Sildiarhiiv: aktsiad

Ülevaade: August ’19

August oli eraeluliselt taaskord tegus kuu. Selle postituse kirjutamise hetkelgi viibin põgusal reisil ning naudin loodust, külastan huvitavaid paiku ja lasen toidul hea maitsta. Poliitikas, majanduses ja turgudel oli augustis olukord samuti üpris huvitav, kuigi võib-olla meenutas mõneti eelnevat aastat tervikuna, st börsid liikusid suuresti meedia pealkirjade najal. Küll kord tuli häid uudiseid kaubandussõja kohta, mis siis järgmisel päeval väidetavate halbade uudistega ära nulliti. Ja nii järjepidevalt rinse & repeat. Kokkuvõtvalt on olukord suhteliselt bipolaarne ning mõnes mõttes uskumatu, sest tekib küsitavusi selles osas, et kuidas ikkagi aktsiaettevõtteid tänasel päeval hinnatakse ning kuidas saab olla nii, et üks inimene oma tweetidega mitmetriljonilisi turge nõnda järjepidevalt loksutab.

Igaljuhul otsustasin ma kõige selle volatiilsuse keskel veidi vaba raha liigutada Interactive Brokers’i kontole juurde. Olen vaadanud oma pikemaajalist kütuse positsiooni ja ka valitud aktsiaid ning mõelnud, et kui palju ma oleksin potentsiaalselt võinud eelnevate kuude volatiilsusega raha teenida. Seni olen hoidnud oma positsioone pikaajalisemalt, ent see ei ole soovitud resultaadini mind veel viinud. Seetõttu otsustasin väikese summa pühendada täielikult lühemaajalistele tehingutele. Augusti lõpus tegingi oma esimese tehingu short’ides $2800 eest võimendatud toorkütuse fondi, teenides kahe päevaga $356. Paar päeva tagasi avasin järgmise positsiooni – nüüd juba $356 võrra suurema – ning loodetavasti saadab sarnane edu ka edaspidi. Olen senised targetid seadnud pikemaajalistel positsioonidel üpris kõrgele, mistõttu on võib-olla mõistlik vahepeal ka lühemaajaliste tehingutega tegeleda. Kui suudaks iga kuu kasvõi paarsada dollarit teenida, siis oleks see ju korralik lisa. Igatahes saab väga huvitav olema näha, kuidas käesoleval kuul uus strateegia end välja veab.

Kuidas aga möödus august numbrites?

Sissetulekud ja väljaminekud

Augustit kirjeldavad järgmised numbrid:

Sissetulek: $4813.68 e. 2946€* (aktiivne/passiivne: $4727.40/$86.28)
Väljaminek: $1882.43 e. 1151€
Sääst: $2931.25 e. 1795€
Säästumäär: 60.9%

Augusti sissetulek oli selle aasta väikseim, ent seevastu oli väljaminek samuti võrdlemisi väike. Säästumäär 60.9 protsenti pole aga üldse paha! Järgneval kahel kuul aga loodan juba veidi suuremaid numbreid, kuna näputäis peaks tulema palgalisa.

Portfelli struktuur

Portfellis kasvas Aktsiate osakaal, kuna sai lisatud veidikene vaba raha kauplemiskontole. Plaan on ca 1/3 IB kontol olevast rahast kasutada lühiajalisteks tehinguteks, et ära kasutada volatiilsust ning loodetavasti kasvatada veidikene igakuist sissetulekut ja ühtlasi kauplemiseks kasutatavat rahapakki. Pensionifond on viimastel kuudel uue ettevõtte palgapoliitika tõttu paigale jäänud, ent selles osas peaks toimuma muutus juba lähikuudel.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Ühe kuuga suurenes portfell 4.0 protsendi võrra ning sellega on minu netoväärtus jõudnud $86690 e. 53052€ peale. Võrreldes eelmise aastaga on portfell kasvanud enam kui $30000 võrra, mis on tulemus, millega võib hetkel igati rahule jääda.

Edasised mõtted

Plaanin septembris olla aktsiate ja ETF-ide osas veidikene aktiivsem. Sestap sai osa eelarvest eraldatud ka lühiajalistele tehingutele. Toorkütus ja aktsiaindeksid – nii USA kui ka Austraalia omad – on teinud suuri kõikumisi, mis tähendab, et potentsiaal kasulõikamiseks on enam kui olemas. Saab näha, kuidas eksperiment töötab ning sellest ka järgmise kuu ülevaates kindlasti raporteerin.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) oli edukas august ning ees ootab veelgi edukam september. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 01/09/2019 vahetuskursi alusel.

Ülevaade: Juuli ’19

Lisa kommentaar

Ja siin see ongi – järjekordne uus kuu. Aeg möödub ikka paganama kiiresti.

Juulis ei toimetanud ma portfelli kallal kuigi palju, ent sissetuleku osas tegin sellegipoolest isikliku rekordi. Nimelt laekus esimest korda ühes kuus viiekohaline number maksujärgset tulu. Seda küll Austraalia dollarites, mis on viimasel ajal Euro suhtes väga madalale vajunud, ja osaliselt tänu väikesele boonusele ja maksutagastusele. Sellest hoolimata on ige rõõmust täitsa paljas.

Kuigi investeerimise osas haigutas vaikus, vaatasin huviga (majandus)uudistes toimuvat klounaadi. Senised positsioonid – toorkütus, USA ja Austraalia karufondid – väga palju juulis ei muutunud, kuid seevastu augusti alguses on muutunud turud palju tormilisemaks ja vähemalt augusti esimese nädala põhjal on tuuled kulgenud minu jaoks soodsas suunas. Seniste trendide põhjal olen rahul oma juunis tehtud otsusega likvideerida ajutiselt Xiaomi positsioon – olukord Hong Kongis ja Hiinas ei ole just kiita. Samuti ei ole pidanud pettuma muudatusega, mida tegin pensionifondi allokatsioonides, viies ajutiselt põhirõhu aktsiaturgudelt sularahale.

Väljaspool rahaasju on elu olnud tegus ja rikastav. See on osaliselt ka põhjus, miks mõnikord on nii keeruline end kokku võtta, et rahaasjadega tegeleda ja selle põhjal midagi sisukat kirjutada. Võiksin ju kirjutada rohkem elust ja olust, ent kas see ka kõiki mu kolme lugejat võiks huvitada on omaette küsimus. Küll töötan hetkel ühe väikese kirjatüki kallal, mis keskendub ajalisele vabadusele. Võib-olla postitan mingil hetkel sellest ka blogisse. Nimelt on minu jaoks ajaline vabadus vaat’et veelgi olulisem kui rahaline vabadus. Olen küll valgusaastate kaugusel rahalisest vabadusest, ent ajaliselt olen suutnud enda jaoks tekitada sellise elu, kus iga nädal võin töö kõrvalt nautida kolme-nelja vaba päeva, mille saan pühendada enda jaoks kõige kallimatele inimestele ja köitvamatele tegevustele. Võib-olla ei ole mul suuri investeeringuid ja passiivset sissetulekut, mis võiks katta hoobilt igakuised väljaminekud, ent see-eest on mul suhteliselt suur ajaline vabadus ja see on kahtlemata asi, mille üle tunnen elus suurt rõõmu.

Olen ka varem ajast põgusalt kirjutanud, sest aeg kui mõõde või abstraktne nähtus on mind alati paelunud. Seda enam, et inimesena on mõnikord päris keeruline aega ning oma loetud elupäevi hinnata. Eriti noortele inimestele tundub aeg piiramatu ressursina, sest kogu elu näib olevat alles ees. Aja limiteeritusest kipub inimene tavaliselt aru saama suure hilinemisega. Seetõttu innustan nii ennast kui ka oma lähikondlasi mõtlema rohkem aja peale. Tänapäeval räägitakse palju rahast ja finantsvabadusest, aga järgmine kord ülemuse juurde palgalisa lunima minnes võiks ehk hoopis projekteerida peas nutika skeemi, kuidas sama või suurema palga eest hoopis vähem peaks kontoris aega veetma.

On igati tervitatav võtta eesmärgiks jõuda rahalise vabaduseni, ent reaalsus on see, et rahaline vabadus on enamasti väga pikajaline eesmärk ning asjale objektiivselt vaadates paraku ka sedalaadi eesmärk, milleni suurem enamik inimkonnast kunagi ei jõua. Mida kaugemale tulevikku on suunatud eesmärk, seda suurem on määramatus. Küll aga on võimalik aega otstarbekamalt kasutada nüüd ja praegu ning ka suhteliselt suurt ajalist vabadust on realistlik märksa kiiremini saavuta kui portfelli, mis katab kõik kulud elupäevade lõpuni. Ideaalis võiks aeg ja kopsakas rahatasku käia muidugi käsi-käes.

Siinkohal aga aitab filosofeerimisest ning vaatame, kuidas möödus juuli.

Sissetulekud ja väljaminekud

Juulit kirjeldavad järgmised numbrid:

Sissetulek: $10161.93 e. 6371€* (aktiivne/passiivne: $10078.47/$83.46)
Väljaminek: $3973.45 e. 2491€
Sääst: $6188.48 e. 3880€
Säästumäär: 60.9%

Juulikuu jätkus positiivsel lainel. Väljaminek oli keskmisest kõrgem, kuna soetasin lennupiletid väikesele reisile – hing tahab aeg-ajalt midagi võõrast ja uut kogeda. Seevastu oli ka sissetulek juulis keskmisest oluliselt kõrgem, mistõttu jäi säästumäär 60 protsendi juurde. Soliidne tulemus!

Portfelli struktuur

Portfellis olulisi muudatusi ei toimunud. Keskmisest suurema sissetuleku tõttu kasvas sularaha positsioon ning tõusvate aktsiaturgude najal vähenes osaliselt karufondidest koosnev aktsiaportfell. Seevastu augusti esimene nädal on aktsiate-fondide pakki päris tublisti kasvatanud. USA-Hiina kaubandussõda on olnud juba üle aasta üpris bipolaarne, ent selgelt pigem turgude kasvu suunal kaldu. Hetkel on mul aga tunne, et käesolev olukord on võib-olla veidike teistsugune kui varasemalt ning praegune konfrontatsioon võib viia kauaoodatud korrektsioonini kui mitte pikemaajalisema masuni. Maailma majandus on väsinud ja kui tõepoolest aktsiaturud ning toormaterjalid peaksid alla poole liikuma, siis vähemalt on mul väikene isiklik kaitseportfell olemas.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Ühe kuuga suurenes portfell 7.5 protsendi võrra ning sellega on netoväärtus jõudnud $83255 e. 52197€ peale. Kui väga ambitsioonikaks minna, siis võib aasta lõpus soodsate asjaolude kokkulangemisel isegi kuuekohalist netoväärtust näha. See viiks portfelli juba ühe leveli võrra kõrgemale ning ühtlasi ka uute ja suuremate sihtideni.

Edasised mõtted

Edasised mõtted on endiselt konservatiivsed. Olen rahul oma seniste käikudega ning pigem hoian hetkel üksikaktsiatest ja kasvufondidest eemale. Olen juba varasemalt kirjutanud, et aktsiad on minu jaoks äärmiselt huvitav varaklass ning sellest tulenevalt olen koostanud päris põhjaliku mudelportfelli neist ettevõtetest, mida tahaksin enda portfellis tulevikus näha. Nende hulgas on ka päris mitmeid Hiina aktsiaid, mis tõenäoliselt tekitavad paljudel käesoleval hetkel külmavärina. Samas usun, et globaalsete pingete järgsel perioodil hakkab Hiina veelgi enam keskenduma oma enda aktsiaturgude laienemisele. Olgu selleks siis Hiina oma börside avamine välismaalastele või Hong Kongi börsi kättesaadavamaks tegemine Hiina kodanikele. Praegu on minu jaoks aga kindlasti vale aeg ja just sellel põhjusel hoian ma asjadest mõneks ajaks näpud eemale. Samas loodan, et olemasolevad positsioonid toovad mõned lisadollarid koju.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) oli edukas juuli ning ees ootab veelgi edukam august. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 01/08/2019 vahetuskursi alusel.

Ülevaade: Juuni ’19

2 kommentaari

Kaotasin paari päevaga börsil ühe korraliku Eesti keskmise palga. Just täpselt nii tormiline oli juunikuu finantsturgudel. Kes eelmise kuu ülevaadet luges, võib eelnevaid lauseid nähes tajuda kerget déjà vu’d, sest alles kuu aega tagasi ma ju tuusasin, kui kergelt raha sülle kukub. Tõepoolest, juuni ei olnud minu positsioonidele just soodne kuu, sest õli kallines ja turud liikusid jätkuvalt põhja suunas. Olen ju suure osa oma positsioonidest paigutanud karufondidesse ja õlisse, olles üpris pessimistlik praeguse majandusliku olukorra osas. Austraalias on majanduse seisukord päris kriitiline – sellest ka päris suur positsioon Austraalia karufondides. Austraalia reservpank on viimastel kuudel kaks korda intressimäära langetanud (osaliselt ka aktsiaturgude tõusu põhjus), et ‘kaitsta’ laenudest täisahmitsenud rahvamasse, gigantpanku ja konkurentsiredelil aastaid allapoole liikunud suureksportijaid, kelle ainsamaks päästerõngaks on nõrk Austraalia dollar.

Kiirelt tehingutest. Väga palju ma juunis ei toimetanud. Kasutasin oma vaba aega maksimaalselt looduses ja kultuuri keskel müttamisele. Likvideerisin paarisaja dollarise miinusega oma positsiooni Xiaomi aktsias, mis võis olla veidi ennatlik otsus, aga olen võtnud nõuks vähemalt järgmiseks 3-4 kuuks Hiina aktsiaid eemalt jälgida. Kahtlemata tulen nende juurde aga tulevikus tagasi. Samuti tegin muudatuse oma pensionifondis. Kui seni on ca. 80 protsenti pensionifondist olnud investeeritud Austraalia ja rahvusvahelistesse aktsiatesse, siis nüüd on see ca. 80 protsenti lihtsalt rahas. Tunnen, et tahan veidi konservatiivsem olla vähemalt aasta lõpuni või seniks kuni aktsiaturud ei liigu puhtalt meedias kirjutatava kõmu põhjal.

Kuna hetkelgi on kiire paaripäevasele roadtrip’ile minna, siis liigun kiirelt asja kallale ehk kuidas mõjus juuni minu rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Juunit kirjeldavad järgmised numbrid:

Sissetulek: $4900.93 e. 3047.29€* (aktiivne/passiivne: $4809.41/$91.52)
Väljaminek: $2588.04 e. 1609.22€
Sääst: $2312.89 e. 1438.13€
Säästumäär: 47.2%

Veidi madalam säästumäär sellel kuul, ent üldjoontes võib kuuga rahule jääda. Aasta alguses seatud üks eesmärkidest ehk säästa iga kuu rohkem kui 30 protsenti sissetulekutest sai igaljuhul linnukese kirja.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris märkimisväärseid muutusi ei toimunud. Väikese põntsu on saanud Aktsiad, aga selle üle ma väga ei nukrutse. Üks olulisemaid õppetunde, mida ma viimastel kuudel aktsiate ja fondidega kauplemisel olen saanud, ongi see, et iga punane rida ei löö mind enam rivist välja. See on kindlasti suureks abiks uute positsioonide avamisel tulevikus, sest olen omandanud enda jaoks juba iidseks saanud filosoofia, et raha tohib investeerida parasjagu nii palju kui oled vastu võtma kaotust. See aga ei tähenda kindlasti seda, et olen need positsioonid avanud eesmärgiga kaotada. Hetkelgi ei kahetse tehtud tehinguid ning ootan ja vaatan ja usun, et mingi hetk (võib-olla üsna varsti) näeb neid juba rohelisena.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Esimene poolaasta lõppes veidi tagasihoidlikuma kasvuga. Ühe kuuga on portfell suurenenud 1.6 protsendi võrra ning sellega on netoväärtus jõudnud $77037 e. 47903€ peale. Siit ka üks loomoraal – mida suuremaks portfell kasvab, seda suhteliselt keerulisem on portfelli kasvatada, kui just ei ole edukalt paika seadnud aktiivseid kasvustrateegiaid. Mina ei ole selleni veel jõudnud, ent kindlasti on soov selle asjaga tegeleda.

Edasised mõtted

Kuna pean kohe-kohe tõttama – inimesed vaata et juba karjuvad selja taga – siis väga pikalt ei hakka ka siia kirjutama. Juuli peaks tooma endaga päris korraliku sissetuleku. Erinevate asjaolude kokkulangemisel loodan järgnevas ülevaates raporteerida viiekohalist sissetulekut. Hetkel ei ole plaanis ühtegi uut aktsiapositsiooni avada, aga samas olen piisavalt impulsiivne, et seda konkreetselt ka välistada. Igaljuhul loodan, et olemasolevad positsioonid kosuvad veidikene, ent käesolevalt olen pigem äraootaval seisukohal kogu aktsiamajanduse osas. Huvi ei ole kindlasti aga kuhugi kadunud, pigem on motivatsioon üha kasvanud.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) oli edukas juuni ning ees ootab veelgi edukam juuli. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 08/07/2019 vahetuskursi alusel.

Ülevaade: Mai ’19

Lisa kommentaar

Teenisin paari päevaga börsil ühe korraliku Eesti keskmise palga. Just täpselt nii tormiline oli maikuu finantsturgudel. Ähvardus siin, tariif seal ja korralikku volatiilsust oli võimalik näha nii aktsiate kui toorainete turgudel. Minu jaoks oli see muidugi hea uudis, sest varasemalt olin soetanud NASDAQ’it jälgivate fondide ja Brent toorkütuse lühikesi positsioone. Mais lisasin sõrmeotsa jagu shorte ka Austraalia aktsiaturge trackivatesse fondidesse, kuna Austraalia majanduses on hetkel päris kehvakesed ajad. Nõnda valgusid mai viimastel päevadel varasemalt punased positsioonid kergelt roheliseks ning püstloodis kukkumise teinud toorkütuse positsioon kerkis tänu võimendusele koguni 40 protsenti, andes realiseerimata kasumiks ca. $2100 e. 1300€*. Laenates Villu sõnu – pole paha!

Olen päris karune inimene, aga hetke poliitilist olukorda ja turge jälgides ei arva küll, et olen millegi ajastamise või ära tabamisega hästi hakkama saanud. Päris hirmus on tegelikult, sest turgudel ratsionaalsuse leidmine on keeruline ning eelmise nädala kukkumine võib täiesti vabalt järgneval nädalal asenduda ettenägematult ulmelise tõusu ja USA-Hiina kaubandusleppega, ükskõik millisel sisutul kujul see siis ka välja ei näeks. Praegu on ideaalne aeg nende jaoks, kel on rind rasvane ja kes armastavad ühepäevakauplemist.

Liigume aga asja kallale ehk kuidas mõjus maikuu minu rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Maid kirjeldavad järgmised numbrid:

Sissetulek: $4901.41 e. 3038.41€* (aktiivne/passiivne: $4801.87/$99.54)
Väljaminek: $1864.71 e. 1155.61€
Sääst: $3037.24 e. 1882.80€
Säästumäär: 62.0%

Aasta jätkub korraliku säästumääraga. Nagu juba varasemalt mainitud, siis järgnevatel kuudel kukub säästumäär tõenäoliselt tunduvalt madalamale, aga loodetavasti saab aasta lõpuni jäädud vähemalt 30 protsendi ringi. Sel kuul sai peaaegu ületatud ka $100 passiivse sissetuleku tähis, ent mõned kopikad jäid puudu. Kui Austraalias intressimäära ei langetata, mis tõenäoliselt aga juba sellel kuul juhtub, siis võib-olla saab juunis see sümboolne number ületatud. Pikaajalisem eesmärk on ikkagi portfellis tekitada pidev passiivne sissetulek, olgugi et praegune portfell keskendub peamiselt lühiajalistele tehingutele.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris kasvas päris korralikult Aktsiate osakaal, saavutades 15 protsenti kogu portfellist. Seda ennekõike tänu toorkütuse headele tulemustele (minu jaoks tähendab hea tulemus kütuse hinna langemist) ja väikese Austraalia karufondi paki soetamisele. Ühtlasi on Aktsiate ja fondide osakaal tasapisi kasvanud juba viiekohaliseks numbriks. Seda ei oleks mõned kuud tagasi osanud ettegi näha, sest algajale on sularaha armas ning selle paigutamine mingisse abstraktsemasse vormi võib psühholoogiliselt päris keeruline olla. Nagu mõned finantsvabadusvõitlejad mulle juba varasemalt ütlesid, siis tasa ja targu alustades harjub psühholoogia uue olukorraga tegelikult üpris kiiresti ära ning võib tekkida hoopis vastupidine olukord ehk hasart kogu oma säästud börsile kupatada. Kummaline see inimloom.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aasta viiendal kuul jätkas portfell korraliku kasvuga. Ühe kuuga on portfell suurenenud 6.3 protsendi võrra ning sellega on netoväärtus jõudnud $75728 e. 46944€ peale. Ühtlasi on portfell viie kuuga jõudnud aasta alguses seatud eesmärgini, milleks oli viia netoväärtus 2019. aasta lõpuks 75k peale. Ei taha küll ära sõnuda, sest rohkem kui pool aastat on veel ees ja palju võib juhtuda, ent hetkel märgin küll järgmiseks aastaks juba ette ära, et eesmärgid võiks enda jaoks veidi kõrgemaks seada. Parem püüelda kaugemale, isegi kui lõppeesmärgini ei jõua, kui seada latt liiga madalale.

Edasised mõtted

Edasised mõtted on ikka seotud aktsiate ja ETF-idega. Jälgin turul toimuvat ning hoian silma peal oma olemasolevatel positsioonidel. Suur osa seni börsile asetatud rahast on kõrgema riskitasemega lühiajalistel positsioonidel, mistõttu ei tahaks liialt pikalt nende otsa istuma jääda. Vaatan usinalt ka Hiina ettevõtteid Hong Kongi börsil ning mõtlen, et kui seal peaks tekkima olulisi kukkumisi järgnevatel kuudel, siis võib-olla peaks veidike krõbisevat sinna poole teele saatma. Hetkel mängin peas teesiga, et kui kogu see inetu kaubandussõja teema raugeb, siis võib-olla ootab just Hong Kongi börsi ees uus kuldajastu – seda vähemalt Hiina siseturul hästi positsioneeritud ettevõtete puhul.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) oli edukas mai ning ees ootab veelgi edukam juuni. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 02/06/2019 vahetuskursi alusel.

Ülevaade: Aprill ’19

3 kommentaari

Käes on jälle uus kuu, mistõttu on paras aeg vaadata tagasi möödunule ning heita põgus pilk peale sellele, mis toimus rahakotis.

Alustan sellest, et aprillis nautisin lihavõttepühade ajal nädalajagu puhkust. Tegin elukaaslasega väikese roadtrip’i koduosariigis New South Wales’is ja kiikasin hetkeks ka Austraalia pealinna Canberra‘sse. Canberra on paljude inimeste jaoks võõras nimi, sest ikka ja jälle peetakse Austraalia pealinnaks Sydney’t. See pole ilmselt üllatav, sest Canberra on võrdlemisi noor linn ja pealinna kohta ka üpris väikesevõitu. Rahvaarvult on Austraalia pealinnas umbes Tallinna-jagu inimesi, ent oma rohelisuse ja laialivalguvuse tõttu mõjub ta pigem Tartuna. Enamik puhkusest veetsime aga rahvusparkides. Nii nagu Eestis, nõnda ka Austraalias on rohkelt rahvusparke ning inimestele meeldib oma vabad hetked kusagil linnast väljas looduses veeta. Kui Eestis lähme ikka männimetsa või rabasse, siis Austraalias tehakse bushwalkingut – nii seda tegevust siin nimetatakse – tavaliselt eukalüptivõpsikus, (sub)troopilises vihmametsas, ookieanirannikul või mägedes.

Meiegi veetsime mõned ööd mägedes. Ärkasime enne päikesetõusu üles ja kõmpisime tunnikese, et jõuda hommiku kõige erilisemaks hetkeks pilvede kohale. Ja varahommik mägedes on tõepoolest vaimustavalt ilus vaatepilt. Olgugi, et olen seda kogemust läbi elanud mitmeid ja mitmeid kordi elus, siis ka iga järgnev kord mõjub sama erilise ja uuena nagu see kõige esimene. Vaadata alla ja näha kõiki neid maakera vapustavaid vorme, hingata pilvi ja näha oranžpunast päikest tõusmas pilvede tagant, samal ajal tundes kuidas tuul kuivatab näos mäkke ronimisest tekkinud higi – meeliülendavamat tunnet annab ette kujutada. Armastan mägesid. Kuigi südames on ikka rabad, kanarbik ja mustikad, mis mind kindlasti lõpuks kodumaale ka tagasi toovad, siis mäed on kindlasti üks asi, mida kodumaal olles võiksin igatseda.

Rääkides põgusalt ka asjakohasemast teemast – rahast – siis lisaks olemasolevatele Xiaomi aktsiatele ja Nasdaq bear ETF-le suutsin end aprillis taaskord siduda toorkütuse biznissiga. Toorkütuse hind on viimastel kuudel teinud päris suure tõusu, millest mina sain kahjuks ainult veidikene osa võtta. Nagu eelneva kuu ülevaates kirjutasin, siis likvideerisin oma kütuse ostupositsiooni, mis tagantjärele vaadates sai tehtud liiga ennatlikult. OPEC on tootmist limiteerinud, USA on Iraani kütuse impordile bloki peale pannud, Venezuela (suurima kütusereserviga riik maailmas) on praktiliselt tootmise peatanud, probleemid Liibüas jne. – kõik see on viinud olukorrani, kus toorkütuse hind tõusis vahepeal $75 barreli (Brent) kohta. Analüütikud, finantsistid ja pendlilugejad on selle taustal isegi hinnanud, et kütus võib taaskord jõuda $100+ barreli kohta. Mida tegin mina? Shortisin Brent toorkütust. Hetkel sisenesin ca $74.5 barreli hinna juures. Eks järgneval kuul saab teada, kas see toob endaga triibulise tagumiku või saan ka hakata rahakrati kombel Mersuga ringi paarutama.

Liigume aga asja kallale ehk kuidas mõjus aprill rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Aprilli kirjeldavad järgmised numbrid:

Sissetulek: $4845.10 e. 3033.91€* (aktiivne/passiivne: $4750.67/$94.43)
Väljaminek: $1227.14 e. 768.43€
Sääst: $3617.96 e. 2265.43€
Säästumäär: 74.7%

Selle aasta säästumäär on püsivalt jäänud üle 60 protsendi märgi, olles keskmiselt 72.5% kuus. Väga soliidne tulemus ja elukvaliteet ei ole selle arvel üldse kannatanud. Aasta alguses seatud eesmärk on sellega senimaani pika puuga ületatud. Samas tõusevad väljaminekud alates järgnevast kuust päris oluliselt, kuna ees ootavad mõned elulised muudatused ning ka mõned pikemad rahvusvahelised reisid. Samas jääb aasta alguses seatud eesmärk säilitada keskmist igakuist säästumäära >30% kindlasti püsima.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris kasvas päris korralikult Aktsiate osakaal ja kahanes mõnevõrra Sularaha osatähtsus. Aktsiad moodustavad taaskord üle 10 protsendi portfellist, olles avanud mõned päris riskantsed ja enamasti karuturule panustavad positsioonid, mida vaatan ennekõike hedge’ina nõrgale (ja tõenäoliselt veelgi kukkuvale) Austraalia dollarile ja rahvusvahelistesse aktsiatesse panustavale Pensionifondile.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aasta neljandal kuul jätkasin korraliku kasvuga. Ühe kuuga olen oma portfelli suurendanud 5.6 protsendi võrra ning sellega olen viinud oma netoväärtuse $70941 e. 44419€ peale. Sellega olen enam kui järje peal aasta alguses seatud eesmärgini jõudmises ja vaikselt juba unistan kuuekohalisest numbrist.

Edasised mõtted

Edasised mõtted on ikka seotud aktsiate ja ETF-idega. Jälgin turul toimuvat ning hoian silma peal oma olemasolevatel positsioonidel. Suur osa seni börsile asetatud rahast on kõrgema riskitasemega lühiajalistel positsioonidel, mistõttu ei tahaks liialt pikalt nende otsa istuma jääda. Kindlasti jätkan säästmist ning üritan konservatiivsemate meetmetega oma olemasolevaid sääste inflatsiooni eest kaitsta. Lisaks rahaasjadele jätkan hommikul vara üles ärkamist ja rohkelt looduses viibimist. Need kaks elementi on äärmiselt olulised, et pea klaarina hoida, mistõttu soovitan soojalt ka kõigile teistele.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) oli edukas aprill ning ees ootab veelgi edukam aprill. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 03/05/2019 vahetuskursi alusel.

Ülevaade: Märts ’19

Lisa kommentaar

Märts ongi lännu. Seetõttu on paras aeg üle vaadata, mida tegi rahatasku eelneva kuu jooksul.

Alustan sellest, et märtsi lõpus müüsin maha oma positsiooni Brent toorkütuse ETC-s ehk teisisõnu börsil kaubeldavas toorkütuse indeksis. Nagu varasemates ülevaadetes kirjeldatud, siis avasin selle positsiooni detsembri alguses, kui toornafta oli teinud suure kukkumise. Avasin positsiooni toornafta ostuhinnaga 61…62 USD barreli kohta mõttega hoida seda sihthinnani vahemikus 70…72 USD. Tegelikult aga ei pidanud närv kõrgele volatiilsusele ja poliitilisele mürale vastu, mistõttu müüsin lõpuks oma positsiooni tunduvalt odavamalt ehk 67.5 USD juures. Kuna tegemist oli võimendusega indeksiga, siis teenisin veidi vähem kui nelja kuuga ca A$1100 e. 700€ maksudejärgset tulu või teisisõnu ligikaudu 28-protsendilise tootluse. Tagantjärele kitkun end juustest, kuna mõned päevad hiljem hakkas toorkütus tegema kohe uusi tippe. Aga eks see kipubki olema üks loodusseadusi elus ning pole mõtet oleksitele ja poleksitele pidama jääda, sest üks tonn Austraalia dollarit on päris kobe summa. Samamoodi oli tehing kasulik õppetund toorainetega kauplemise suunal. Hetkel kaalun kütusehindade suurema tõusu korral täitsa short positsiooni võtmist.

Endiselt hoian oma Xiaomi positsiooni. Kes veel ei tea, siis Xiaomi on Hiina päritolu elektroonikatootja, kes kogus esialgu tuntust nutitelefonidega, ent on nüüd laienenud muuhulgas sülearvutite, tolmuimejate, elektrirataste ja järjest aktiivsemalt ka IoT maailma. Xiaomi on kõvasti turuosa kasvatanud nii Hiinas kui Indias, olles viimases koguni nutitelefonide turuliider. Samuti on ta ette võtnud päris suured plaanid Euroopas, kus teda ootab ees karm konkurents muuhulgas teise Hiina gigandi Huawei näol. Xiaomi tooted mulle meeldivad ning samuti nende kasvav patendipagas. Samas on kindlasti murekohaks võrdlemisi kõrge IPO baashind, suur hulk pre-IPO investoreid, kes said Xiaomi osanikeks poolmuidu, kõrgendatud poliitiline risk – nagu Hiina (börsi)ettevõtete puhul ikka – ja globaalne tehnoloogia mull. Sellest hoolimata tunnen suurt huvi Hiina ettevõtete vastu, mistõttu olen pannud ka ca 5-6 Hong Kongi ja USA börsil noteeritud Hiina ettevõtet oma tuleviku mudellportfelli.

Kuna kütuse positsioon sai suletud, siis hakkas käsi jälle värisema ning sooritasin uue ostu. Otsustasin proovida järjekordset võimendusega ETF. Sedakorda SQQQ, mis jälgib Nasdaq’i börsiindeksi liikumist negatiivse korrelatsiooniga, s.o Nasdaq’i langus tähendab SQQQ tõusu ning vastupidi. Üldiselt on tegemist taaskord parasjagu riskantse investeeringuga, sest taolisi võimendusega ETF-e pikaajalisteks investeeringuteks tavaliselt ei soetata – neil on omadus liikuda pikemas perspektiivis nulli. Samas olen ma päris pikalt olnud maailmamajanduse suhtes negatiivsel seisukohal ning kogu tehnoloogiasektor, jagamismajandus ja start-upindus on minu silmis täitunud ebaefektiivsusega ja saavutanud mingisuguse uue mulli mõõtmed. Hetkel olen oma positsiooniga juba korralikus miinuses, kuna USA turud on aina ülespoole rühkinud. Annan endale aru, et ei oleks üldse ootamatu ja üllatav, kui turud veel edaspidigi uusi rekordeid teevad Trump’i tweetide ja mitte-midagi-ütlevate “kaubanduskõneluste edusammude” najal. Sestap olen selle positsiooni avanud täielikult teadmisega, et seda raha ma võib-olla enam ei näegi. Igatahes olen põnevil ja ei välista SQQQ langedes oma positsiooni veidi veelgi suurendada. Vaatan nimetatud positsiooni ennekõike väikese balanseeriva hedge’ina, kui turul peaks tõepoolest minema tormiseks.

Liigume aga asja kallale ehk kuidas mõjus märts rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Märtsi kirjeldavad järgmised numbrid:

Sissetulek: $6044.91 e. 3825.24€* (aktiivne/passiivne: $5951.16/$93.75)
Väljaminek: $1454.65 e. 920.43€
Sääst: $4590.26 e. 3132.28€
Säästumäär: 75.9%

Sissetulek on tavapärasest veidi suurem ennekõike toorkütusest tuleneva realiseeritud kasumi tõttu. Netoväärtuses on see juba ka varasemates ülevaadetes kajastunud.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris kasvas mõnevõrra Sularaha osakaal ja kahanes Aktsiate osakaal. Kuigi aasta alguses seadsin endale eesmärgiks viia aktsiate osakaal vähemalt 10 protsendini portfellist ning keskenduda rohkem pikaajalisematele dividendiaktsiatele, siis järgnevatel kuudel tegelen pigem lühiajalisemate tehingutega. Hetke olukord aktsiaturul tundub kuidagi pingeline ning pigem ei söanda hakata oma portfelli ehitama olukorras, mis on tõenäoliselt pigem majandustsükli lõpufaas kui algus.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aasta kolmandal kuul jätkasin korraliku kasvuga. Ühe kuuga olen oma portfelli suurendanud 6.1 protsendi võrra ning sellega olen viinud oma netoväärtuse $67001 e. 42395€ peale. Sellega olen enam kui järje peal aasta alguses seatud eesmärgini jõudmises ja paneb mõtlema, et oleks võinud lati isegi kõrgemale seada. Ptuiptuiptui… et nüüd rahamaailm homme kokku ei kukuks.

Edasised mõtted

Edasised mõtted on ikka seotud aktsiate ja ETF-idega. Nagu mainitud, siis tõenäoliselt väga palju pikaajalisemaid positsioone lähikuudel ei võta, ent kindlasti üritan lühiajalisematest võimalustest kinni haarata. Hetkel on mul Interactive Brokers’is kaks positsiooni, mis tervikuna on ca -5% ehk punases.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) oli edukas märts ning ees ootab veelgi edukam aprill. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 06/04/2019 vahetuskursi alusel.

Ülevaade (ja põgus mõttesüst): Veebruar ’19

Lisa kommentaar

Head teed, veebruar, ning järgmise iseseisvuspäevani, armas kodumaa!

Mõtelda on mõnus. Just selline võiks minu jaoks olla eelneva kuu loosung. Mõtlesin päris palju elule ja ajale. Leian, et elu on viimase kümnendi jooksul ühe keskmise Lääne inimese jaoks nii mugavaks muutunud, et inimesel sageli puudub vajadus kalkuleeritult mõelda või uurivalt asjadesse süveneda. See omakorda pärsib meie arusaama asjadest – ühiskond teab laiaslaastus kõikvõimalikke nähtusi ja probleeme pinnapealselt (ehk resultaate) paremini kui kunagi varem, ent järjest vähem süveneme asjade tuuma ning kuidas erinevate järeldusteni jõuti.

Mõtlesin ka finantsvabaduse peale. Maailma on viimase paari aasta jooksul vallutanud finantsvabaduse maania. Sellest pole pääsenud ka Eesti. Üksnes eesti finantsvabadusvõitlejate Facebook’i grupis on ca 20,000 hingelist. Hämmastavalt suur number ühe väikesearvulise rahva kohta. Ühest küljest on äärmiselt meeldiv, et ennekõike verinoored inimesed oma majandusliku olukorra üle mõtlevad, ent teisalt olen selle kõrval täheldanud ka päris kurba hüpermaterjalistlikku nooti paljude inimeste postitustes ning hoiakut, et praegu peab kannatama, säästma, eneseabiraamatuid lugema, eesmärgistama ja võitlema mingisuguse tulevase heaolu nimel. Praegu peab ohverdama oma elu ja aja, et tulevikus jõuda mingisugusesse kujuteldavasse heaolustsenaariumisse.

Võib-olla olen olukorda üleanalüüsinud, ent sellegipoolest on selline mõtteviis inimeste seas päris levinud ja ühtlasi päris nukker. Kuigi on olnud katsumusi, siis olen enda jaoks selgeks teinud, et aeg on vähemalt sama oluline väärtus kui raha. Kuna see temaatika on minu jaoks hingelähedane, siis olen sellest veidi ka varem kirjutanud. Kuigi pean kahtlemata atraktiivseks ideed rahalisest vabadusest, siis oma kõige suuremaks saavutuseks senises elus ei pea ma kindlasti mitte oma tagasihoidlikku portfelli, vaid asjaolu, et olen suutnud oma elu organiseerida sellisel viisil, et mul on sisuliselt alati olnud aega tegeleda asjadega, mis mulle tõeliselt korda lähevad. Praegugi töötan ca 2/3 töökoormusega ning seetõttu saan lubada reisimist, looduses käimist, lähedastega olemist ja enesearendamist endale meelepärastel viisidel. Päris ilma rahata ei saa, aga elust on võimalik võtta see kõige viimane ainult siis, kui seda teha nüüd ja praegu.

Olen pannud tänasesse postitusse lühikese audio Alan Watts’ilt. Alan Watts on tuntud klassik, kes on sellel teemal on päris palju rääkinud ja filosofeerinud. Soovitan kõigil süvenenult need paar minutit ära kuulata. Ei tasu oodata silmiavardavalt uut informatsiooni, küll aga sõnumit, mis on meile kõigile juba teada, aga mille kipume alatasa ära unustama.

Liigume aga asja kallale ehk kuidas mõjus veebruar rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Veebruari kirjeldavad järgmised numbrid:

Sissetulek: $4890.63 e. 3071.87€* (aktiivne/passiivne: $4809.40/$81.23)
Väljaminek: $1080.62 e. 678.79€
Sääst: $3810.01 e. 2393.25€
Säästumäär: 77.9%

Kui keegi tunneb huvi, et kuidas on võimalik Austraalias, seda enam veel Austraalia kõige kallimas linnas Sydney’s, nii väikeste väljaminekutega toime tulla, siis siin on kiire selgitus. Olen õnnistatud töökohaga, mis lisaks põhipalgale pakub erinevaid boonuseid, sh transpordi-, elamis- jms. kulude osas. Lisaks jagan oma elamiskulusid oma kaaslasega ning meile meeldib elada võrdlemisi minimalistlikku elustiili, mille hulka kuulub siiski ka iganädalane väljas söömine ja reisimine vähemalt paar korda aastas (eks seda kajastavad tulevased igakuised ülevaated).

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris tegid kõige märgatavama muutuse Aktsiad, hüpates 10% peale minu kogu varalisest väärtusest. Selle taga oli suures osas toorkütuse hinna kasv – Brent kütuse hind on kasvanud üle 30% võrreldes detsembri põhjaga – aga ka asjaolu, et lisasin oma portfelli veidikene uusi aktsiaid. Nimelt sügelesid näpud, mistõttu tegin oma esimese tehingu kasutades Interactive Brokers’i platformi. Soetasin 1000 ühikut Xiaomi’d, mis on Hiina kasvav nutitelefonide ja muu nutika elektroonika tootja ning kellel on päris soliidsed numbrid eelmistest kvartalitest ette näidata ja ambitsioonikad kasvuplaanid tuleviku osas.

Seni on Xiaomi suuri tegusid teinud arengumaades (Aafrika ja ennekõike India), ent käesoleval aastal võib Xiaomid näha agressiivsemalt laienemas ka Euroopasse. Kindlasti mitte kõige riskivabam ost, arvestades USA-Hiina suhteid ning asjaolu, et päris suur arv Xiaomi aktsiaid kuulub endiselt pre-IPO varajasestaadiumi investoritele, kes on aktsiate omanikuks saanud praegusest oluliselt odavama hinna eest. Mulle isiklikult aga nende tooted sümpatiseerivad, mistõttu otsustasin vaadata, milline on lähikuudel aktsiahinna liikumine ning selle põhjal otsustada, kas hoida positsiooni veidi pikema perspektiiviga või mitte.

Kuna minu positsioonid on jaotunud kahe erineva platformi vahel, siis olen hetkeolukorra illustreerimiseks kasutanud Yahoo! Finance abi:

Seega on positsioonide kogukasv olnud 21.7%, mis ühtlasi tähendab $1095.27 e. 687.52€ väärtuse tõusu. Kindlasti suur kasv paari kuu kohta, aga samas ei tasu sellest kindlasti eufooriasse sattuda, kuna tegemist on (eriti võimendatud toorkütuse positsiooni puhul) päris riskantsete tehingutega, mida näitab kasvõi asjaolu, et kõigest kaks kuud tagasi võis näha sisuliselt sama suurt numbrit miinusega ja punases toonis.

Lisaks Aktsiatele kasvas mõnevõrra portfellis ka Säästuhoiuse osakaal ning langesid Pensionifondi ja Sularaha osakaal.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aasta teisel kuul jätkasin korraliku kasvuga. Ühe kuuga olen oma portfelli suurendanud 7.4 protsendi võrra ning sellega olen viinud oma netoväärtuse $62937 peale. Ühtlasi olen andnud korraliku inertsi, et jõuda aasta alguses seatud eesmärgini, milleks oli saavutada aasta lõpuks netoväärtus $75000.

Edasised mõtted

Nagu sai mainitud, siis veebruaris sai tehtud oma esimene tehing Interactive Brokers’i platformil. Senine kogemus on ülimalt meeldiv, kuna IB pakub ligipääsu erinevatele varaklassidele sisuliselt kõigis maailmapaigus. Orderid lähevad läbi sekundite jooksul ning pakutav vahetuskurss ja teenustasud on samuti ülimalt atraktiivsed. Kõik see on loonud teatava sisemise ärevuse ja soovi asjaga tegeleda veelgi aktiivsemalt. Seda enam, et eelneva aasta jooksul olen enda jaoks loonud väikese mudelportfelli (naljakal kombel kumbki praegustest positsioonidest sinna mudelportfelli ei kuulu), mis koosneb erinevatesse tööstusharudesse kuuluvatest ettevõtetest nii Hiinas, USA-s kui ka Euroopas.

Samas annan endale aru, et praegune poliitiline olukord on äärmiselt ebastabiilne ning hoolimata asjaolust, et globaalse finantskrahhi jutud on hetkeks vaiba alla lükatud, siis tegelikult ei ole vahepeal midagi muutunud, ning tumedad pilved on vähemalt minu perspektiivist vaadatuna endiselt maailma majanduse pea kohal. Seega on hetke plaan jätkata vaikselt, jälgida olemasolevaid ajutisi positsioone ning võimaluse korral lisada ka mõni mudelportfelli kuuluvatest aktsiatest portfelli juurde.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) oli edukas veebruar ning ees ootab veelgi edukam märts. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 28/02/2019 vahetuskursi alusel.

Ülevaade: Juuni ’18

2 kommentaari

Jaanipäev on möödas, šašlõkid on söödud ning selle kõige taustal sai ühtlasi ära saadetud ka esimene suvekuu. Milliste sõnadega siis meenutada juunit?

Juunis sai parajalt palju tööd tehtud ning natukene ka raha hoiupõrsasse pandud. Samas sai veidikene ka ulakusi tehtud ja nalja visatud. Näiteks rentisin ühel nädalavahetusel uhke Euroopa tõlla ja sõitsin sellega aadliku kombel loodust nautima. Kõmpisin sõnajalgade vahel Austraalia mõõdukates vihmametsades ning päikese saatsin horisondi taha metsikul ookeanirannal lõkketuld nautides. Et veel rohkem nalja oleks, siis soetasin ka $30 (19€) liitrihinnaga Okinawa saarelt pärit preemiumõlut, olgugi et ma suur õlle fänn ei ole (selle avalduse peale pillutakse mind ilmselt tooreste munadega, nagu Lõuna-Korea jalgpallikoondist). Seda kõike selleks, et mitte unustada end töösse.

Ja töösse on tõepoolest kerge uppuda, mistõttu olen endale alati meenutanud, et hästi elatud elu on selline, kus asjad on tasakaalus. Keeruline on öelda, kus ja milline on ühe inimese jaoks see kuldne kesktee, aga ilmselt me mingil määral ikka tajume, kui asjad ei ole päris õiged. Ja kui asjad ei ole päris õiged, siis kindlasti ei tohi ohumärke liiga pikalt ignoreerida. Tööd peab tegema, aga peab ka elu elama. Nagu ütleb inglisekeelne vanasõna: All work and no play makes Jack a dull boy. Ehk eesti keeli: Töö ilma lõbuta muudab Jaagupi igavaks poisiks. Kerge on enda jaoks ratsionaliseerida, et täna töötan, säästan ja kannatan parema tuleviku nimel. Samas ei pruugi see tulevik kunagi tulla, sest praegune moment on ainus, milles võib enam-vähem kindel olla. Ja kui see tulevik ükskord tulebki, siis kes meist tahaks igav poiss või tüdruk olla?

Deeem, kuidas mulle ikka meeldib see motivatsiooni- ja New Age-jutt, aga üritan ennast nüüd natuke ohjata, sest postituse mõte on ikkagi edasi anda juuni rahaasjade ülevaade.

Sissetulekud ja väljaminekud

Juuni sissetulek oli $4950.83. Sellest töötasu moodustas $4540.03 (91.7%), tööandja sissekanne pensionifondi $293.61 (5.9%) ja intressitulu $57.63 (1.2%). Lisaks sain ka oma esimesed dividendid väärtuses $59.56. Olgugi et see summa on väike, on sellel minu jaoks kahtlemata suur sümboolne tähendus. Aktsiad mulle meeldivad, dividendid on toredad ning pikemas perspektiivis tahaks just sellel suunal oma tegevust aktiviseerida.

Väljaminekute poolel tegin kulutusi mahus $1336.76. Kui keegi tunneb huvi, et kuidas ma saan sellises riigis nagu Austraalia suhtelielt madalate kulutustega hakkama, siis osaliselt tuleneb see minu säästmisharjumustest, aga ennekõike asjaolust, et majutus, nagu ma eelnevas postituses mainisin, on mul antud hetkel osa kompensatsioonipaketist.

Seega tuli juunikuu säästuks $3614.07 ning säästumääraks 73.0%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimunud muudatustest annab aimu alljärgnev illustratsioon.

Nagu näha, kirjeldab portfelli juunikuist struktuuri järgnev:

Suurem osa rahast on endiselt Säästuhoiustel, mis kasvasid mõnevõrra sissekannete ja mõnevõrra intressitulu arvel. Kitkun end veidi juustest, et kõik munad on ühes korvis ning alatihti on kiusatus osta hunnik aktsiaid juurde, ent samas üritan olla ratsionaalne. Leian, et praegusel hetkel on aktsiaturud tipule pigem lähedal kui kaugel.
Sularaha hulk veidi kasvas sissetuleku arvelt. Samuti soetasin juurde käputäis aktsiaid, mis viis aktsiate osakaalu portfellis 5.7%-ni ehk $2791-ni. Tulevikus on plaan detailsemaid ülevaateid ka aktsiate osas postitada, ent kuna praegusel momendil oman aktsiaid ainult kahes ettevõttes ja suhteliselt väheses väärtuses, siis hetkel ei ole sellel lihtsalt mõtet.
Pensionifondi tehti mais $293.61 ulatuses sissekandeid. Ülejäänud kasv toimus fondi väärtuse kerkimise arvelt.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et juunikuu oli portfellile päris hea kuu. Püütsin kinni sümboolse $50,000 märgi. Eurodesse konverteerituna on see summa muidugi tunduvalt kahvatum (ca. ~31,600€), kuna Austraalia dollar on viimastel aastatel ja tõenäoliselt ka lähitulevikus tüürinud pigem lõuna poole. Samas annab see motivatsiooni, et veelgi reipamalt edasi minna!

Edasised mõtted

Millised on mõtted edasiseks? Mõtted liiguvad endiselt aktsiate suunal. Olen enda jaoks teinud nimekirja huvitavastest ettevõtetest ning nende tegevust ka periooditi jälgin. Samamoodi hoian silma peal turgudel üldiselt. Hetke seisuga arvan, et surun oma kiusatuse alla ning juulis-augustis uusi investeeringuid aktsiatesse ei tee. Septembris võib aga oodata huvitavamad aegu, kuna selleks momendil lõpeb mu tööprojekt ning ees on mõningad reisid. Sellega seoses on oodata sissetulekute katkemist, kulutusi ning ilusaid punaseid ridu tabelites. Aga nii ongi ju huvitav!

Juuni ülevaatega selleks korraks ühel pool. Kui on mingeid küsimusi või ettepanekuid, millest võiks tulevikus kirjutada, siis palun kindlasti krõbistada allpool asuvasse kommentaaride sektsiooni. Tihti on endal loomingulisusest vajaka. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olge ikka mõnusad ja aktiivsed!

Ülevaade: Mai ’18

3 kommentaari

Kätte on jõudnud juuni ning Portfell X alustab oma kolmandat kuud. Eesmärgiks, nagu ikka, hoida silm peal oma varalisel olukorral ning tüürida tasa ja targu parema rahalise kindlustatuse suunas. Aga et loba ei läheks liiga pikaks, siis asub asja kallale ja vaatab üle, mis toimus (või ei toimunud) eelmise kuu jooksul.

Kui aprillis sai kõige muuga tegeletud, siis mais sai natukene ka tööd tehtud, ent mitte liiga palju. Oma töö iseloomu tõttu saan suhteliselt vabalt valida, kui palju ja millal ma töö kallal nokitsen, seniks kuni projekt saab tähtajaks tehtud. Nõnda töötasingi päris mitmel päeval hommikust lõunani ning ülejäänud aja täitsin lugemise, dokumentaalsarjade või päevaretkedega loodusesse. Naudin sellist paindlikkust, ent samas ei tule käesolev töö puudusteta – see on ajutine projekt ning kui asi saab tehtud, siis suure tõenäosusega peab hakkama uut tööotsa otsima. Kuna tegelen hetkel võrdlemisi nišiasjaga, siis ei ole töö otsimine aga üldse mitte meeldiv ülesanne. Seetõttu käärivad peas ka mõned mõtted suunamuutuse osas. Kuidas see kõik portfellile mõjuma hakkab, seda aga näeb ilmselt alles aasta teisel poolel.

Sissetulekud ja väljaminekud

Igatahes, maikuu sissetulek oli $3927.75. Sellest töötasu moodustas $3539.81 (90.1%), tööandja sissekanne pensionifondi $255.58 (6.5%), intressitulu $70.73 (1.8%) ja muud tulud $61.63 (1.6%). Vastukaaluks tegin samal perioodil väljaminekuid mahus $1269.30. Seejuures peab mainima, et palk kujunes ja kujuneb ka järgnevatel kuudel planeeritust veidi väiksemaks, kuna otsustasin vastu võtta tööandja pakkumise osa rahalisest teenistusest asendada eluasemega. See oli minu jaoks hea variant, kuna iseseisvalt lühiajaline rentimine (olen praeguses asukohas tõenäoliselt projekti lõpuni ehk augustini) on suhteliselt keeruline. Seda enam, et elan maailma ühes enim ülehinnatud kinnisvaraga linnas.

Seega tuli maikuu säästuks $2658.45 ning säästumääraks 67.7%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

Sissetulekute ja säästmise osas tajusin ka seda, et kui sa ei ole just rahaboss, siis igasugused väikesed asjad võivad kokkuvõttes päris hästi eelarvele mõjuda. Näiteks pakub minu eelistatud toidupood sageli igasuguseid huvitavaid kampaaniaid. Viimati pakuti kliendikaardi omanikele $50 soodustust, juhul kui neli nädalat järjest vähemalt $50 ulatuses sisseoste teha. Sellised kulutused teen ma iganädalaselt nii või naa ning nõnda saigi maikuus ühe nädala toidukorvi arvelt päris korralikult kokku hoitud.

Inspireerituna Dividendipiraadist, liitusin ka ühe küsitlusleheküljega. Iga kolme-nelja päeva tagant mõne 5…20-minutilise küsitluse täitmisega teenisin eelmise kuu jooksul ca. $17. Pole just ülemäära suur raha ning palgatööga võrrelda ei maksa, aga natukene abiks ikka ning produktiivseks ajatäiteks samuti, kui midagi intrigeerivamat parasjagu teha ei ole.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimus sel korral vähe muudatusi. Neist annab täpsemalt aimu alljärgnev illustratsioon.

Nagu näha, kirjeldab portfelli maikuust struktuuri järgnev:

Suurem osa rahast on endiselt Säästuhoiustel, mis kasvasid mõnevõrra sissekannete arvel (suurema intressi teenimiseks peab igakuiselt teatava suurusega sissekande tegema) ja mõnevõrra intressitulu arvel.
Sularaha hulk veidi kasvas, kuna juunis on plaan selle arvelt näputäis aktsiaid portfelli lisada. Olemasoleva aktsiapaki väärtus kahanes veidi, ent on ostuhinnaga võrreldes endiselt viisakas kasumis. Samas on aktsia minu jaoks ikkagi pikaajaalise väljavaatega investeering.
Pensionifondi tehti mais $255.58 ulatuses sissekandeid. Ülejäänud kasv toimus fondi väärtuse kerkimise arvelt. Vaatab, kauaks seda kasvu jätkub, pidades silmas viimaste kuude turbulentsi maailmamajanduses ja -poliitikas.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et maikuu netoväärtuse muutus tekitas pigem rõõmu. Netoväärtus (vt. alljärgnevat graafikut) kasvas peamiselt sissetuleku arvelt $2725.05 ehk täpsemalt 6.3% võrra, kergitades aprillikuist $43593.66 portfelli väärtust mai jooksul $46318.71 peale. Selle tulemusega võib rahule jääda ning pikemas perspektiivis ja stabiilsema sissetuleku korral olengi võtnud eesmärgiks säästa keskmiselt 50% teenistusest. Osa sellest (pean enda jaoks konkreetse suurusjärgu täpsustama) tahaks regulaarselt investeerida muudesse varaklassidesse.

Edasised mõtted

Millised on mõtted edasiseks? Juunis peaksin saama oma esimesed dividendid. Palju neid ei tule, aga sellegipoolest plaks-plaks! Samuti plaanin juunis soetada näputäis uusi aktsiaid. Säästuhoiused tagavad küll soliidse intressi, aga tootlusest nende puhul eriti rääkida ei saa, kuna inflatsioon ja tulumaks võtavad suurema osa endale. Seetõttu otsin parema tootlusega alternatiive. Aktsiad mulle meeldivad, aga hetkel ei ole enda jaoks sobivaid sihtmärke leidnud. Olen küll koostanud huvipakkuvatest aktsiatest nimekirja, ent samas tunnen, et turg on hetkel küllaltki üle hinnatud. Kui kellelgi on häid mõtteid, siis palun mulle kindlasti kirjutada – teen teile kohe ühe suure kummarduse.

Säästuhoiustel olevat raha tahaks mujale suunata ka puhtalt mitmekesistamise eesmärgil. Kuigi Austraaliat teatakse hüüdnimega lucky country ja majanduslangust (või õigemini tehnilist retsessiooni) ei ole siinmail nähtud juba 27 aastat, siis on ka siin hetkel majanduslikult ja poliitiliselt võrdlemisi kaheldavad ajad. Ei taha ju kõiki mune ühes korvis hoida. Niigi vaatan ja nutan, kuidas Austraalia dollar on viimase viie aasta jooksul ca. 30 senti USA dollari kohta kukkunud. Madal kurss võib olla hea eksportivale riigile, aga mitte nii hea inimesele, kes soovib oma raha välismaal investeerida või siis niisama laiaks lüüa.

Mai ülevaatega aga selleks korraks ühel pool. Kui on mingeid küsimusi või ettepanekuid, millest võiks tulevikus kirjutada, siis palun kindlasti krõbistada allpool asuvasse kommentaaride sektsiooni. Tihti on endal loomingulisusest vajaka. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olgem mõnusad ja aktiivsed.

Ülevaade: Aprill ’18

5 kommentaari

Aeg möödub halastamatult ning kibekiirelt ongi täis saanud esimene kuu blogi sünnist. Selle aja jooksul olen natukene kirjutanud, terakene Excel’isse numbreid toksinud, veidikene peas mõtteid kogunud ning ennekõike niisama investeerimistuusa mänginud. Kuigi käesoleva kuu ülevaade võib jätta mulje, et minu finantseesmärk on minna võimalikult kiiresti rahaliselt nulli, siis tegelikult on kogu selle projekti keskne tees endine – pürgida klišeeks saanud rahalise sõltumatuseni. Seejuures tahan mainida, et teel oma eesmärgini ei jää midagi tegemata, sest lõppude lõpuks peab elu ka nautima ning see on võimalik ainult nüüd ja praegu.

Nagu juba vihjatud, läheb 2018. aasta aprill ajaloo annaalidesse kui suhteliselt kesine kuu (rahalises mõttes). Kuna sai kolitud uute elukohta ja enamik kuust aktiivne sissetulek puudus, siis sellest tulenevalt värvus tabel mõnevõrra punaseks. Aga pole hullu, sest igale mõõnale järgneb tõus. Siht on kindel ja meel on helge, mistõttu võib prognoosida veidi rohelisemaid ridu järgnevatel kuudel. Senikaua on aga tark õppida eilsest, heites põgusa pilgu möödunud kuule.

Nagu järgnevalt esitatud tabel ja graafik illustreerivad, oli aprilli sissetulek $1424.80. Sellest töötasu moodustas $1380.02 (96.9%) ja passiivne sissetulek e. hoiustelt teenitud intress $44.72 (3.1%). Vastukaaluks tegin samal perioodil väljaminekuid mahus $2250.07. Sellest lõviosa oli majutusega seotud kulud (80.2%). Seega oli aprillikuu sääst (kuivõrd nii võib öelda) -$825.27 ning säästumäär -57.9%.

Portfelli struktuuris toimusid samuti mõningad muutused. Neist annab täpsemalt aimu alljärgnev illustratsioon.

Nagu näha, toimusid laiaslaastus aprilli jooksul portfellis järgnevad nihked:

Suurema osa vabast rahast kandsin madalamat intressi teenivalt (1.6% p.a) Säästuhoiuselt I veidi kõrgemat intressi teenivale (2.8% p.a) Säästuhoiusele II.
Samuti vähendasin veidi oma sularahavarusid ning kahekordistasin olemasolevat aktsiapakki. Seejuures tõusis aktsia hind eelmise kuu jooksul võrreldes ostuhinnaga 8.4%, mis rahaliselt tähendab $123.42 suurust kogukasvu. Üldse ei kurda!
Pensionifondi* uusi sissekandeid ei toimunud, ent fondi väärtus kasvas eelmise kuu jooksul 2.1% ehk $124.65 võrra.

Protsentuaalset muutust märtsi-aprilli portfelli struktuuris kirjeldavad pirukagraafikud (vt. eelmist illustratsiooni). Rõõm on tõdeda, et ühe imepisikese pügala võrra on aktsiate osakaal suurenenud. Tulevikus on plaan portfelli mitmekesistamisega aktsiate suunal kindlasti jätkata. Samas olen hetkel oma tehingute osas konservatiivne, kuna olen endiselt katsefaasis. Samuti kuulun “klaas pool tühi” seltskonda, st. pigem usun, et lähiajal ootab pikaajalist pulliturgu ees sahmakas.

Kokkuvõttes võib öelda, et aprill endaga olulisi sisulisi muutusi ei toonud. Jäin mõnevõrra vaesemaks (vt. alljärgnevat graafikut) ehk täpsemalt kaotasin oma netoväärtuses 1.4%, kukkudes märtsikuiselt $44164.36 tasemelt aprilli jooksul $43548.18 peale. Positiivsest vaatevinklist vaadatuna sai aprillis mõned olulisemad kulud ära tehtud ning nüüd võib paar järgnevat kuud muretult säästmisele keskenduda. Rääkides veel säästmisest, siis hetke seisuga pean end ikkagi pigem säästjaks kui investoriks, olgugi et püüdlen selle viimase poole.

Aprilli ülevaatega selleks korraks ühel pool. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olgem mõnusad ja aktiivsed. Side lõpp.

PS! Kuna kasutan uut graafikat, siis sellega seonduvalt on ka igasugune tagasiside teretulnud. Kas tabelid ja diagrammid töötavad ning on loetavad erinevatel resolutsioonidel?

—–

* Pensionifondist on hetke seisuga investeeritud 33.1% Austraalia aktsiatesse, 32.8% rahvusvahelistesse aktsiatesse, 14.0% kinnisvarasse ja vähemal määral muudesse varaklassidesse.