Sildiarhiiv: ülevaade

Ülevaade: Juuni ’19

Kaotasin paari päevaga börsil ühe korraliku Eesti keskmise palga. Just täpselt nii tormiline oli juunikuu finantsturgudel. Kes eelmise kuu ülevaadet luges, võib eelnevaid lauseid nähes tajuda kerget déjà vu’d, sest alles kuu aega tagasi ma ju tuusasin, kui kergelt raha sülle kukub. Tõepoolest, juuni ei olnud minu positsioonidele just soodne kuu, sest õli kallines ja turud liikusid jätkuvalt põhja suunas. Olen ju suure osa oma positsioonidest paigutanud karufondidesse ja õlisse, olles üpris pessimistlik praeguse majandusliku olukorra osas. Austraalias on majanduse seisukord päris kriitiline – sellest ka päris suur positsioon Austraalia karufondides. Austraalia reservpank on viimastel kuudel kaks korda intressimäära langetanud (osaliselt ka aktsiaturgude tõusu põhjus), et ‘kaitsta’ laenudest täisahmitsenud rahvamasse, gigantpanku ja konkurentsiredelil aastaid allapoole liikunud suureksportijaid, kelle ainsamaks päästerõngaks on nõrk Austraalia dollar.

Kiirelt tehingutest. Väga palju ma juunis ei toimetanud. Kasutasin oma vaba aega maksimaalselt looduses ja kultuuri keskel müttamisele. Likvideerisin paarisaja dollarise miinusega oma positsiooni Xiaomi aktsias, mis võis olla veidi ennatlik otsus, aga olen võtnud nõuks vähemalt järgmiseks 3-4 kuuks Hiina aktsiaid eemalt jälgida. Kahtlemata tulen nende juurde aga tulevikus tagasi. Samuti tegin muudatuse oma pensionifondis. Kui seni on ca. 80 protsenti pensionifondist olnud investeeritud Austraalia ja rahvusvahelistesse aktsiatesse, siis nüüd on see ca. 80 protsenti lihtsalt rahas. Tunnen, et tahan veidi konservatiivsem olla vähemalt aasta lõpuni või seniks kuni aktsiaturud ei liigu puhtalt meedias kirjutatava kõmu põhjal.

Kuna hetkelgi on kiire paaripäevasele roadtrip’ile minna, siis liigun kiirelt asja kallale ehk kuidas mõjus juuni minu rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Juunit kirjeldavad järgmised numbrid:

Sissetulek: $4900.93 e. 3047.29€* (aktiivne/passiivne: $4809.41/$91.52)
Väljaminek: $2588.04 e. 1609.22€
Sääst: $2312.89 e. 1438.13€
Säästumäär: 47.2%

Veidi madalam säästumäär sellel kuul, ent üldjoontes võib kuuga rahule jääda. Aasta alguses seatud üks eesmärkidest ehk säästa iga kuu rohkem kui 30 protsenti sissetulekutest sai igaljuhul linnukese kirja.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris märkimisväärseid muutusi ei toimunud. Väikese põntsu on saanud Aktsiad, aga selle üle ma väga ei nukrutse. Üks olulisemaid õppetunde, mida ma viimastel kuudel aktsiate ja fondidega kauplemisel olen saanud, ongi see, et iga punane rida ei löö mind enam rivist välja. See on kindlasti suureks abiks uute positsioonide avamisel tulevikus, sest olen omandanud enda jaoks juba iidseks saanud filosoofia, et raha tohib investeerida parasjagu nii palju kui oled vastu võtma kaotust. See aga ei tähenda kindlasti seda, et olen need positsioonid avanud eesmärgiga kaotada. Hetkelgi ei kahetse tehtud tehinguid ning ootan ja vaatan ja usun, et mingi hetk (võib-olla üsna varsti) näeb neid juba rohelisena.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Esimene poolaasta lõppes veidi tagasihoidlikuma kasvuga. Ühe kuuga on portfell suurenenud 1.6 protsendi võrra ning sellega on netoväärtus jõudnud $77037 e. 47903€ peale. Siit ka üks loomoraal – mida suuremaks portfell kasvab, seda suhteliselt keerulisem on portfelli kasvatada, kui just ei ole edukalt paika seadnud aktiivseid kasvustrateegiaid. Mina ei ole selleni veel jõudnud, ent kindlasti on soov selle asjaga tegeleda.

Edasised mõtted

Kuna pean kohe-kohe tõttama – inimesed vaata et juba karjuvad selja taga – siis väga pikalt ei hakka ka siia kirjutama. Juuli peaks tooma endaga päris korraliku sissetuleku. Erinevate asjaolude kokkulangemisel loodan järgnevas ülevaates raporteerida viiekohalist sissetulekut. Hetkel ei ole plaanis ühtegi uut aktsiapositsiooni avada, aga samas olen piisavalt impulsiivne, et seda konkreetselt ka välistada. Igaljuhul loodan, et olemasolevad positsioonid kosuvad veidikene, ent käesolevalt olen pigem äraootaval seisukohal kogu aktsiamajanduse osas. Huvi ei ole kindlasti aga kuhugi kadunud, pigem on motivatsioon üha kasvanud.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) oli edukas juuni ning ees ootab veelgi edukam juuli. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 08/07/2019 vahetuskursi alusel.

Ülevaade: Mai ’19

Lisa kommentaar

Teenisin paari päevaga börsil ühe korraliku Eesti keskmise palga. Just täpselt nii tormiline oli maikuu finantsturgudel. Ähvardus siin, tariif seal ja korralikku volatiilsust oli võimalik näha nii aktsiate kui toorainete turgudel. Minu jaoks oli see muidugi hea uudis, sest varasemalt olin soetanud NASDAQ’it jälgivate fondide ja Brent toorkütuse lühikesi positsioone. Mais lisasin sõrmeotsa jagu shorte ka Austraalia aktsiaturge trackivatesse fondidesse, kuna Austraalia majanduses on hetkel päris kehvakesed ajad. Nõnda valgusid mai viimastel päevadel varasemalt punased positsioonid kergelt roheliseks ning püstloodis kukkumise teinud toorkütuse positsioon kerkis tänu võimendusele koguni 40 protsenti, andes realiseerimata kasumiks ca. $2100 e. 1300€*. Laenates Villu sõnu – pole paha!

Olen päris karune inimene, aga hetke poliitilist olukorda ja turge jälgides ei arva küll, et olen millegi ajastamise või ära tabamisega hästi hakkama saanud. Päris hirmus on tegelikult, sest turgudel ratsionaalsuse leidmine on keeruline ning eelmise nädala kukkumine võib täiesti vabalt järgneval nädalal asenduda ettenägematult ulmelise tõusu ja USA-Hiina kaubandusleppega, ükskõik millisel sisutul kujul see siis ka välja ei näeks. Praegu on ideaalne aeg nende jaoks, kel on rind rasvane ja kes armastavad ühepäevakauplemist.

Liigume aga asja kallale ehk kuidas mõjus maikuu minu rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Maid kirjeldavad järgmised numbrid:

Sissetulek: $4901.41 e. 3038.41€* (aktiivne/passiivne: $4801.87/$99.54)
Väljaminek: $1864.71 e. 1155.61€
Sääst: $3037.24 e. 1882.80€
Säästumäär: 62.0%

Aasta jätkub korraliku säästumääraga. Nagu juba varasemalt mainitud, siis järgnevatel kuudel kukub säästumäär tõenäoliselt tunduvalt madalamale, aga loodetavasti saab aasta lõpuni jäädud vähemalt 30 protsendi ringi. Sel kuul sai peaaegu ületatud ka $100 passiivse sissetuleku tähis, ent mõned kopikad jäid puudu. Kui Austraalias intressimäära ei langetata, mis tõenäoliselt aga juba sellel kuul juhtub, siis võib-olla saab juunis see sümboolne number ületatud. Pikaajalisem eesmärk on ikkagi portfellis tekitada pidev passiivne sissetulek, olgugi et praegune portfell keskendub peamiselt lühiajalistele tehingutele.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris kasvas päris korralikult Aktsiate osakaal, saavutades 15 protsenti kogu portfellist. Seda ennekõike tänu toorkütuse headele tulemustele (minu jaoks tähendab hea tulemus kütuse hinna langemist) ja väikese Austraalia karufondi paki soetamisele. Ühtlasi on Aktsiate ja fondide osakaal tasapisi kasvanud juba viiekohaliseks numbriks. Seda ei oleks mõned kuud tagasi osanud ettegi näha, sest algajale on sularaha armas ning selle paigutamine mingisse abstraktsemasse vormi võib psühholoogiliselt päris keeruline olla. Nagu mõned finantsvabadusvõitlejad mulle juba varasemalt ütlesid, siis tasa ja targu alustades harjub psühholoogia uue olukorraga tegelikult üpris kiiresti ära ning võib tekkida hoopis vastupidine olukord ehk hasart kogu oma säästud börsile kupatada. Kummaline see inimloom.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aasta viiendal kuul jätkas portfell korraliku kasvuga. Ühe kuuga on portfell suurenenud 6.3 protsendi võrra ning sellega on netoväärtus jõudnud $75728 e. 46944€ peale. Ühtlasi on portfell viie kuuga jõudnud aasta alguses seatud eesmärgini, milleks oli viia netoväärtus 2019. aasta lõpuks 75k peale. Ei taha küll ära sõnuda, sest rohkem kui pool aastat on veel ees ja palju võib juhtuda, ent hetkel märgin küll järgmiseks aastaks juba ette ära, et eesmärgid võiks enda jaoks veidi kõrgemaks seada. Parem püüelda kaugemale, isegi kui lõppeesmärgini ei jõua, kui seada latt liiga madalale.

Edasised mõtted

Edasised mõtted on ikka seotud aktsiate ja ETF-idega. Jälgin turul toimuvat ning hoian silma peal oma olemasolevatel positsioonidel. Suur osa seni börsile asetatud rahast on kõrgema riskitasemega lühiajalistel positsioonidel, mistõttu ei tahaks liialt pikalt nende otsa istuma jääda. Vaatan usinalt ka Hiina ettevõtteid Hong Kongi börsil ning mõtlen, et kui seal peaks tekkima olulisi kukkumisi järgnevatel kuudel, siis võib-olla peaks veidike krõbisevat sinna poole teele saatma. Hetkel mängin peas teesiga, et kui kogu see inetu kaubandussõja teema raugeb, siis võib-olla ootab just Hong Kongi börsi ees uus kuldajastu – seda vähemalt Hiina siseturul hästi positsioneeritud ettevõtete puhul.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) oli edukas mai ning ees ootab veelgi edukam juuni. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 02/06/2019 vahetuskursi alusel.

Ülevaade: Aprill ’19

3 kommentaari

Käes on jälle uus kuu, mistõttu on paras aeg vaadata tagasi möödunule ning heita põgus pilk peale sellele, mis toimus rahakotis.

Alustan sellest, et aprillis nautisin lihavõttepühade ajal nädalajagu puhkust. Tegin elukaaslasega väikese roadtrip’i koduosariigis New South Wales’is ja kiikasin hetkeks ka Austraalia pealinna Canberra‘sse. Canberra on paljude inimeste jaoks võõras nimi, sest ikka ja jälle peetakse Austraalia pealinnaks Sydney’t. See pole ilmselt üllatav, sest Canberra on võrdlemisi noor linn ja pealinna kohta ka üpris väikesevõitu. Rahvaarvult on Austraalia pealinnas umbes Tallinna-jagu inimesi, ent oma rohelisuse ja laialivalguvuse tõttu mõjub ta pigem Tartuna. Enamik puhkusest veetsime aga rahvusparkides. Nii nagu Eestis, nõnda ka Austraalias on rohkelt rahvusparke ning inimestele meeldib oma vabad hetked kusagil linnast väljas looduses veeta. Kui Eestis lähme ikka männimetsa või rabasse, siis Austraalias tehakse bushwalkingut – nii seda tegevust siin nimetatakse – tavaliselt eukalüptivõpsikus, (sub)troopilises vihmametsas, ookieanirannikul või mägedes.

Meiegi veetsime mõned ööd mägedes. Ärkasime enne päikesetõusu üles ja kõmpisime tunnikese, et jõuda hommiku kõige erilisemaks hetkeks pilvede kohale. Ja varahommik mägedes on tõepoolest vaimustavalt ilus vaatepilt. Olgugi, et olen seda kogemust läbi elanud mitmeid ja mitmeid kordi elus, siis ka iga järgnev kord mõjub sama erilise ja uuena nagu see kõige esimene. Vaadata alla ja näha kõiki neid maakera vapustavaid vorme, hingata pilvi ja näha oranžpunast päikest tõusmas pilvede tagant, samal ajal tundes kuidas tuul kuivatab näos mäkke ronimisest tekkinud higi – meeliülendavamat tunnet annab ette kujutada. Armastan mägesid. Kuigi südames on ikka rabad, kanarbik ja mustikad, mis mind kindlasti lõpuks kodumaale ka tagasi toovad, siis mäed on kindlasti üks asi, mida kodumaal olles võiksin igatseda.

Rääkides põgusalt ka asjakohasemast teemast – rahast – siis lisaks olemasolevatele Xiaomi aktsiatele ja Nasdaq bear ETF-le suutsin end aprillis taaskord siduda toorkütuse biznissiga. Toorkütuse hind on viimastel kuudel teinud päris suure tõusu, millest mina sain kahjuks ainult veidikene osa võtta. Nagu eelneva kuu ülevaates kirjutasin, siis likvideerisin oma kütuse ostupositsiooni, mis tagantjärele vaadates sai tehtud liiga ennatlikult. OPEC on tootmist limiteerinud, USA on Iraani kütuse impordile bloki peale pannud, Venezuela (suurima kütusereserviga riik maailmas) on praktiliselt tootmise peatanud, probleemid Liibüas jne. – kõik see on viinud olukorrani, kus toorkütuse hind tõusis vahepeal $75 barreli (Brent) kohta. Analüütikud, finantsistid ja pendlilugejad on selle taustal isegi hinnanud, et kütus võib taaskord jõuda $100+ barreli kohta. Mida tegin mina? Shortisin Brent toorkütust. Hetkel sisenesin ca $74.5 barreli hinna juures. Eks järgneval kuul saab teada, kas see toob endaga triibulise tagumiku või saan ka hakata rahakrati kombel Mersuga ringi paarutama.

Liigume aga asja kallale ehk kuidas mõjus aprill rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Aprilli kirjeldavad järgmised numbrid:

Sissetulek: $4845.10 e. 3033.91€* (aktiivne/passiivne: $4750.67/$94.43)
Väljaminek: $1227.14 e. 768.43€
Sääst: $3617.96 e. 2265.43€
Säästumäär: 74.7%

Selle aasta säästumäär on püsivalt jäänud üle 60 protsendi märgi, olles keskmiselt 72.5% kuus. Väga soliidne tulemus ja elukvaliteet ei ole selle arvel üldse kannatanud. Aasta alguses seatud eesmärk on sellega senimaani pika puuga ületatud. Samas tõusevad väljaminekud alates järgnevast kuust päris oluliselt, kuna ees ootavad mõned elulised muudatused ning ka mõned pikemad rahvusvahelised reisid. Samas jääb aasta alguses seatud eesmärk säilitada keskmist igakuist säästumäära >30% kindlasti püsima.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris kasvas päris korralikult Aktsiate osakaal ja kahanes mõnevõrra Sularaha osatähtsus. Aktsiad moodustavad taaskord üle 10 protsendi portfellist, olles avanud mõned päris riskantsed ja enamasti karuturule panustavad positsioonid, mida vaatan ennekõike hedge’ina nõrgale (ja tõenäoliselt veelgi kukkuvale) Austraalia dollarile ja rahvusvahelistesse aktsiatesse panustavale Pensionifondile.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aasta neljandal kuul jätkasin korraliku kasvuga. Ühe kuuga olen oma portfelli suurendanud 5.6 protsendi võrra ning sellega olen viinud oma netoväärtuse $70941 e. 44419€ peale. Sellega olen enam kui järje peal aasta alguses seatud eesmärgini jõudmises ja vaikselt juba unistan kuuekohalisest numbrist.

Edasised mõtted

Edasised mõtted on ikka seotud aktsiate ja ETF-idega. Jälgin turul toimuvat ning hoian silma peal oma olemasolevatel positsioonidel. Suur osa seni börsile asetatud rahast on kõrgema riskitasemega lühiajalistel positsioonidel, mistõttu ei tahaks liialt pikalt nende otsa istuma jääda. Kindlasti jätkan säästmist ning üritan konservatiivsemate meetmetega oma olemasolevaid sääste inflatsiooni eest kaitsta. Lisaks rahaasjadele jätkan hommikul vara üles ärkamist ja rohkelt looduses viibimist. Need kaks elementi on äärmiselt olulised, et pea klaarina hoida, mistõttu soovitan soojalt ka kõigile teistele.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) oli edukas aprill ning ees ootab veelgi edukam aprill. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 03/05/2019 vahetuskursi alusel.

Ülevaade: Märts ’19

Lisa kommentaar

Märts ongi lännu. Seetõttu on paras aeg üle vaadata, mida tegi rahatasku eelneva kuu jooksul.

Alustan sellest, et märtsi lõpus müüsin maha oma positsiooni Brent toorkütuse ETC-s ehk teisisõnu börsil kaubeldavas toorkütuse indeksis. Nagu varasemates ülevaadetes kirjeldatud, siis avasin selle positsiooni detsembri alguses, kui toornafta oli teinud suure kukkumise. Avasin positsiooni toornafta ostuhinnaga 61…62 USD barreli kohta mõttega hoida seda sihthinnani vahemikus 70…72 USD. Tegelikult aga ei pidanud närv kõrgele volatiilsusele ja poliitilisele mürale vastu, mistõttu müüsin lõpuks oma positsiooni tunduvalt odavamalt ehk 67.5 USD juures. Kuna tegemist oli võimendusega indeksiga, siis teenisin veidi vähem kui nelja kuuga ca A$1100 e. 700€ maksudejärgset tulu või teisisõnu ligikaudu 28-protsendilise tootluse. Tagantjärele kitkun end juustest, kuna mõned päevad hiljem hakkas toorkütus tegema kohe uusi tippe. Aga eks see kipubki olema üks loodusseadusi elus ning pole mõtet oleksitele ja poleksitele pidama jääda, sest üks tonn Austraalia dollarit on päris kobe summa. Samamoodi oli tehing kasulik õppetund toorainetega kauplemise suunal. Hetkel kaalun kütusehindade suurema tõusu korral täitsa short positsiooni võtmist.

Endiselt hoian oma Xiaomi positsiooni. Kes veel ei tea, siis Xiaomi on Hiina päritolu elektroonikatootja, kes kogus esialgu tuntust nutitelefonidega, ent on nüüd laienenud muuhulgas sülearvutite, tolmuimejate, elektrirataste ja järjest aktiivsemalt ka IoT maailma. Xiaomi on kõvasti turuosa kasvatanud nii Hiinas kui Indias, olles viimases koguni nutitelefonide turuliider. Samuti on ta ette võtnud päris suured plaanid Euroopas, kus teda ootab ees karm konkurents muuhulgas teise Hiina gigandi Huawei näol. Xiaomi tooted mulle meeldivad ning samuti nende kasvav patendipagas. Samas on kindlasti murekohaks võrdlemisi kõrge IPO baashind, suur hulk pre-IPO investoreid, kes said Xiaomi osanikeks poolmuidu, kõrgendatud poliitiline risk – nagu Hiina (börsi)ettevõtete puhul ikka – ja globaalne tehnoloogia mull. Sellest hoolimata tunnen suurt huvi Hiina ettevõtete vastu, mistõttu olen pannud ka ca 5-6 Hong Kongi ja USA börsil noteeritud Hiina ettevõtet oma tuleviku mudellportfelli.

Kuna kütuse positsioon sai suletud, siis hakkas käsi jälle värisema ning sooritasin uue ostu. Otsustasin proovida järjekordset võimendusega ETF. Sedakorda SQQQ, mis jälgib Nasdaq’i börsiindeksi liikumist negatiivse korrelatsiooniga, s.o Nasdaq’i langus tähendab SQQQ tõusu ning vastupidi. Üldiselt on tegemist taaskord parasjagu riskantse investeeringuga, sest taolisi võimendusega ETF-e pikaajalisteks investeeringuteks tavaliselt ei soetata – neil on omadus liikuda pikemas perspektiivis nulli. Samas olen ma päris pikalt olnud maailmamajanduse suhtes negatiivsel seisukohal ning kogu tehnoloogiasektor, jagamismajandus ja start-upindus on minu silmis täitunud ebaefektiivsusega ja saavutanud mingisuguse uue mulli mõõtmed. Hetkel olen oma positsiooniga juba korralikus miinuses, kuna USA turud on aina ülespoole rühkinud. Annan endale aru, et ei oleks üldse ootamatu ja üllatav, kui turud veel edaspidigi uusi rekordeid teevad Trump’i tweetide ja mitte-midagi-ütlevate “kaubanduskõneluste edusammude” najal. Sestap olen selle positsiooni avanud täielikult teadmisega, et seda raha ma võib-olla enam ei näegi. Igatahes olen põnevil ja ei välista SQQQ langedes oma positsiooni veidi veelgi suurendada. Vaatan nimetatud positsiooni ennekõike väikese balanseeriva hedge’ina, kui turul peaks tõepoolest minema tormiseks.

Liigume aga asja kallale ehk kuidas mõjus märts rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Märtsi kirjeldavad järgmised numbrid:

Sissetulek: $6044.91 e. 3825.24€* (aktiivne/passiivne: $5951.16/$93.75)
Väljaminek: $1454.65 e. 920.43€
Sääst: $4590.26 e. 3132.28€
Säästumäär: 75.9%

Sissetulek on tavapärasest veidi suurem ennekõike toorkütusest tuleneva realiseeritud kasumi tõttu. Netoväärtuses on see juba ka varasemates ülevaadetes kajastunud.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris kasvas mõnevõrra Sularaha osakaal ja kahanes Aktsiate osakaal. Kuigi aasta alguses seadsin endale eesmärgiks viia aktsiate osakaal vähemalt 10 protsendini portfellist ning keskenduda rohkem pikaajalisematele dividendiaktsiatele, siis järgnevatel kuudel tegelen pigem lühiajalisemate tehingutega. Hetke olukord aktsiaturul tundub kuidagi pingeline ning pigem ei söanda hakata oma portfelli ehitama olukorras, mis on tõenäoliselt pigem majandustsükli lõpufaas kui algus.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aasta kolmandal kuul jätkasin korraliku kasvuga. Ühe kuuga olen oma portfelli suurendanud 6.1 protsendi võrra ning sellega olen viinud oma netoväärtuse $67001 e. 42395€ peale. Sellega olen enam kui järje peal aasta alguses seatud eesmärgini jõudmises ja paneb mõtlema, et oleks võinud lati isegi kõrgemale seada. Ptuiptuiptui… et nüüd rahamaailm homme kokku ei kukuks.

Edasised mõtted

Edasised mõtted on ikka seotud aktsiate ja ETF-idega. Nagu mainitud, siis tõenäoliselt väga palju pikaajalisemaid positsioone lähikuudel ei võta, ent kindlasti üritan lühiajalisematest võimalustest kinni haarata. Hetkel on mul Interactive Brokers’is kaks positsiooni, mis tervikuna on ca -5% ehk punases.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) oli edukas märts ning ees ootab veelgi edukam aprill. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 06/04/2019 vahetuskursi alusel.

Ülevaade (ja põgus mõttesüst): Veebruar ’19

Lisa kommentaar

Head teed, veebruar, ning järgmise iseseisvuspäevani, armas kodumaa!

Mõtelda on mõnus. Just selline võiks minu jaoks olla eelneva kuu loosung. Mõtlesin päris palju elule ja ajale. Leian, et elu on viimase kümnendi jooksul ühe keskmise Lääne inimese jaoks nii mugavaks muutunud, et inimesel sageli puudub vajadus kalkuleeritult mõelda või uurivalt asjadesse süveneda. See omakorda pärsib meie arusaama asjadest – ühiskond teab laiaslaastus kõikvõimalikke nähtusi ja probleeme pinnapealselt (ehk resultaate) paremini kui kunagi varem, ent järjest vähem süveneme asjade tuuma ning kuidas erinevate järeldusteni jõuti.

Mõtlesin ka finantsvabaduse peale. Maailma on viimase paari aasta jooksul vallutanud finantsvabaduse maania. Sellest pole pääsenud ka Eesti. Üksnes eesti finantsvabadusvõitlejate Facebook’i grupis on ca 20,000 hingelist. Hämmastavalt suur number ühe väikesearvulise rahva kohta. Ühest küljest on äärmiselt meeldiv, et ennekõike verinoored inimesed oma majandusliku olukorra üle mõtlevad, ent teisalt olen selle kõrval täheldanud ka päris kurba hüpermaterjalistlikku nooti paljude inimeste postitustes ning hoiakut, et praegu peab kannatama, säästma, eneseabiraamatuid lugema, eesmärgistama ja võitlema mingisuguse tulevase heaolu nimel. Praegu peab ohverdama oma elu ja aja, et tulevikus jõuda mingisugusesse kujuteldavasse heaolustsenaariumisse.

Võib-olla olen olukorda üleanalüüsinud, ent sellegipoolest on selline mõtteviis inimeste seas päris levinud ja ühtlasi päris nukker. Kuigi on olnud katsumusi, siis olen enda jaoks selgeks teinud, et aeg on vähemalt sama oluline väärtus kui raha. Kuna see temaatika on minu jaoks hingelähedane, siis olen sellest veidi ka varem kirjutanud. Kuigi pean kahtlemata atraktiivseks ideed rahalisest vabadusest, siis oma kõige suuremaks saavutuseks senises elus ei pea ma kindlasti mitte oma tagasihoidlikku portfelli, vaid asjaolu, et olen suutnud oma elu organiseerida sellisel viisil, et mul on sisuliselt alati olnud aega tegeleda asjadega, mis mulle tõeliselt korda lähevad. Praegugi töötan ca 2/3 töökoormusega ning seetõttu saan lubada reisimist, looduses käimist, lähedastega olemist ja enesearendamist endale meelepärastel viisidel. Päris ilma rahata ei saa, aga elust on võimalik võtta see kõige viimane ainult siis, kui seda teha nüüd ja praegu.

Olen pannud tänasesse postitusse lühikese audio Alan Watts’ilt. Alan Watts on tuntud klassik, kes on sellel teemal on päris palju rääkinud ja filosofeerinud. Soovitan kõigil süvenenult need paar minutit ära kuulata. Ei tasu oodata silmiavardavalt uut informatsiooni, küll aga sõnumit, mis on meile kõigile juba teada, aga mille kipume alatasa ära unustama.

Liigume aga asja kallale ehk kuidas mõjus veebruar rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Veebruari kirjeldavad järgmised numbrid:

Sissetulek: $4890.63 e. 3071.87€* (aktiivne/passiivne: $4809.40/$81.23)
Väljaminek: $1080.62 e. 678.79€
Sääst: $3810.01 e. 2393.25€
Säästumäär: 77.9%

Kui keegi tunneb huvi, et kuidas on võimalik Austraalias, seda enam veel Austraalia kõige kallimas linnas Sydney’s, nii väikeste väljaminekutega toime tulla, siis siin on kiire selgitus. Olen õnnistatud töökohaga, mis lisaks põhipalgale pakub erinevaid boonuseid, sh transpordi-, elamis- jms. kulude osas. Lisaks jagan oma elamiskulusid oma kaaslasega ning meile meeldib elada võrdlemisi minimalistlikku elustiili, mille hulka kuulub siiski ka iganädalane väljas söömine ja reisimine vähemalt paar korda aastas (eks seda kajastavad tulevased igakuised ülevaated).

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris tegid kõige märgatavama muutuse Aktsiad, hüpates 10% peale minu kogu varalisest väärtusest. Selle taga oli suures osas toorkütuse hinna kasv – Brent kütuse hind on kasvanud üle 30% võrreldes detsembri põhjaga – aga ka asjaolu, et lisasin oma portfelli veidikene uusi aktsiaid. Nimelt sügelesid näpud, mistõttu tegin oma esimese tehingu kasutades Interactive Brokers’i platformi. Soetasin 1000 ühikut Xiaomi’d, mis on Hiina kasvav nutitelefonide ja muu nutika elektroonika tootja ning kellel on päris soliidsed numbrid eelmistest kvartalitest ette näidata ja ambitsioonikad kasvuplaanid tuleviku osas.

Seni on Xiaomi suuri tegusid teinud arengumaades (Aafrika ja ennekõike India), ent käesoleval aastal võib Xiaomid näha agressiivsemalt laienemas ka Euroopasse. Kindlasti mitte kõige riskivabam ost, arvestades USA-Hiina suhteid ning asjaolu, et päris suur arv Xiaomi aktsiaid kuulub endiselt pre-IPO varajasestaadiumi investoritele, kes on aktsiate omanikuks saanud praegusest oluliselt odavama hinna eest. Mulle isiklikult aga nende tooted sümpatiseerivad, mistõttu otsustasin vaadata, milline on lähikuudel aktsiahinna liikumine ning selle põhjal otsustada, kas hoida positsiooni veidi pikema perspektiiviga või mitte.

Kuna minu positsioonid on jaotunud kahe erineva platformi vahel, siis olen hetkeolukorra illustreerimiseks kasutanud Yahoo! Finance abi:

Seega on positsioonide kogukasv olnud 21.7%, mis ühtlasi tähendab $1095.27 e. 687.52€ väärtuse tõusu. Kindlasti suur kasv paari kuu kohta, aga samas ei tasu sellest kindlasti eufooriasse sattuda, kuna tegemist on (eriti võimendatud toorkütuse positsiooni puhul) päris riskantsete tehingutega, mida näitab kasvõi asjaolu, et kõigest kaks kuud tagasi võis näha sisuliselt sama suurt numbrit miinusega ja punases toonis.

Lisaks Aktsiatele kasvas mõnevõrra portfellis ka Säästuhoiuse osakaal ning langesid Pensionifondi ja Sularaha osakaal.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aasta teisel kuul jätkasin korraliku kasvuga. Ühe kuuga olen oma portfelli suurendanud 7.4 protsendi võrra ning sellega olen viinud oma netoväärtuse $62937 peale. Ühtlasi olen andnud korraliku inertsi, et jõuda aasta alguses seatud eesmärgini, milleks oli saavutada aasta lõpuks netoväärtus $75000.

Edasised mõtted

Nagu sai mainitud, siis veebruaris sai tehtud oma esimene tehing Interactive Brokers’i platformil. Senine kogemus on ülimalt meeldiv, kuna IB pakub ligipääsu erinevatele varaklassidele sisuliselt kõigis maailmapaigus. Orderid lähevad läbi sekundite jooksul ning pakutav vahetuskurss ja teenustasud on samuti ülimalt atraktiivsed. Kõik see on loonud teatava sisemise ärevuse ja soovi asjaga tegeleda veelgi aktiivsemalt. Seda enam, et eelneva aasta jooksul olen enda jaoks loonud väikese mudelportfelli (naljakal kombel kumbki praegustest positsioonidest sinna mudelportfelli ei kuulu), mis koosneb erinevatesse tööstusharudesse kuuluvatest ettevõtetest nii Hiinas, USA-s kui ka Euroopas.

Samas annan endale aru, et praegune poliitiline olukord on äärmiselt ebastabiilne ning hoolimata asjaolust, et globaalse finantskrahhi jutud on hetkeks vaiba alla lükatud, siis tegelikult ei ole vahepeal midagi muutunud, ning tumedad pilved on vähemalt minu perspektiivist vaadatuna endiselt maailma majanduse pea kohal. Seega on hetke plaan jätkata vaikselt, jälgida olemasolevaid ajutisi positsioone ning võimaluse korral lisada ka mõni mudelportfelli kuuluvatest aktsiatest portfelli juurde.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) oli edukas veebruar ning ees ootab veelgi edukam märts. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 28/02/2019 vahetuskursi alusel.

Ülevaade: Jaanuar ’19

Lisa kommentaar

Kui jaanuaris sai Eestis tunda korralikku talvepakast, siis Austraalias, kus mina olen viimastel aastatel üles seadnud oma residentsi, on samal ajal lõõmanud eriti tulised suveilmad. Võib uskuda või mitte uskuda kliima soojenemist, aga Austraalias on küll viimastel kümnenditel muutunud keskmine aastane temperatuur üha vähem inimsõbralikuks. Sydney’s, kus mina paiknen, jõudis mõnes piirkonnas päris mitmel päeval temperatuur 40C kanti, samal ajal kui sisemaal võis termomeetril näha enam kui nädalajagu numbreid 46C kandis. Selle tulemusena on nii mitmeski piirkonnas kujunenud olukord, kus kriitilise tähtsusega jõed on ära kuivanud, miljonid kalad on surnud ja poolkuivanud jõesängis müttavad nüüd ringi kängurud ja kariloomad, kes endalegi üllatusena seal jõemudas omale lõpu leiavad.

Aga et mitte nii nukral noodil jätkata, siis kirjutab veidi ka positiivsematel teemadel. Näiteks sellest, et jaanuari kuumad ilmad (eestlastena on sellise kontseptsiooni peale endiselt veider mõelda) on andnud uue hoo füüsilisele tegevusele. Nimelt sai jaanuaris vähemalt üle päeva ujumas käidud. Paaril korral kastsin end Vaiksesse ookeanisse, aga enamasti sai supeldud koduses spaas. Kuna elan kortermajas ja Austraalias on kortermajades sageli ka jagatud bassein, jõusaal ja mõnikord ka spaakompleks saunaga, siis olen sellest võimalusest sarvedest kinni haaranud. Ja oi kui tänulik on keha ja vaim. Kuna omal ajal tegelesin päris palju jooksmisega ning selle tulemusena on jalad parasjagu kannatada saanud, siis ujumine mõjub kuidagi eriti terapeudiliselt.

Raha asjadest veidikene ka. Jaanuaris olen saanud parema arusaama oma palgast ja elukallidusest uues elukohas Sydney’s. Samuti liitus minuga lõpuks minu elukaaslane, mis ühtlasi aitab leevendada põhikulutusi ning seega säästa veidi enam kui muidu. Kuigi Austraaliat peetakse üldiselt hirmkalliks riigiks, ja eks ta seda mingil määral ka ole, siis tegelikult on Austraalias võimalik päris säästlikult ära elada. Näiteks kütus on siin märksa odavam kui Eestis (hetkel ca 80 eurosenti liiter). Samuti on riideid ja elektroonikat võimalik hankida odavamalt ning ka toit ei pea olema ilmtingimata kallis. Küll aga peab märksa suuremaid väljaminekuid arvestama kinnisvara ning kõikvõimalike teenuste (olgu see siis juuksur või restoran) osas, sest teenused on tihtilugu seotud ennekõike teenust osutavate inimeste kõrgema palgatasemega.

Jaanuaris olen jälginud ka oma toorkütuse positsiooni Saksa börsil. Sai novembris ja detsembris tehtud ju impulsiivne ost, millega läksin päris mitmes osas vastuollu endale seatud põhimõtetega. Esiteks üritasin püüda kukkuvat mootorsaagi ja teiseks on ostetud ETC võimendusega. Olles varasemalt tegelenud Forex’iga, siis olen võtnud nõuks igasuguseid võimendustega tooteid vältida. Seda enam, et toorkütus on eriti spekulatiivne kaup, mille hind sõltub ennekõike poliitikast ning alles seejärel makromajanduse põhikursusel õpitud nõudmise ja pakkumise ekviliibriumist. Igatahes on jõulude paiku tugevas miinuses olnud positsioon hetkel muutunud jälle positiivseks ning kuna mul hetkel teisi aktiivseid positsioone ei ole ning kütuse- ja energiapoliitikas on huvitavad ajad, siis olen otsustanud selle positsiooniga hetkel veel jätkata.

Kuidas aga mõjus jaanuar rahakotile?

Sissetulekud ja väljaminekud

Jaanuari iseloomustavad järgmised numbrid:

Sissetulek: $5545.59 e. 3501.29€* (aktiivne/passiivne: $5468.14/$77.45)
Väljaminek: $2131.33 e. 1345.49€
Sääst: $3414.26 e. 2159.90€
Säästumäär: 61.6%

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris oli jaanuaris kõige suuremaks muutujaks aktsiad (või õigemini toorkütuse positsioon). Kui detsembri ülevaates oli positsiooni väärtus $1761.93 e. 1112.59€, siis jaanuari lõpuks oli positsioon taastunud $2955.55 e. 1866.09€ tasemeni. Rõhutan sõna *taastunud*, kuna käesoleval hetkel olen sisuliselt tagasi ostuhinna juures. Kui imestad, et kuidas on selline hinnamuutus võimalik, siis tuletan taaskord meelde, et tegemist on võimendusega tootega ehk teisisõnu mängin hetkel tulega.

Korraliku kasvu tegi ka minu väikene pensionifond, mis kasvas $7306.07 e. 4614.68€ pealt $8194.12 e. 5175.86€-ni. Seda osaliselt aktsiaturgude kerkimise tõttu ning teisalt tööandjapoolse väikese sissekande tõttu. Kui keegi tunneb huvi, et mida see pensionifond endast täpselt kujutab, siis mõnevõrra sarnaneb ta Eestis paljudebateeritud teise pensionisambaga. Erinevuseks on vaid see, et Austraalias on tööandja kohustatud brutopalgale lisaks maksma töötajale teatud protsendi ulatuses nn. “teise sambasse”. Töötaja ise võib vabatahtlikult sinna ka omaltpoolt panustada, saades selle pealt maksusoodustusi, ent kohtustuslik on ta ennekõike tööandjale. Kui keegi huvi tunneb Austraalia palga-, pensioni- ja rahasüsteemi vastu, siis võin sellest mõnikord pikemalt kirjutada.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Aasta esimest kuud on alustatud rekordilise kasvuga. Ühe kuuga olen oma portfelli suurendanud 7.9 protsendi võrra ehk $4588.11 e. 2899.51€ võrra. Sellega olen viinud oma netoväärtuse $58278 peale ning ühtlasi olen edukalt teel aasta alguses seatud eesmärgile, milleks oli saavutada aasta lõpuks netoväärtus $75000.

Edasised mõtted

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) ootab ees üks sündmusi täis ja rahataskut kasvatav aasta. Olge tublid!

* Kõik Euro väärtused on kalkuleeritud 04/02/2019 vahetuskursi alusel.

Ülevaade: Detsember ’18

Lisa kommentaar

Viimased kuud on tõenäoliselt pakkunud väärtpaberihuvilistele parasjagu põnevust ja ka detsember ei olnud selles osas erand. Kuigi paljud investorid lootsid rohelisi jõule, siis selle asemel leidsid USA turgudel aset ajaloo punaseimad jõulud, mis tõmbasid endaga kaasa ka muu maailma. Jaapani börsiindeks Nikkei kukkus jõulude paiku hoobilt suisa 5 protsenti.

Veelgi enam verevalamist on toimunud aga toornaftaga, millel minagi huviga silma peal hoian. Näiteks USA toornaftahinnad olid jõuludeks kukkunud ca. 45 protsenti võrreldes oktoobri algusega. Detsembri alguses sai veidi toornaftasse isegi raha paigutatud ning nüüd laiutavad ekraanil suured punased numbrid. Selle peale otsustasin positsioone hiljuti veelgi suurendada, olgugi et aktsiaturgude langus ja majanduse nõrgenemine traditsiooniliselt ka toorkütust mõjutavad. Seda eriti käesoleval hetkel, mil toornafta ja USA börsi vahel paistab olevat eriliselt anomaalne korrelatsioon.

Samas olen võtnud need positsioonid veidi pikaajalisema väljavaatega ja veendumusega, et kütuse tarbimine järgneva kümnendi jooksul pigem kasvab ning sellega ühes saab näha ka naftahinna kõikumist, mis ühel momendil peaks võimaldama positsioonidest soodsamatel tingimustel väljumist. Loomulikult mõjutavad lisaks üldisele majandusolukorrale kütusehindu ka paljud teised muutujad, s.h OPEC-i müra, OPEC-i väliste pakkujate poliitika, tehnoloogilised muutused, alteratiivsed energiaallikad (s.h ka põlevkiviõli) jms. Saab olema huvitav igatahes!

Huvitav on vaadata ka kütusehindu tanklates. USA-s (Florida osariigis) võis vahepeal kütuseliitri kätte saada ca 50 eurosendi eest ning minu enda elukoha lähedal asuvas tanklas (Sydney, Austraalia) tuleb tänase seisuga kütuseliitri eest välja käia 70 eurosenti. Euroopa Liidus võib sellistest numbritest tõenäoliselt aga vaid unistada. Mida teie arvate toornafta tulevikust ja sellega kauplemisest?

Sissetulekud ja väljaminekud

Detailseid sissekandeid sissetulekute ja väljaminekute osas ei ole ka seekord märkinud, kuna olemasolev süsteem on veidi segaseks keeranud. Olen juba valmis uue Exceli struktuuriga ning plaanin selle kasutusele võtta juba järgmises igakuises ülevaates. Saab olema vähem värviline, aga enda jaoks funktsionaalsem ja lihtsam, et saaks informatsiooni sisestada tulevikus ka aastate kaupa.

Samas võin öelda, et detsembris sain juba väikest sissetulekut nautida, mis ületas mõnevõrra kuu jooksul tehtud kulutusi. Sain natukene ka intressi, ent vastukaaluks vähenes pensionifondi väärtus rahvusvaheliste aktsiaturgude langemise tõttu.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris olulisi muutusi jälle ei olnud. Eelneval kuul ostetud toorkütus on läbi teinud päris korraliku kukkumise. Sellele reageerisin ma positsiooni suurendamisega, mistõttu tabelis tegelik positsiooni hinna muutus ei kajastu. Seda silmas pidades olen mõelnud, et tulevikus, kui aktsiaid ja indekseid on portfellis juba veidi rohkem, hakkan kindlasti detailsemalt vaatama ka konkreetseid positsioone (enda jaoks seda juba teen).

Portfelli ülevaade (seisuga detsember 2018).

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Uuest aastast uue töö, uue brokeri ja uue hooga!

Edasised mõtted

Kuna viimased kuud on aktsiaturul väga huvitavad olnud, siis tasub järgneva aasta jooksul väärtpaberitel kindlasti silma peal hoida. Hetkel on tõenäoliselt aga liiga vara, et pea ees täiega sisse sukelduda. Seda enam, et olen seda juba mõnevõrra toornafta näol teinud. Igatahes väga huvitavad ajad!

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) ootab ees üks sündmusi täis ja rahataskut kasvatav aasta. Olge tublid!

Ülevaade: August ’18

Lisa kommentaar

August on selleks korraks möödanik ja ühtlasi on täis tiksunud esimene kuu töötuna. Töötu elu sai peamiselt tähistatud mööda Kaug-Ida ringi rännates ning lihtsalt elu nautides. Samas sai ka mõned formaalsused lahendatud ja lahtised otsad kinni seotud. Üldiselt võiks praegust seisukorda vaadates arvata, et olen oma viiekuuse blogimise järel lõpuks rahaliste eesmärkideni jõudnud. Võiks arvata, et kui olen otsustanud töölt ära tulla ja laiama hakata, siis olen rahaliselt vaba ning suurkorporatsioonide dividendid hüppavad järjepanu taskust sisse nagu Roosaarel või mõnel teisel rahahail. Mina niiviisi aga ei rocki ja reaalsus on see, et olen lihtsalt laisk ja distsipliinitu. Üritan ennast parandada!

Nagu eelnevast sissejuhatusest arvata võib, siis ei toimunud rahakotis taaskord kuigi palju. Augustis jõudsid mõned väikesed boonused ja maksutagastused pangakontole, aga sellega sissetulekud suuresti ka piirdusid. Mingeid tehinguid ei teinud, olgugi et majandusel, nagu olen alati teinud, hoidsin ikka silma peal ning huvipakkuvate ettevõtete finantstulemusi sirvisin ka. Hetkel teeb ennekõike aga muret Austraalia dollari liikumine. Investoritele on AUD ajalooliselt meeldinud kõrgete intressimäärade tõttu, mistõttu on ta üks enim kaubeldud valuutasid maailmas. Ühtlasi tähendab see seda, et AUD valuutapaarid kipuvad olema ka volatiilseimate seas. Kui maailmamajanduses läheb käredaks või Trump lajatab oma hommikumuna kõrvale mõne lollaka tweeti, siis võib päris kindel olla, et Austraalia dollar on esimene, mis vajub läbi põranda. Ja siis on ikka nutine küll, kui tekib isu mõni USA aktsia soetada või lennupilet bookida, et oma töötupõlve veidi enam pikendada. Kõik on ühtäkki kallis! Võiks sama hästi Argentiinasse kolida. Aga see selleks….

Sissetulekud ja väljaminekud

Augusti sissetulek oli $4264.86. Väljaminekute poolel tegin kulutusi mahus $1919.91. Seega tuli augusti säästuks $2344.95 ning säästumääraks 55.0%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimunud muudatustest (mitte et neid väga oleks toimunud) annab aimu alljärgnev illustratsioon.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et august möödus vegeteerivas seisundis. Netoväärtus kerkis küll $56,967 peale, ent teades, et järgnevad kaks nädalat mööduvad veel reisilainetel ning uue töökoha leidmine võib ka mõned kuud aega võtta, siis kindlasti oma eesmärgi suunas ma hetkel ei liigu.

Edasised mõtted

Järgnevad pool kuukest jätkuvad veel raha kulutamise lainel. Ilmselt lasen end aeg-ajalt ka põlvili, viin käed kokku ja sosistan kõrgemale juhile, et ta Austraalia dollari kursiga midagi ette võtaks. Septembrist ma palju rahaasjades ei oota, kuid positiivse külje alt vaadates on mõnus tõdeda, et säästude omamine on ikka päris hea asi. Kui töö peaks järsku otsa saama või tekib lihtsalt soov väike paus teha, siis ei pea ilmtingimata närviliselt tõmblema hakkama. Seetõttu soovitan soojalt väikest rahalist reservi omada.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) kõik rahaasjad ja muud asjad järgneva kuu jooksul ilusasti vinks-vonks välja kukuvad.

2018年7月总结 (e. Ülevaade: Juuli ’18)

2 kommentaari

Üks kerge sõrmenips ning järjekordne kuu ongi seljataga. Selleks korraks siis heinakuu ehk juuli. Kuulujuttude järgi võttis eelneval kuul Eestimaal võimust troopikapalavus. Seetõttu loodan, et armsad kaasvõitlejad on saanud piisavalt päikest nautida ning võivad möödunule tagasi vaadata mõnusate päevitusrantidega. Minul siin maakera alumisel poolel on olnud päris jahedavõitu, ent tööhoos pole aega olnud väga palju külmetada.

Kuidas siis meenutada 2018. aasta juulit? Töiselt! Sai veidi raamatuid loetud ja looduses käidud, aga ennekõike korralikult tööd tehtud. Ühtlasi lõpetasin kõik oma projektid ära (või noh, natuke on veel online teel nokitseda) ning seega olen sisuliselt töötu. Rahaasjadega olen paraku piinlikult vähe tegelenud. Olen tekitanud endale ca. $10-15k suuruse investeerimisreservi, mille võiksin kasvõi homne päev aktsiate alla panna, kuid hetkel ei ole leidnud enda jaoks sobivaid sisenemisvõimalusi. Vaatan, et kaasvõitlejad tegutsevad aktiivselt eririndeil, teenivad passiivselt kopsakaid rahatšekke ning seetõttu tunnen ka ise teatavat sotsiaalset survet. Samas üritan end vaos hoida ja lähtuda ennekõike isiklikest põhimõtetest. Tahan heade tehingute puhul ikkagi enda pead silitada ning halbade otsuste puhul ka ei kedagi muud kui ennast süüdistada.

Mõni võib huvi tunda, et miks tänase postituse teema kummaliste hieroglüüfidega on kirjutatud. Asi on lihtne! Järgnevad nädalad veedan Hiinas ja Taiwanis ning seetõttu elan juba vaikselt keskkonda sisse. Roheline tee, auruga küpsetatud saiakesed, nuudlid, haisev tofu, kumerad katused, bambused, templid, tuhanded aastad ajalugu, pilvelõhkujad, kiirrongid ja õhusaaste – siit ma tulen! Lähen reisin natuke oma lõbuks, aga seon kinni ka mõned varasemast ajast jäänud lahtised otsad. Väike vahepaus on hea ka selleks, et mõelda, mida elus edasi teha. Nimelt olen mõelnud, et võiks tööalaselt teha ühe väikese või suure pöörde. Kuidas see kõik välja kukub, sellest aga ilmselt täpsemalt alles paari kuu pärast.

Kuna rahakotis midagi väga huvitavat juulikuu jooksul ei toimunud, siis väga pikalt keerutama ei hakka.

Sissetulekud ja väljaminekud

Juuli sissetulek oli $6743.10. Väljaminekute poolel tegin kulutusi mahus $2590.96. Seega tuli juuli säästuks $4152.14 ning säästumääraks 61.6%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimunud muudatustest (mitte et neid väga oleks toimunud) annab aimu alljärgnev illustratsioon.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et juulis sai viisakalt säästetud. Netoväärtus on mul nüüd kerkinud $54,347.61 (+8.3% võrreldes varasema kuuga) peale. Olen endiselt säästja, ent päris tõsiselt ja regulaarselt analüüsin investeerimisvõimalusi, sest pelgalt säästmisega ma oma eesmärkideni kindlasti ei jõua. Sellise teadmise kinnituseks on kasvõi Investor Taavi juulikuu ülevaade, mida ma moment tagasi sirvisin. Taavi teenis eelmine kuu üksnes passiivselt 5000€. Kuigi ise laenude maailma vastu huvi ei tunne, siis selliste julgete, taibukate ja hakkajate inimeste edulugu jälgides saab kohe selgeks, et käed rüpes istumise ja üksnes säästukonto intressile toetumisega kaugele ei jõua. Korralik motivatsioonilaks!

Edasised mõtted

Seekordne ülevaade midagi revolutsioonilist endaga kaasa ei toonud. Kuna järgnevad ma-ei-tea-kui-mitu-kuud olen töötu, siis võib juhtuda, et rahakott on võrdlemisi vegeteerivas seisundis. Hetkel ei ole konkreetseid plaane ka investeeringute osas, kuid selgema visiooni tarvis töötan regulaarselt. Loodan midagi järgnevatel kuudel ikkagi korda saata. Kindlasti on aga märksa enam muudatusi oodata järgneval aastal, kuna plaan on teha mõningad veidi mahukamad tehingud ning samuti kolida kokku oma parema poolega, kellest võiks saada kõigi eelduste kohaselt päris korraliku tootlusega investeering.

Kindlasti ei saa märkimata jätta ka seda, et koostöö Rahajutud.ee portaaliga, kes on mind seni väga palju aidanud, on hiljuti veelgi tihedamaks läinud. Nimelt on minu mõtisklusi võimalik lugeda uuel domeenil portfellx.rahajutud.ee. Loodan, et astud mõnikord läbi ja annad teada, mida ise parasjagu asjadest mõtled. 🙂

Selleks korraks aga au revoir. Armsatele lugejatele (kõigile kolmele) – olge ikka mõnusad ja aktiivsed!

Ülevaade: Juuni ’18

2 kommentaari

Jaanipäev on möödas, šašlõkid on söödud ning selle kõige taustal sai ühtlasi ära saadetud ka esimene suvekuu. Milliste sõnadega siis meenutada juunit?

Juunis sai parajalt palju tööd tehtud ning natukene ka raha hoiupõrsasse pandud. Samas sai veidikene ka ulakusi tehtud ja nalja visatud. Näiteks rentisin ühel nädalavahetusel uhke Euroopa tõlla ja sõitsin sellega aadliku kombel loodust nautima. Kõmpisin sõnajalgade vahel Austraalia mõõdukates vihmametsades ning päikese saatsin horisondi taha metsikul ookeanirannal lõkketuld nautides. Et veel rohkem nalja oleks, siis soetasin ka $30 (19€) liitrihinnaga Okinawa saarelt pärit preemiumõlut, olgugi et ma suur õlle fänn ei ole (selle avalduse peale pillutakse mind ilmselt tooreste munadega, nagu Lõuna-Korea jalgpallikoondist). Seda kõike selleks, et mitte unustada end töösse.

Ja töösse on tõepoolest kerge uppuda, mistõttu olen endale alati meenutanud, et hästi elatud elu on selline, kus asjad on tasakaalus. Keeruline on öelda, kus ja milline on ühe inimese jaoks see kuldne kesktee, aga ilmselt me mingil määral ikka tajume, kui asjad ei ole päris õiged. Ja kui asjad ei ole päris õiged, siis kindlasti ei tohi ohumärke liiga pikalt ignoreerida. Tööd peab tegema, aga peab ka elu elama. Nagu ütleb inglisekeelne vanasõna: All work and no play makes Jack a dull boy. Ehk eesti keeli: Töö ilma lõbuta muudab Jaagupi igavaks poisiks. Kerge on enda jaoks ratsionaliseerida, et täna töötan, säästan ja kannatan parema tuleviku nimel. Samas ei pruugi see tulevik kunagi tulla, sest praegune moment on ainus, milles võib enam-vähem kindel olla. Ja kui see tulevik ükskord tulebki, siis kes meist tahaks igav poiss või tüdruk olla?

Deeem, kuidas mulle ikka meeldib see motivatsiooni- ja New Age-jutt, aga üritan ennast nüüd natuke ohjata, sest postituse mõte on ikkagi edasi anda juuni rahaasjade ülevaade.

Sissetulekud ja väljaminekud

Juuni sissetulek oli $4950.83. Sellest töötasu moodustas $4540.03 (91.7%), tööandja sissekanne pensionifondi $293.61 (5.9%) ja intressitulu $57.63 (1.2%). Lisaks sain ka oma esimesed dividendid väärtuses $59.56. Olgugi et see summa on väike, on sellel minu jaoks kahtlemata suur sümboolne tähendus. Aktsiad mulle meeldivad, dividendid on toredad ning pikemas perspektiivis tahaks just sellel suunal oma tegevust aktiviseerida.

Väljaminekute poolel tegin kulutusi mahus $1336.76. Kui keegi tunneb huvi, et kuidas ma saan sellises riigis nagu Austraalia suhtelielt madalate kulutustega hakkama, siis osaliselt tuleneb see minu säästmisharjumustest, aga ennekõike asjaolust, et majutus, nagu ma eelnevas postituses mainisin, on mul antud hetkel osa kompensatsioonipaketist.

Seega tuli juunikuu säästuks $3614.07 ning säästumääraks 73.0%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimunud muudatustest annab aimu alljärgnev illustratsioon.

Nagu näha, kirjeldab portfelli juunikuist struktuuri järgnev:

Suurem osa rahast on endiselt Säästuhoiustel, mis kasvasid mõnevõrra sissekannete ja mõnevõrra intressitulu arvel. Kitkun end veidi juustest, et kõik munad on ühes korvis ning alatihti on kiusatus osta hunnik aktsiaid juurde, ent samas üritan olla ratsionaalne. Leian, et praegusel hetkel on aktsiaturud tipule pigem lähedal kui kaugel.
Sularaha hulk veidi kasvas sissetuleku arvelt. Samuti soetasin juurde käputäis aktsiaid, mis viis aktsiate osakaalu portfellis 5.7%-ni ehk $2791-ni. Tulevikus on plaan detailsemaid ülevaateid ka aktsiate osas postitada, ent kuna praegusel momendil oman aktsiaid ainult kahes ettevõttes ja suhteliselt väheses väärtuses, siis hetkel ei ole sellel lihtsalt mõtet.
Pensionifondi tehti mais $293.61 ulatuses sissekandeid. Ülejäänud kasv toimus fondi väärtuse kerkimise arvelt.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et juunikuu oli portfellile päris hea kuu. Püütsin kinni sümboolse $50,000 märgi. Eurodesse konverteerituna on see summa muidugi tunduvalt kahvatum (ca. ~31,600€), kuna Austraalia dollar on viimastel aastatel ja tõenäoliselt ka lähitulevikus tüürinud pigem lõuna poole. Samas annab see motivatsiooni, et veelgi reipamalt edasi minna!

Edasised mõtted

Millised on mõtted edasiseks? Mõtted liiguvad endiselt aktsiate suunal. Olen enda jaoks teinud nimekirja huvitavastest ettevõtetest ning nende tegevust ka periooditi jälgin. Samamoodi hoian silma peal turgudel üldiselt. Hetke seisuga arvan, et surun oma kiusatuse alla ning juulis-augustis uusi investeeringuid aktsiatesse ei tee. Septembris võib aga oodata huvitavamad aegu, kuna selleks momendil lõpeb mu tööprojekt ning ees on mõningad reisid. Sellega seoses on oodata sissetulekute katkemist, kulutusi ning ilusaid punaseid ridu tabelites. Aga nii ongi ju huvitav!

Juuni ülevaatega selleks korraks ühel pool. Kui on mingeid küsimusi või ettepanekuid, millest võiks tulevikus kirjutada, siis palun kindlasti krõbistada allpool asuvasse kommentaaride sektsiooni. Tihti on endal loomingulisusest vajaka. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olge ikka mõnusad ja aktiivsed!