis vähemalt 10%-ni.

Tjaa… mõned võivad selle peale nüüd naerma hakata, aga alustavale koduinvestorile võib sularahast loobumine olla esialgu psühholoogiliselt päris raske. Seda enam, et aktsiaturgude kohal on hetkel tumedad pilved ja mina ei taha küll tõestada, et kukkuvat mootorsaagi on võimalik püüda. Seega loodan, et aasta lõpuks on portfellist vähemalt $7500 (~4615€, seisuga 04/01/2019) väärtpaberites, ent kindlasti üritan võimaluse avanedes latti kõrgemale tõsta.

4) Teenida aastaga $1000 passiivset.

Kindlasti võiks eesmärgiks olla suurem number, sest iga koduinvestori ambitsioon on ju lõppkokkuvõttes panna oma säästud ja investeeringud teenima raha, mis oleks piisav katma elamiseks vajalikud väljaminekud. Samas tuleb olla realist ja vaadata pilti tervikuna – kui eesmärgiks on esimese aastaga  investeerida 10% portfellist väärtpaberite alla, siis ei maksa praeguse portfelli suuruse juures kindlasti oodata massiivseid dividendi laekumisi.

5) Käia aktiivselt looduses, olla tervislik ja koguda uusi kogemusi.

Esialgu mõtlesin, et võiks eesmärgiks võtta ka konkreetse arvu blogipostitusi käesolevaks aastaks, aga samas ei taha tekitada kohustusi, mis sunniksid veetma veelgi rohkem aega arvuti taga. Rohkem loodust ja huvitavaid tegevusi!

Mis te arvate, kuidas nende eesmärkidega läheb ning millised sihid olete endale seadnud?

Ülevaade: Detsember ’18

Lisa kommentaar

Viimased kuud on tõenäoliselt pakkunud väärtpaberihuvilistele parasjagu põnevust ja ka detsember ei olnud selles osas erand. Kuigi paljud investorid lootsid rohelisi jõule, siis selle asemel leidsid USA turgudel aset ajaloo punaseimad jõulud, mis tõmbasid endaga kaasa ka muu maailma. Jaapani börsiindeks Nikkei kukkus jõulude paiku hoobilt suisa 5 protsenti.

Veelgi enam verevalamist on toimunud aga toornaftaga, millel minagi huviga silma peal hoian. Näiteks USA toornaftahinnad olid jõuludeks kukkunud ca. 45 protsenti võrreldes oktoobri algusega. Detsembri alguses sai veidi toornaftasse isegi raha paigutatud ning nüüd laiutavad ekraanil suured punased numbrid. Selle peale otsustasin positsioone hiljuti veelgi suurendada, olgugi et aktsiaturgude langus ja majanduse nõrgenemine traditsiooniliselt ka toorkütust mõjutavad. Seda eriti käesoleval hetkel, mil toornafta ja USA börsi vahel paistab olevat eriliselt anomaalne korrelatsioon.

Samas olen võtnud need positsioonid veidi pikaajalisema väljavaatega ja veendumusega, et kütuse tarbimine järgneva kümnendi jooksul pigem kasvab ning sellega ühes saab näha ka naftahinna kõikumist, mis ühel momendil peaks võimaldama positsioonidest soodsamatel tingimustel väljumist. Loomulikult mõjutavad lisaks üldisele majandusolukorrale kütusehindu ka paljud teised muutujad, s.h OPEC-i müra, OPEC-i väliste pakkujate poliitika, tehnoloogilised muutused, alteratiivsed energiaallikad (s.h ka põlevkiviõli) jms. Saab olema huvitav igatahes!

Huvitav on vaadata ka kütusehindu tanklates. USA-s (Florida osariigis) võis vahepeal kütuseliitri kätte saada ca 50 eurosendi eest ning minu enda elukoha lähedal asuvas tanklas (Sydney, Austraalia) tuleb tänase seisuga kütuseliitri eest välja käia 70 eurosenti. Euroopa Liidus võib sellistest numbritest tõenäoliselt aga vaid unistada. Mida teie arvate toornafta tulevikust ja sellega kauplemisest?

Sissetulekud ja väljaminekud

Detailseid sissekandeid sissetulekute ja väljaminekute osas ei ole ka seekord märkinud, kuna olemasolev süsteem on veidi segaseks keeranud. Olen juba valmis uue Exceli struktuuriga ning plaanin selle kasutusele võtta juba järgmises igakuises ülevaates. Saab olema vähem värviline, aga enda jaoks funktsionaalsem ja lihtsam, et saaks informatsiooni sisestada tulevikus ka aastate kaupa.

Samas võin öelda, et detsembris sain juba väikest sissetulekut nautida, mis ületas mõnevõrra kuu jooksul tehtud kulutusi. Sain natukene ka intressi, ent vastukaaluks vähenes pensionifondi väärtus rahvusvaheliste aktsiaturgude langemise tõttu.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris olulisi muutusi jälle ei olnud. Eelneval kuul ostetud toorkütus on läbi teinud päris korraliku kukkumise. Sellele reageerisin ma positsiooni suurendamisega, mistõttu tabelis tegelik positsiooni hinna muutus ei kajastu. Seda silmas pidades olen mõelnud, et tulevikus, kui aktsiaid ja indekseid on portfellis juba veidi rohkem, hakkan kindlasti detailsemalt vaatama ka konkreetseid positsioone (enda jaoks seda juba teen).

Portfelli ülevaade (seisuga detsember 2018).

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Uuest aastast uue töö, uue brokeri ja uue hooga!

Portfelli netoväärtus (seisuga detsember 2018).

Edasised mõtted

Kuna viimased kuud on aktsiaturul väga huvitavad olnud, siis tasub järgneva aasta jooksul väärtpaberitel kindlasti silma peal hoida. Hetkel on tõenäoliselt aga liiga vara, et pea ees täiega sisse sukelduda. Seda enam, et olen seda juba mõnevõrra toornafta näol teinud. Igatahes väga huvitavad ajad!

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) ootab ees üks sündmusi täis ja rahataskut kasvatav aasta. Olge tublid!

Ülevaade: August ’18

Lisa kommentaar

August on selleks korraks möödanik ja ühtlasi on täis tiksunud esimene kuu töötuna. Töötu elu sai peamiselt tähistatud mööda Kaug-Ida ringi rännates ning lihtsalt elu nautides. Samas sai ka mõned formaalsused lahendatud ja lahtised otsad kinni seotud. Üldiselt võiks praegust seisukorda vaadates arvata, et olen oma viiekuuse blogimise järel lõpuks rahaliste eesmärkideni jõudnud. Võiks arvata, et kui olen otsustanud töölt ära tulla ja laiama hakata, siis olen rahaliselt vaba ning suurkorporatsioonide dividendid hüppavad järjepanu taskust sisse nagu Roosaarel või mõnel teisel rahahail. Mina niiviisi aga ei rocki ja reaalsus on see, et olen lihtsalt laisk ja distsipliinitu. Üritan ennast parandada!

Nagu eelnevast sissejuhatusest arvata võib, siis ei toimunud rahakotis taaskord kuigi palju. Augustis jõudsid mõned väikesed boonused ja maksutagastused pangakontole, aga sellega sissetulekud suuresti ka piirdusid. Mingeid tehinguid ei teinud, olgugi et majandusel, nagu olen alati teinud, hoidsin ikka silma peal ning huvipakkuvate ettevõtete finantstulemusi sirvisin ka. Hetkel teeb ennekõike aga muret Austraalia dollari liikumine. Investoritele on AUD ajalooliselt meeldinud kõrgete intressimäärade tõttu, mistõttu on ta üks enim kaubeldud valuutasid maailmas. Ühtlasi tähendab see seda, et AUD valuutapaarid kipuvad olema ka volatiilseimate seas. Kui maailmamajanduses läheb käredaks või Trump lajatab oma hommikumuna kõrvale mõne lollaka tweeti, siis võib päris kindel olla, et Austraalia dollar on esimene, mis vajub läbi põranda. Ja siis on ikka nutine küll, kui tekib isu mõni USA aktsia soetada või lennupilet bookida, et oma töötupõlve veidi enam pikendada. Kõik on ühtäkki kallis! Võiks sama hästi Argentiinasse kolida. Aga see selleks….

Sissetulekud ja väljaminekud

Augusti sissetulek oli $4264.86. Väljaminekute poolel tegin kulutusi mahus $1919.91. Seega tuli augusti säästuks $2344.95 ning säästumääraks 55.0%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimunud muudatustest (mitte et neid väga oleks toimunud) annab aimu alljärgnev illustratsioon.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et august möödus vegeteerivas seisundis. Netoväärtus kerkis küll $56,967 peale, ent teades, et järgnevad kaks nädalat mööduvad veel reisilainetel ning uue töökoha leidmine võib ka mõned kuud aega võtta, siis kindlasti oma eesmärgi suunas ma hetkel ei liigu.

Edasised mõtted

Järgnevad pool kuukest jätkuvad veel raha kulutamise lainel. Ilmselt lasen end aeg-ajalt ka põlvili, viin käed kokku ja sosistan kõrgemale juhile, et ta Austraalia dollari kursiga midagi ette võtaks. Septembrist ma palju rahaasjades ei oota, kuid positiivse külje alt vaadates on mõnus tõdeda, et säästude omamine on ikka päris hea asi. Kui töö peaks järsku otsa saama või tekib lihtsalt soov väike paus teha, siis ei pea ilmtingimata närviliselt tõmblema hakkama. Seetõttu soovitan soojalt väikest rahalist reservi omada.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) kõik rahaasjad ja muud asjad järgneva kuu jooksul ilusasti vinks-vonks välja kukuvad.

2018年7月总结 (e. Ülevaade: Juuli ’18)

2 kommentaari

Üks kerge sõrmenips ning järjekordne kuu ongi seljataga. Selleks korraks siis heinakuu ehk juuli. Kuulujuttude järgi võttis eelneval kuul Eestimaal võimust troopikapalavus. Seetõttu loodan, et armsad kaasvõitlejad on saanud piisavalt päikest nautida ning võivad möödunule tagasi vaadata mõnusate päevitusrantidega. Minul siin maakera alumisel poolel on olnud päris jahedavõitu, ent tööhoos pole aega olnud väga palju külmetada.

Kuidas siis meenutada 2018. aasta juulit? Töiselt! Sai veidi raamatuid loetud ja looduses käidud, aga ennekõike korralikult tööd tehtud. Ühtlasi lõpetasin kõik oma projektid ära (või noh, natuke on veel online teel nokitseda) ning seega olen sisuliselt töötu. Rahaasjadega olen paraku piinlikult vähe tegelenud. Olen tekitanud endale ca. $10-15k suuruse investeerimisreservi, mille võiksin kasvõi homne päev aktsiate alla panna, kuid hetkel ei ole leidnud enda jaoks sobivaid sisenemisvõimalusi. Vaatan, et kaasvõitlejad tegutsevad aktiivselt eririndeil, teenivad passiivselt kopsakaid rahatšekke ning seetõttu tunnen ka ise teatavat sotsiaalset survet. Samas üritan end vaos hoida ja lähtuda ennekõike isiklikest põhimõtetest. Tahan heade tehingute puhul ikkagi enda pead silitada ning halbade otsuste puhul ka ei kedagi muud kui ennast süüdistada.

Mõni võib huvi tunda, et miks tänase postituse teema kummaliste hieroglüüfidega on kirjutatud. Asi on lihtne! Järgnevad nädalad veedan Hiinas ja Taiwanis ning seetõttu elan juba vaikselt keskkonda sisse. Roheline tee, auruga küpsetatud saiakesed, nuudlid, haisev tofu, kumerad katused, bambused, templid, tuhanded aastad ajalugu, pilvelõhkujad, kiirrongid ja õhusaaste – siit ma tulen! Lähen reisin natuke oma lõbuks, aga seon kinni ka mõned varasemast ajast jäänud lahtised otsad. Väike vahepaus on hea ka selleks, et mõelda, mida elus edasi teha. Nimelt olen mõelnud, et võiks tööalaselt teha ühe väikese või suure pöörde. Kuidas see kõik välja kukub, sellest aga ilmselt täpsemalt alles paari kuu pärast.

Kuna rahakotis midagi väga huvitavat juulikuu jooksul ei toimunud, siis väga pikalt keerutama ei hakka.

Sissetulekud ja väljaminekud

Juuli sissetulek oli $6743.10. Väljaminekute poolel tegin kulutusi mahus $2590.96. Seega tuli juuli säästuks $4152.14 ning säästumääraks 61.6%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimunud muudatustest (mitte et neid väga oleks toimunud) annab aimu alljärgnev illustratsioon.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et juulis sai viisakalt säästetud. Netoväärtus on mul nüüd kerkinud $54,347.61 (+8.3% võrreldes varasema kuuga) peale. Olen endiselt säästja, ent päris tõsiselt ja regulaarselt analüüsin investeerimisvõimalusi, sest pelgalt säästmisega ma oma eesmärkideni kindlasti ei jõua. Sellise teadmise kinnituseks on kasvõi Investor Taavi juulikuu ülevaade, mida ma moment tagasi sirvisin. Taavi teenis eelmine kuu üksnes passiivselt 5000€. Kuigi ise laenude maailma vastu huvi ei tunne, siis selliste julgete, taibukate ja hakkajate inimeste edulugu jälgides saab kohe selgeks, et käed rüpes istumise ja üksnes säästukonto intressile toetumisega kaugele ei jõua. Korralik motivatsioonilaks!

Edasised mõtted

Seekordne ülevaade midagi revolutsioonilist endaga kaasa ei toonud. Kuna järgnevad ma-ei-tea-kui-mitu-kuud olen töötu, siis võib juhtuda, et rahakott on võrdlemisi vegeteerivas seisundis. Hetkel ei ole konkreetseid plaane ka investeeringute osas, kuid selgema visiooni tarvis töötan regulaarselt. Loodan midagi järgnevatel kuudel ikkagi korda saata. Kindlasti on aga märksa enam muudatusi oodata järgneval aastal, kuna plaan on teha mõningad veidi mahukamad tehingud ning samuti kolida kokku oma parema poolega, kellest võiks saada kõigi eelduste kohaselt päris korraliku tootlusega investeering.

Kindlasti ei saa märkimata jätta ka seda, et koostöö Rahajutud.ee portaaliga, kes on mind seni väga palju aidanud, on hiljuti veelgi tihedamaks läinud. Nimelt on minu mõtisklusi võimalik lugeda uuel domeenil portfellx.rahajutud.ee. Loodan, et astud mõnikord läbi ja annad teada, mida ise parasjagu asjadest mõtled. 🙂

Selleks korraks aga au revoir. Armsatele lugejatele (kõigile kolmele) – olge ikka mõnusad ja aktiivsed!

Kas säästa või investeerida?

5 kommentaari

Olen äärmiselt tänulik kõigile lugejatele – kõigile kolmele! Samuti olen väga tänulik neile, kes on söandunud jätta mõne kommentaari või küsimuse, sest igasugune tagasiside lisab innustust kirjutamiseks. Täna soovin erilised tänusõnad öelda lugejale nimega Vello, kes kommenteeris minu viimast Rahajutud.ee portaalile antud intervjuud järgmiselt:

Vend kogub raha – so what?

Vello kommentaar viibki mind tänase teema põhiküsimuseni: kas koguda raha või investeerida?

Alustan juttu sellega, et ennast ma hetkel investoriks ei pea ning seda olen korduvalt ka maininud. Olen ennekõike säästja, kes kogub lustlikult hoiupõrsasse raha. Semantikasse laskudes võiksin ennast tegelikult ka investoriks nimetada, sest mõned investeeringud mul ju on. Samas on need investeeringud suures pildis võrdlemisi väikesed, nagu on ka minu portfell tervikuna. Kiire illustratsioon. Kui homme tuleks tuju kogu oma portfell korraga laiaks lüüa, siis võib-olla saaksin soetada põhivarustusega Honda CR-V või mõne laguneva korteri Kapa-Kohilas, ent sellega oleks säästudega ka ühel pool. Näpud põhjas, jokk, kööga! Nõnda olengi loobunud sildist investor ning jäänud tiitli säästja juurde, sest raha ma tõepoolest kogun.

Ja säästmine ei ole kindlasti asi, mida peaks häbenema või marginaliseerima. Suur osa rahvast (seda nii Eestis kui ka võõrsil) ei ole võimelised säästma. Ühest küljest ei saa teatav portsjon elanikkonnast seda endale kuigi palju lubada, kuna sissetulek katab vaevu põhivajadused. Teisest küljest – ja see on võib-olla ka peamine põhjus – jääb inimestel lihtsalt ditsipliinist vajaka. Seega on säästmine päris korralik ettevõtmine ja sellega tulevad toime ainult vapramad. Kellele siis ei meeldi tarbida? Mõnus on igal hommikul 3€ kohv haarata ja lõunaks mõne kolmnurkse võileiva osta. Samas katsu sa endale tekitada harjumus, et ruudukujuline võiku tuleb kodust kaasa ja kohv saab ka ise pressitud.

Aga et postituse alguses püstitatud küsimusest mitte liiga kaugele sõuda, siis kuidas ikkagi on selle asjaga? Kas säästa või investeerida? Olles mitte kõige riskialtim inimene, olen mina alati säilitanud hoiakut, et investeerimisele peaks siiski eelnema säästmine. Isiklikult tunnen, et vähemalt poole aasta või paremal juhul ühe aasta jagu võiks inimesel olla raha või muid likviidseid vahendeid, mida saaks kasutada siis, kui järsku saab töö otsa või päike kaob tumedate pilvede taha. Loomulikult tuleb kasuks säästmise kõrval peenrahaga investeerimist harjutada, sest see võiks pikemas perspektiivis eesmärgiks olla. Samas võiks säästmine olla põhiprioriteediks vähemalt seni kaua kuni tekib teatav kindlus oma materiaalse olukorra osas.

Seega on minu mätta otsast vaadatuna võimalik säästa ilma investeerimiseta, ent olulisi investeeringuid ilma säästmiseta kindlasti teha ei saa. Annan au neile, kes julgevad ilma igasuguste säästuteta oma palga ülejäägi ühisrahastusse paigutada, ent ise seda tõenäoliselt ei söandaks ning ilmselt näriksin sellises olukorras närviliselt küüsi. Samas, nagu öeldakse, on julge hundi rind rasvane (mõnel juhul ka haavleid täis) ja selline edumeelsus võib mõnele rahakütile tuua päris korraliku saagi. Minu rind on hetkel veel päris kondine ning küllap ka sel põhjusel ei saa ma uhkustada suure passiivse sissetulekuga. Samas panen päris palju rõhku riskijuhtimisele, et mu väike portfellike ühe momendiga veelgi väiksemaks ei muutuks. See on aspekt, millele võiks mõelda, olenemata sellest, kas oled säästja, investeerija või natukene mõlemat.

Olen enda jaoks tekitanud sümboolsed reeglid, mida pean säästmis- ja investeerimistegevuse juures jälgima. Neid reegleid on kokku kolm ja nad on kõik imelihtsad:

  1. Portfell peab sisaldama vähemalt ühe aasta elamiskulude jagu likviidseid vahendeid. Enda jaoks olen aastaseks elamiskuluks fikseerinud $35,000 e. 22,000€, mis peaks olema piisav, et aastake suhteliselt turvaliselt mööda saata. Ühtlasi, kui 1. reegel ei ole täidetud, siis on põhiprioriteet säästmisel.
  2. Keskmine igakuine säästumäär peab olema vähemalt 25%. Nii nagu rahaasjades üldiselt, nõnda ka säästmise puhul tuleb kasuks kui endale seada ditsiplineerimiseks konkreetsed mängureeglid. Kuigi olen võtnud eesmärgiks panna kõrvale vähemalt neljandik sissetulekust, siis üritan alati pingutada veidi rohkem. Enamasti on latt tõstetud 50% tähiseni.
  3. Igakuisest säästust 50% paigutan säästufondi ja 50% võin vabalt rakendada investeeringuna. Olen võtnud nõuks paigutada pool oma säästudest pikaajalisemasse säästufondi. Sellega soovin kasvatada oma turvatunnet ning tekitada veidi suurema reservi, mida saaks kasutada juhul, kui ühel hetkel peaks tekkima mingi geniaalne investeerimisidee. Teise poole säästudest olen lubanud vabalt investeerida, eeldusel et 1. reegel on rahuldatud.

Vaadates oma portfelli, siis võib kokkuvõtteks öelda, et praeguseks hetkeks on mul piisavalt sääste, et väikest viisi ehk 50% igakuiste säästude ulatuses tegutseda investeerimisega. Samas, konservatiiv nagu ma olen, plaanin ka edaspidi jätkata säästufondi kasvatamist.

Milline on sinu seisukoht säästmise ja investeerimise osas? Kas jälgid konkreetseid mängureegleid?

Ülevaade: Juuni ’18

2 kommentaari

Jaanipäev on möödas, šašlõkid on söödud ning selle kõige taustal sai ühtlasi ära saadetud ka esimene suvekuu. Milliste sõnadega siis meenutada juunit?

Juunis sai parajalt palju tööd tehtud ning natukene ka raha hoiupõrsasse pandud. Samas sai veidikene ka ulakusi tehtud ja nalja visatud. Näiteks rentisin ühel nädalavahetusel uhke Euroopa tõlla ja sõitsin sellega aadliku kombel loodust nautima. Kõmpisin sõnajalgade vahel Austraalia mõõdukates  vihmametsades ning päikese saatsin horisondi taha metsikul ookeanirannal lõkketuld nautides. Et veel rohkem nalja oleks, siis soetasin ka $30 (19€) liitrihinnaga Okinawa saarelt pärit preemiumõlut, olgugi et ma suur õlle fänn ei ole (selle avalduse peale pillutakse mind ilmselt tooreste munadega, nagu Lõuna-Korea jalgpallikoondist). Seda kõike selleks, et mitte unustada end töösse.

Ja töösse on tõepoolest kerge uppuda, mistõttu olen endale alati meenutanud, et hästi elatud elu on selline, kus asjad on tasakaalus. Keeruline on öelda, kus ja milline on ühe inimese jaoks see kuldne kesktee, aga ilmselt me mingil määral ikka tajume, kui asjad ei ole päris õiged. Ja kui asjad ei ole päris õiged, siis kindlasti ei tohi ohumärke liiga pikalt ignoreerida. Tööd peab tegema, aga peab ka elu elama. Nagu ütleb inglisekeelne vanasõna: All work and no play makes Jack a dull boy. Ehk eesti keeli: Töö ilma lõbuta muudab Jaagupi igavaks poisiks. Kerge on enda jaoks ratsionaliseerida, et täna töötan, säästan ja kannatan parema tuleviku nimel. Samas ei pruugi see tulevik kunagi tulla, sest praegune moment on ainus, milles võib enam-vähem kindel olla. Ja kui see tulevik ükskord tulebki, siis kes meist tahaks igav poiss või tüdruk olla?

Deeem, kuidas mulle ikka meeldib see motivatsiooni- ja New Age-jutt, aga üritan ennast nüüd natuke ohjata, sest postituse mõte on ikkagi edasi anda juuni rahaasjade ülevaade.

Sissetulekud ja väljaminekud

Juuni sissetulek oli $4950.83. Sellest töötasu moodustas $4540.03 (91.7%), tööandja sissekanne pensionifondi $293.61 (5.9%) ja intressitulu $57.63 (1.2%). Lisaks sain ka oma esimesed dividendid väärtuses $59.56. Olgugi et see summa on väike, on sellel minu jaoks kahtlemata suur sümboolne tähendus. Aktsiad mulle meeldivad, dividendid on toredad ning pikemas perspektiivis tahaks just sellel suunal oma tegevust aktiviseerida.

Väljaminekute poolel tegin kulutusi mahus $1336.76. Kui keegi tunneb huvi, et kuidas ma saan sellises riigis nagu Austraalia suhtelielt madalate kulutustega hakkama, siis osaliselt tuleneb see minu säästmisharjumustest, aga ennekõike asjaolust, et majutus, nagu ma eelnevas postituses mainisin, on mul antud hetkel osa kompensatsioonipaketist.

Seega tuli juunikuu säästuks $3614.07 ning säästumääraks 73.0%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

jun1

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimunud muudatustest annab aimu alljärgnev illustratsioon.

jun2

Nagu näha, kirjeldab portfelli juunikuist struktuuri järgnev:

  1. Suurem osa rahast on endiselt Säästuhoiustel, mis kasvasid mõnevõrra sissekannete ja mõnevõrra intressitulu arvel. Kitkun end veidi juustest, et kõik munad on ühes korvis ning alatihti on kiusatus osta hunnik aktsiaid juurde, ent samas üritan olla ratsionaalne. Leian, et praegusel hetkel on aktsiaturud tipule pigem lähedal kui kaugel.
  2. Sularaha hulk veidi kasvas sissetuleku arvelt. Samuti soetasin juurde käputäis aktsiaid, mis viis aktsiate osakaalu portfellis 5.7%-ni ehk $2791-ni. Tulevikus on plaan detailsemaid ülevaateid ka aktsiate osas postitada, ent kuna praegusel momendil oman aktsiaid ainult kahes ettevõttes ja suhteliselt väheses väärtuses, siis hetkel ei ole sellel lihtsalt mõtet.
  3. Pensionifondi tehti mais $293.61 ulatuses sissekandeid. Ülejäänud kasv toimus fondi väärtuse kerkimise arvelt.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et juunikuu oli portfellile päris hea kuu. Püütsin kinni sümboolse $50,000 märgi. Eurodesse konverteerituna on see summa muidugi tunduvalt kahvatum (ca. ~31,600€), kuna Austraalia dollar on viimastel aastatel ja tõenäoliselt ka lähitulevikus tüürinud pigem lõuna poole. Samas annab see motivatsiooni, et veelgi reipamalt edasi minna!

jun3

Edasised mõtted

Millised on mõtted edasiseks? Mõtted liiguvad endiselt aktsiate suunal. Olen enda jaoks teinud nimekirja huvitavastest ettevõtetest ning nende tegevust ka periooditi jälgin. Samamoodi hoian silma peal turgudel üldiselt. Hetke seisuga arvan, et surun oma kiusatuse alla ning juulis-augustis uusi investeeringuid aktsiatesse ei tee. Septembris võib aga oodata huvitavamad aegu, kuna selleks momendil lõpeb mu tööprojekt ning ees on mõningad reisid. Sellega seoses on oodata sissetulekute katkemist, kulutusi ning ilusaid punaseid ridu tabelites. Aga nii ongi ju huvitav!

Juuni ülevaatega selleks korraks ühel pool.  Kui on mingeid küsimusi või ettepanekuid, millest võiks tulevikus kirjutada, siis palun kindlasti krõbistada allpool asuvasse kommentaaride sektsiooni. Tihti on endal loomingulisusest vajaka. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olge ikka mõnusad ja aktiivsed!

Ülevaade: Mai ’18

3 kommentaari

Kätte on jõudnud juuni ning Portfell X alustab oma kolmandat kuud. Eesmärgiks, nagu ikka, hoida silm peal oma varalisel olukorral ning tüürida tasa ja targu parema rahalise kindlustatuse suunas. Aga et loba ei läheks liiga pikaks, siis asub asja kallale ja vaatab üle, mis toimus (või ei toimunud) eelmise kuu jooksul.

Kui aprillis sai kõige muuga tegeletud, siis mais sai natukene ka tööd tehtud, ent mitte liiga palju. Oma töö iseloomu tõttu saan suhteliselt vabalt valida, kui palju ja millal ma töö kallal nokitsen, seniks kuni projekt saab tähtajaks tehtud. Nõnda töötasingi päris mitmel päeval hommikust lõunani ning ülejäänud aja täitsin lugemise, dokumentaalsarjade või päevaretkedega loodusesse. Naudin sellist paindlikkust, ent samas ei tule käesolev töö puudusteta – see on ajutine projekt ning kui asi saab tehtud, siis suure tõenäosusega peab hakkama uut tööotsa otsima. Kuna tegelen hetkel võrdlemisi nišiasjaga, siis ei ole töö otsimine aga üldse mitte meeldiv ülesanne. Seetõttu käärivad peas ka mõned mõtted suunamuutuse osas. Kuidas see kõik portfellile mõjuma hakkab, seda aga näeb ilmselt alles aasta teisel poolel.

Sissetulekud ja väljaminekud

Igatahes, maikuu sissetulek oli $3927.75. Sellest töötasu moodustas $3539.81 (90.1%), tööandja sissekanne pensionifondi $255.58 (6.5%), intressitulu $70.73 (1.8%) ja muud tulud $61.63 (1.6%). Vastukaaluks tegin samal perioodil väljaminekuid mahus $1269.30. Seejuures peab mainima, et palk kujunes ja kujuneb ka järgnevatel kuudel planeeritust veidi väiksemaks, kuna otsustasin vastu võtta tööandja pakkumise osa rahalisest teenistusest asendada eluasemega. See oli minu jaoks hea variant, kuna iseseisvalt lühiajaline rentimine (olen praeguses asukohas tõenäoliselt projekti lõpuni ehk augustini) on suhteliselt keeruline. Seda enam, et elan maailma ühes enim ülehinnatud kinnisvaraga linnas.

Seega tuli maikuu säästuks $2658.45 ning säästumääraks 67.7%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

1

Sissetulekute ja säästmise osas tajusin ka seda, et kui sa ei ole just rahaboss, siis igasugused väikesed asjad võivad kokkuvõttes päris hästi eelarvele mõjuda. Näiteks pakub minu eelistatud toidupood sageli igasuguseid huvitavaid kampaaniaid. Viimati pakuti kliendikaardi omanikele $50 soodustust, juhul kui neli nädalat järjest vähemalt $50 ulatuses sisseoste teha. Sellised kulutused teen ma iganädalaselt nii või naa ning nõnda saigi maikuus ühe nädala toidukorvi arvelt päris korralikult kokku hoitud.

Inspireerituna Dividendipiraadist, liitusin ka ühe küsitlusleheküljega. Iga kolme-nelja päeva tagant mõne 5…20-minutilise küsitluse täitmisega teenisin eelmise kuu jooksul ca. $17. Pole just ülemäära suur raha ning palgatööga võrrelda ei maksa, aga natukene abiks ikka ning produktiivseks ajatäiteks samuti, kui midagi intrigeerivamat parasjagu teha ei ole.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimus sel korral vähe muudatusi. Neist annab täpsemalt aimu alljärgnev illustratsioon.

2

Nagu näha, kirjeldab portfelli maikuust struktuuri järgnev:

  1. Suurem osa rahast on endiselt Säästuhoiustel, mis kasvasid mõnevõrra sissekannete arvel (suurema intressi teenimiseks peab igakuiselt teatava suurusega sissekande tegema) ja mõnevõrra intressitulu arvel.
  2. Sularaha hulk veidi kasvas, kuna juunis on plaan selle arvelt näputäis aktsiaid portfelli lisada. Olemasoleva aktsiapaki väärtus kahanes veidi, ent on ostuhinnaga võrreldes endiselt viisakas kasumis. Samas on aktsia minu jaoks ikkagi pikaajaalise väljavaatega investeering.
  3. Pensionifondi tehti mais $255.58 ulatuses sissekandeid. Ülejäänud kasv toimus fondi väärtuse kerkimise arvelt. Vaatab, kauaks seda kasvu jätkub, pidades silmas viimaste kuude turbulentsi maailmamajanduses ja -poliitikas.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et maikuu netoväärtuse muutus tekitas pigem rõõmu. Netoväärtus (vt. alljärgnevat graafikut) kasvas peamiselt sissetuleku arvelt $2725.05 ehk täpsemalt 6.3% võrra, kergitades aprillikuist $43593.66 portfelli väärtust mai jooksul $46318.71 peale. Selle tulemusega võib rahule jääda ning pikemas perspektiivis ja stabiilsema sissetuleku korral olengi võtnud eesmärgiks säästa keskmiselt 50% teenistusest. Osa sellest (pean enda jaoks konkreetse suurusjärgu täpsustama) tahaks regulaarselt investeerida muudesse varaklassidesse.

3

Edasised mõtted

Millised on mõtted edasiseks? Juunis peaksin saama oma esimesed dividendid. Palju neid ei tule, aga sellegipoolest plaks-plaks! Samuti plaanin juunis soetada näputäis uusi aktsiaid. Säästuhoiused tagavad küll soliidse intressi, aga tootlusest nende puhul eriti rääkida ei saa, kuna inflatsioon ja tulumaks võtavad suurema osa endale. Seetõttu otsin parema tootlusega alternatiive. Aktsiad mulle meeldivad, aga hetkel ei ole enda jaoks sobivaid sihtmärke leidnud. Olen küll koostanud huvipakkuvatest aktsiatest nimekirja, ent samas tunnen, et turg on hetkel küllaltki üle hinnatud. Kui kellelgi on häid mõtteid, siis palun mulle kindlasti kirjutada – teen teile kohe ühe suure kummarduse.

Säästuhoiustel olevat raha tahaks mujale suunata ka puhtalt mitmekesistamise eesmärgil. Kuigi Austraaliat teatakse hüüdnimega lucky country ja majanduslangust (või õigemini tehnilist retsessiooni) ei ole siinmail nähtud juba 27 aastat, siis on ka siin hetkel majanduslikult ja poliitiliselt võrdlemisi kaheldavad ajad. Ei taha ju kõiki mune ühes korvis hoida. Niigi vaatan ja nutan, kuidas Austraalia dollar on viimase viie aasta jooksul ca. 30 senti USA dollari kohta kukkunud. Madal kurss võib olla hea eksportivale riigile, aga mitte nii hea inimesele, kes soovib oma raha välismaal investeerida või siis niisama laiaks lüüa.

Mai ülevaatega aga selleks korraks ühel pool.  Kui on mingeid küsimusi või ettepanekuid, millest võiks tulevikus kirjutada, siis palun kindlasti krõbistada allpool asuvasse kommentaaride sektsiooni. Tihti on endal loomingulisusest vajaka. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olgem mõnusad ja aktiivsed.

Miks aeg kulgeb nii kiiresti?

3 kommentaari

Juhtusin hiljuti lugema üht huvitavat psühholoogiaalast väljaannet, mis rääkis ajast ning kuidas ajal on näiliselt kombeks erinevates elufaasides kulgeda erineva kiirusega. Mõtle näiteks tagasi oma lapsepõlvele. Oled 7-aastane ja vanemad plaanivad väljasõitu Tartusse, et uudistada meie armast ülikoolilinna. Istud autosse, ent juba poole tunni pärast pärid, “Kas me oleme kohal?” Mõned sõnamängud lõbustuseks, pildiraamat, väike uinak… aga ärgates auto endiselt liigub ning aknast paistavad tee ääres noored viljapõllud. Tartut pole ühestki otsast näha. Kuidas võib aeg nõnda venida?

Kerid seda sama aega veidi edasi ja oled üleöö saanud 30-aastaseks. Nina alla on kasvanud vunts või pähe on tekkinud naiselikult volüümikas linalakk (kumba iganes eelistad). Sõidad taaskord seda sama teed pidi Tallinnast Tartusse, aga sel korral mitte Emajõe äärt nautima, vaid isiklikke töökohustusi täitma. Aja täiteks kalkuleerid peas, kuidas olla võimalikult veenev oma uue projektiga. Samal ajal keerad raadiot veidi valjemaks, et kuulda täpsustusi Tallinna Sadama aktsiate osas. Teeäärsed viljapõllud ja teeristid enam ei köida, kuna nendega oled juba ammu tuttav. Aga kaua ei peagi kannatama, sest hetk hiljem oledki Tartus. Küll aeg lendab linnutiivul!

Ilmselt on paljud täheldanud, kuidas vanemaks saades kipub aeg kulgema üha kiiremas tempos. Jõulud, mida varem sai kangelt oodatud, saabuvad nüüd ilma ootustetagi. Küllap ka keskkool tuiskas võrdlemisi kiirelt mööda ja sellele otsa ülikoolidiplom (või paar). Ameteid on juba mitu korda vahetatud ning küll on kummaline, kuidas aeg tormab. Nina all on endiselt vunts, aga pealagi on juba mitu aastat hõrenenud. Lapsed on suureks sirgunud ja ühtäkki ei olegi nad enam väikesed titad.

Miks siis ikkagi tundub, et vananedes kulgeb aeg üha kiiremas tempos? Targemad inimesed on ühe vastusena teoritiseerinud aja ‘proportsionaalsust’. See tähendab, et vanemaks saades moodustab mistahes ajahetk X järjest väiksema (suhtelises mõttes) osa meie elust. Näiteks 10-aastase lapse jaoks on üks aasta 10% kogetud elust. Samal ajal 40-aastase täiskasvanu jaoks moodustab üks aasta vaid 2.5% nende senisest elueast. Sedasi edasi liikudes võib oletada, et mistahes ajahetk muutub vananedes tunnetuslikult aina lühemaks, mis omakorda tõlgendub kiiremalt elatud ajana.

Aja kulgemise kiirust on püütud seletada ka inimese bioloogiaga. Näiteks on spekuleeritud, et see võiks olla seotud ainevahetusega. Kui nooremad inimesed hingavad kiiremini, nende veri voolab väledamalt ja ka süda tuksleb kiiremas tempos, siis kas ei võiks arvata, et nende kehakell katab 24-tunnise ööpäeva jooksul rohkem aega kui mõne vanema inimese oma? Analoogseid teooriaid on teisigi. Mõned neist on seotud kehatemperatuuriga, teised jälle hormoonide või mõne kolmanda bioloogilise näitajaga.

Minu enda jaoks on aga kõige intuitiivsem seletus seotud informatsiooni ja selle tajumisega. Nimelt on psühholoogid kinnitanud, et aja kulgemise tunnetuslik kiirus sõltub andmehulgast, mida aju peab töötlema ja endasse talletama. Mida rohkem on informatsiooni, seda aeglasemalt kulgeb aeg. Kui lapsena oli kõik ümbritsev üks uus ja huvitav mass, siis vanemaks saades on üha vähem informatsiooni, mida aju peab töötlema ja talletama. Maailm on ühtäkki üks igav paik, mille detailidega oleme põhjalikult kursis ning kus me saadame päevi mööda monotoonses rutiinis.

Ja see viibki mind jutu kõige viimase punktini. Raha ei ole ainus ressurss, mis nõuab säästmist, planeerimist ja investeerimist. Võib-olla veelgi olulisem ja piiratum ressurss on aeg. Ajale me aga väga palju või vähemalt väga süvitsi ei mõtle, kuna aeg on alati olnud osa meie eksistentsist. Ta on silmale hoomamatu ja käega katsutamatu, mistõttu kipume aega defineerima, nagu ka kõike muud abstraktset, raha või mõne muu mateeria abil. Ütleme “Aeg on raha!” või midagi muud seesugust ning seejärel imestame, et küll aeg läheb kiiresti.

Kui aja kulgemise kiirus on tõepoolest seotud andmehulgaga, mida meie aju peab töötlema ja talletama, siis on see ju tegelikult hea uudis. See tähendaks, et me võime teadvustatult teha valikuid, mis muudavad aja kulgemise aeglasemaks ehk teisisõnu pikendavad meie tunnetuslikku elukestust.  Kui lapsepõlves oli lihtne näha kõiges uut ja huvitavat, siis täiskasvanuna on veelgi lihtsam toetuda kõigele sellele, mis on vana ja harjumuspärane. Seetõttu muutub just vanemaks saades aja teadvustamine eriti oluliseks.

Tean omast käest, kui kiiresti läksid ülikooliaastad ja sellele otsa esimene täiskohaga töö. Rutiin varastab aega ja sellega ühes ka elukvaliteeti. Mõned aastad tagasi võtsin vastu otsuse oma elukorda muuta. Selle tulemusena olen elanud kahel uuel kontinendil, reisinud loendamatul hulgal erinevates riikides, tutvustanud endale uusi hobisid ning leidnud enda jaoks uued erialad. Enne kui keegi tembeldab mind riigivaenlaseks, siis pean ütlema, et kogu selle protsessi käigus olen hakanud veelgi rohkem hindama ka Eestimaad (sellest plaanin tulevikus kirjutada) ning leidnud mõtteid, mida võiks naastes enda jaoks seal korda saata. Ja mis kõige olulisem – aeg ei libise enam käest, sest on palju huvitavat, millele tagasi vaadata, ja samamoodi palju uut, mille poole edasi püüelda.

Võib mõelda, et aja planeerimine, säästmine ja kasutamine on lihtne, aga mulle endale näib palju lihtsam mõelda rahas. Oma aja ja tuleviku planeerimine nõuab erilist julgust, sest inimesel on ikka kombeks valida tuttav ja turvaline. Hirmu tundmatu ees maskeerime mõnikord sõnadega ‘praktiline’ või ‘pragmaatiline’. Investeerime kolm või enam aastat oma elust, et õppida vastumeelset eriala, millele on analüütikute hinnangul tööturul suur nõudlus. Kas see on praktiline või turvaline? Rügame pikki aastaid teha tööd, mida meile ei meeldi teha, või veedame aega inimestega, kes meid ei hinda, või elame linnaosas, kuhu meie hing ei kuulu… sest see on pragmaatiline või ehk lihtsalt tuttav?

Tegelikult väga palju rohkem kirjutada ei tahagi. Lihtsalt innustan nii ennast kui ka kõiki oma kolme lugejat rohkem oma aega hindama. Mind ikka inspireerivad inimesed, kes julgevad rutiinist läbi murda ja teha asju, mis nende süda ihaldab. Selle jutu peale mõtlen kohe oma tädile, kes 60-aastaselt otsustas hakata hispaania keelt ja filmi monteerimist õppima. Samuti mõtlen oma sõbra sõbrale, kes lõpetas ülikooli cum laude, tegi panganduses ilma ning otsustas seejärel ameti maha panna, et pühenduda mesiniku elukutsele.

Kõigele leidub kuskil mingisugune subjektiivne optimum, aga elule tagasi vaadates tundub aeg minu jaoks küll hindamatu väärtusega.

Ülevaade: Aprill ’18

5 kommentaari

Aeg möödub halastamatult ning kibekiirelt ongi täis saanud esimene kuu blogi sünnist. Selle aja jooksul olen natukene kirjutanud, terakene Excel’isse numbreid toksinud, veidikene peas mõtteid kogunud ning ennekõike niisama investeerimistuusa mänginud. Kuigi käesoleva kuu ülevaade võib jätta mulje, et minu finantseesmärk on minna võimalikult kiiresti rahaliselt nulli, siis tegelikult on kogu selle projekti keskne tees endine – pürgida klišeeks saanud rahalise sõltumatuseni. Seejuures tahan mainida, et teel oma eesmärgini ei jää midagi tegemata, sest lõppude lõpuks peab elu ka nautima ning see on võimalik ainult nüüd ja praegu.

Nagu juba vihjatud, läheb 2018. aasta aprill ajaloo annaalidesse kui suhteliselt kesine kuu (rahalises mõttes). Kuna sai kolitud uute elukohta ja enamik kuust aktiivne sissetulek puudus, siis sellest tulenevalt värvus tabel mõnevõrra punaseks. Aga pole hullu, sest igale mõõnale järgneb tõus. Siht on kindel ja meel on helge, mistõttu võib prognoosida veidi rohelisemaid ridu järgnevatel kuudel. Senikaua on aga tark õppida eilsest, heites põgusa pilgu möödunud kuule.

Nagu järgnevalt esitatud tabel ja graafik illustreerivad, oli aprilli sissetulek $1424.80. Sellest töötasu moodustas $1380.02 (96.9%) ja passiivne sissetulek e. hoiustelt teenitud intress $44.72 (3.1%). Vastukaaluks tegin samal perioodil väljaminekuid mahus $2250.07. Sellest lõviosa oli majutusega seotud kulud (80.2%). Seega oli aprillikuu sääst (kuivõrd nii võib öelda) -$825.27 ning säästumäär -57.9%.

Apr1

Portfelli struktuuris toimusid samuti mõningad muutused. Neist annab täpsemalt aimu alljärgnev illustratsioon.

Apr2

Nagu näha, toimusid laiaslaastus aprilli jooksul portfellis järgnevad nihked:

  1. Suurema osa vabast rahast kandsin madalamat intressi teenivalt (1.6% p.a) Säästuhoiuselt I veidi kõrgemat intressi teenivale (2.8% p.a) Säästuhoiusele II.
  2. Samuti vähendasin veidi oma sularahavarusid ning kahekordistasin olemasolevat aktsiapakki. Seejuures tõusis aktsia hind eelmise kuu jooksul võrreldes ostuhinnaga 8.4%, mis rahaliselt tähendab $123.42 suurust kogukasvu. Üldse ei kurda!
  3. Pensionifondi* uusi sissekandeid ei toimunud, ent fondi väärtus kasvas eelmise kuu jooksul 2.1% ehk $124.65 võrra.

Protsentuaalset muutust märtsi-aprilli portfelli struktuuris kirjeldavad pirukagraafikud (vt. eelmist illustratsiooni). Rõõm on tõdeda, et ühe imepisikese pügala võrra on aktsiate osakaal suurenenud. Tulevikus on plaan portfelli mitmekesistamisega aktsiate suunal kindlasti jätkata. Samas olen hetkel oma tehingute osas konservatiivne, kuna olen endiselt katsefaasis. Samuti kuulun “klaas pool tühi” seltskonda, st. pigem usun, et lähiajal ootab pikaajalist pulliturgu ees sahmakas.

Kokkuvõttes võib öelda, et aprill endaga olulisi sisulisi muutusi ei toonud. Jäin mõnevõrra vaesemaks (vt. alljärgnevat graafikut) ehk täpsemalt kaotasin oma netoväärtuses 1.4%, kukkudes märtsikuiselt $44164.36 tasemelt aprilli jooksul $43548.18 peale. Positiivsest vaatevinklist vaadatuna sai aprillis mõned olulisemad kulud ära tehtud ning nüüd võib paar järgnevat kuud muretult säästmisele keskenduda. Rääkides veel säästmisest, siis hetke seisuga pean end ikkagi pigem säästjaks kui investoriks, olgugi et püüdlen selle viimase poole.

Apr3

Aprilli ülevaatega selleks korraks ühel pool. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olgem mõnusad ja aktiivsed. Side lõpp.

PS! Kuna kasutan uut graafikat, siis sellega seonduvalt on ka igasugune tagasiside teretulnud. Kas tabelid ja diagrammid töötavad ning on loetavad erinevatel resolutsioonidel?

—–

* Pensionifondist on hetke seisuga investeeritud 33.1% Austraalia aktsiatesse, 32.8% rahvusvahelistesse aktsiatesse, 14.0% kinnisvarasse ja vähemal määral muudesse varaklassidesse.