Ülevaade: November ’18

November on möödanik ja kätte ongi jõudnud jõulukuu. Ostukeskustes pasundavad kaupmehed Jingle bell rocki juba peaaegu kuu aega, aga on ju kõigile teada, et õige jõulumeeleolu tekib alles siis, kui saab ametlikult avada advendikalenderi esimese ruutukese ja pista põske magusa šokolaaditüki. Vähemalt nii on see minu jaoks traditsiooniliselt olnud. Paraku peab aga möönma, et pole kerge näha jõule ja tunda jõulumeeleolu, kui pesitsed sellises asukohas, kus detsember tähistab esimesi kuumalaineid ning lumega kaetud kuusepuude asemel õõtsuvad akna taga eukalüptipuud ja igasugu palmilised. Kuidas küll austraallased oskavad oma jõule nautida? Eestis on jõuludel hoopis teine fiiling ja kui kunagi otsustan kodumaale tagasi siirduda, siis on see kindlasti üks asi, mida oskan rohkem hinnata.

Kuidas aga möödus november? November ei möödunud rahaliselt väga huvitavalt. Sissetulekut endiselt ei olnud, küll aga oli parasjagu väljaminekuid. Pole aga draamat, sest kaks päeva tagasi hakkasin uuesti tööd rabama ning seetõttu võiks detsembri raportis juba natukene rohelisemaid toone märgata. Küll aga tuleb detsembris-jaanuaris üks pikem sundpuhkus, sest uuel tööandjal on traditsiooniks ühiselt võtta jõulude ja uue aasta perioodil vähemalt 2-nädalane ühispuhkus. Minu puhul on see muidugi tasustamata, sest paari päevaga tasustatud puhkust ju välja ei teeni. Seega ei ole kindlasti oodata, et 2018. aasta lõpp ja 2019. aasta algus võiksid tuua erilist kasvu netoväärtuses. Seda enam, et aasta alguses liitub minuga mu elukaaslane ja tema viisakulud, millega ma kindlasti soovin aidata, saavad olema peaaegu viiekohalised.

Rääkides veel uuest tööst, siis esimese kahe päeva jooksul ei ole ma tegelikult oma rolli õieti maitsta saanudki. Enamasti olen osalenud ettevõtte orientatsioonidel, söönud kooki ja joonud kohvi, ning kuulanud hulgim PowerPoint esitlusi. On olnud ka mitmeid esinejaid finantsosakonnast, kes on tutvustanud ettevõtte arengukava ja majandusprognoose. Nende usk firmasse ja selle tulevikku on olnud päris hämmastav, mistõttu tunnen end väikestviisi ajupestuna. Kuna ettevõte on listitud ka kahel suurel väärtpaberibörsil, siis olen vaikselt oma silmad ka sinna poole seadnud.

Sissetulekud ja väljaminekud

Detailseid sissekandeid sisstetulekute ja väljaminekute osas ei ole ka seekord märkinud, kuna olemasolev süsteem on veidi segaseks keeranud. Olen juba alustanud uue Exceli struktuuri loomist ning plaanin selle kasutusele võtta alates järgmise aasta jaanuarist. Saab olema vähem värviline, aga funktsionaalsem ja lihtsam, et saaks informatsiooni sisestada tulevikus ka aastate kaupa.

Samas võin öelda, et novemberis mul sissetulekuid ei olnud. Sain natukene intressi ja ajutiselt kasvas ka pensionifond, ent nüüdseks on rahvusvaheliste aktsiaturgude langemise tõttu viimane juba mõnevõrra alla poole liikunud.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuri tegin tsipakene värvikamaks, et oleks natukene huvitavam jälle vaadata. Nimelt tegin natukene toornaftale long’i (hetkel märgitud ‘aktsiate’ all). Veidi riskantne teema, kuna OPEC’i ja peagi aset leidva kohtumise valguses on viimasel ajal päris palju häma. Samuti on USA naftareservide numbrid analüütikuid üllatanud ning üleüldse ei ole toornafta hind hetkel valitseva majanduspoliitilise olukorra taustal kindlasti nii madal, et ta ei võiks veelgi alla poole liikuda. Ühesõnaga väike loosiratas. Samas ei ole minu vaatevinklist vaadatuna õige aeg aktsiatega tegeleda ning tunnen, et praegu on just paras aeg hetkeks kõrvale astuda ja olukorda tagumiselt istmelt vaadelda.

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Uuest aastast uue töö, uue brokeri ja uue hooga!

Edasised mõtted

Järgnev kuu-kaks on aeg õppida tundma uut ametiposti ja oodata permabear’ina maailma lõppu, et saaks IB’sse esimesed orderid sisse lükata. Jah, just, sai avatud konto Interactive Brokers’iga, millega loodan järgneval aastal rohkem toimetada. Uueks aastaks peab kirja panema ka konkreetsed eesmärgid, mille poole tüürida, sest 2018. aastaks neid ju õieti seatud ei olnud.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) on ka viimased kuud nii rahaliselt kui eluliselt hästi möödunud. Olge tublid!

Ülevaade: September & Oktoober ’18

Kaks kuud on möödas viimasest ülevaatest. Kaks kuud! Võib vist õigustatult küsida, et millest selline viivitus? Kas sain aktsiaturul peksa ja nüüd on häbi avalikkuse ees oma anonüümset nägu näidata? Või võttis Indoneesia piirikontroll vahele, kuna üritasin Eestist toodud piparmündilehti riiki smuugeldada?

Tegelikult ei ole põhjus üldse nii glamuurne. Septembris olin endiselt reisilainel ja alates oktoobrist olen aktiivselt tegelenud töö otsimisega. Kuidagi ei olnud isu ega tahtmist rahale mõelda. Võiksin vabanduseks lisada ka ajapuuduse, aga see poleks päris korrektne. Inimene leiab alati aega, kui tal selleks vaid piisavalt tahtmist jagub. Asi on prioriteetides. Nii et kui järgmine kord keegi ütleb, et tal ei ole aega, siis tähendab see vaid seda, et inimesel on teised prioriteedid.

Küll olen ma nüüd aga laval tagasi ja mõtlen jälle rahast. Asun uues linnas – seekord siis ülerahvastatud Sydney’s – ja plaaniga siia mõneks aastaks ikka paikseks jääda. Olen leidnud endale ka uue töökoha, millega küll ei alusta enne detsembrit. Töö on minu jaoks täiesti uues tööstusharus ja 0-level positsioonilt. Samas on ettevõte päris tuntud, palk on amatööri kohta täitsa tip-top ning ennekõike on töö-elu balanss väga hästi paigas. Hakkan töötama sisuliselt 3.5 päeva nädalas, mis võimaldab rohkem keskenduda ka rahaasjadele.

Sissetulekud ja väljaminekud

Olen kaotanud veidi järje oma Excel’is, mistõttu täpseid sissetulekuid ja väljaminekuid ei ole vahepeal märkinud. Plaanis on uuest aastast teha veidi paindlikum ja lihtsustatum süsteem. Samas võin öelda, et septembris ja oktoobris mul sissetulekuid ei olnud. Sain natukene intressi ja müüsin maha oma aktsiat mõnesaja eurose kasumiga. Samas sai päris palju kulutatud ja pensionifond on ka allapoole kiskunud rahvusvaheliste aktsiaturgude langemise tõttu.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimus ka natukene muutusi. Kuigi olen eesmärgiks võtnud oma varaklasse mitmekesistada, siis selleks korraks on olukord muutunud hoopis üksluisemaks. Nagu mainisin, siis oma olemasolevad aktsiad müüsin maha. Ühest küljest lõi karuturg veidi sääre värisema, ent teisest küljest tekkis plaan avada uus kauplemiskonto paljumainitud Interactive Brokers’iga. Kuna IB on ka Austraalias registreeritud, siis on see võrdlemisi lihtne protseduur.

Senimaani on mitmed tehingud ära jäänud just seetõttu, et iga üksiku tehingu eest peab korralikult pappi välja pritsima. IB puhul on aga võimalik ka tihedamalt ja väiksemaid tehinguid teha, ilma oma väljaminekuid (oluliselt) suurendamata. Samuti ei pea ootama pikki minuteid ja tunde, et sinu order lõpuks läbi läheks. Usun, et te kuulete veel päris palju minu kauplemisest akstsiatega! Ei usu? Väga hea, igasugune ebausk annab veelgi indu juurde!

Netoväärtus

Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Uuest aastast uue töö, uue brokeri ja uue hooga!

Edasised mõtted

Edasised mõtted on ennekõike seotud uue töö ja aktsiatega. Tunnen mõnusat ärevust uue alguse osas. Loodan, et saan palju näha, õppida ja kogeda. Samuti olen äärmiselt õnnelik, et töö kõrvalt saab olema ka piisavalt vaba aega, et looduses käia ja rahaasjadega tegeleda. Sydney asub päris ilusas kohas ja IB’ga kauplemine peaks ka olema lust ja lillepidu.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) on ka viimased kuud nii rahaliselt kui eluliselt hästi möödunud. Olge tublid!

Ülevaade: August ’18

August on selleks korraks möödanik ja ühtlasi on täis tiksunud esimene kuu töötuna. Töötu elu sai peamiselt tähistatud mööda Kaug-Ida ringi rännates ning lihtsalt elu nautides. Samas sai ka mõned formaalsused lahendatud ja lahtised otsad kinni seotud. Üldiselt võiks praegust seisukorda vaadates arvata, et olen oma viiekuuse blogimise järel lõpuks rahaliste eesmärkideni jõudnud. Võiks arvata, et kui olen otsustanud töölt ära tulla ja laiama hakata, siis olen rahaliselt vaba ning suurkorporatsioonide dividendid hüppavad järjepanu taskust sisse nagu Roosaarel või mõnel teisel rahahail. Mina niiviisi aga ei rocki ja reaalsus on see, et olen lihtsalt laisk ja distsipliinitu. Üritan ennast parandada!

Nagu eelnevast sissejuhatusest arvata võib, siis ei toimunud rahakotis taaskord kuigi palju. Augustis jõudsid mõned väikesed boonused ja maksutagastused pangakontole, aga sellega sissetulekud suuresti ka piirdusid. Mingeid tehinguid ei teinud, olgugi et majandusel, nagu olen alati teinud, hoidsin ikka silma peal ning huvipakkuvate ettevõtete finantstulemusi sirvisin ka. Hetkel teeb ennekõike aga muret Austraalia dollari liikumine. Investoritele on AUD ajalooliselt meeldinud kõrgete intressimäärade tõttu, mistõttu on ta üks enim kaubeldud valuutasid maailmas. Ühtlasi tähendab see seda, et AUD valuutapaarid kipuvad olema ka volatiilseimate seas. Kui maailmamajanduses läheb käredaks või Trump lajatab oma hommikumuna kõrvale mõne lollaka tweeti, siis võib päris kindel olla, et Austraalia dollar on esimene, mis vajub läbi põranda. Ja siis on ikka nutine küll, kui tekib isu mõni USA aktsia soetada või lennupilet bookida, et oma töötupõlve veidi enam pikendada. Kõik on ühtäkki kallis! Võiks sama hästi Argentiinasse kolida. Aga see selleks….

Sissetulekud ja väljaminekud

Augusti sissetulek oli $4264.86. Väljaminekute poolel tegin kulutusi mahus $1919.91. Seega tuli augusti säästuks $2344.95 ning säästumääraks 55.0%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimunud muudatustest (mitte et neid väga oleks toimunud) annab aimu alljärgnev illustratsioon.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et august möödus vegeteerivas seisundis. Netoväärtus kerkis küll $56,967 peale, ent teades, et järgnevad kaks nädalat mööduvad veel reisilainetel ning uue töökoha leidmine võib ka mõned kuud aega võtta, siis kindlasti oma eesmärgi suunas ma hetkel ei liigu.

Edasised mõtted

Järgnevad pool kuukest jätkuvad veel raha kulutamise lainel. Ilmselt lasen end aeg-ajalt ka põlvili, viin käed kokku ja sosistan kõrgemale juhile, et ta Austraalia dollari kursiga midagi ette võtaks. Septembrist ma palju rahaasjades ei oota, kuid positiivse külje alt vaadates on mõnus tõdeda, et säästude omamine on ikka päris hea asi. Kui töö peaks järsku otsa saama või tekib lihtsalt soov väike paus teha, siis ei pea ilmtingimata närviliselt tõmblema hakkama. Seetõttu soovitan soojalt väikest rahalist reservi omada.

Selleks korraks aga au revoir ja loodan, et mu armsatel lugejatel (kõigil kolmel!) kõik rahaasjad ja muud asjad järgneva kuu jooksul ilusasti vinks-vonks välja kukuvad.

Hiina Silicon Valley + Kuidas säästa lennupiletitega?

Reisida on äge. Lennata ehk mitte, sest koivad ei taha kuidagi istme alla ära mahtuda, aga kõik sellele eelnev ja järgnev küll. Reisimine on võimalus tunda end vasikana, kes tõuseb esimest korda jalgeile, et kombata seda tundmatut maailma. Uued lõhnad, paigad ja inimesed. Seda eriti kui otsustad reisida omapäi. Vähemalt mulle tundub iseseisvalt reisimine emotsionaalselt märksa rikastavam kui reisituusikuga müttamine. Seetõttu soovitan kõigil vähemalt korra ette võtta mõni retk omapäi. Nii on huvitav, sageli odavam ning olles paindlik võid end ühtäkki leida ootamatutest sihtkohtadest. Nagu mina praegu. Istun hetkel Pekingi lennujaamas ning ootan järgmist lendu Shenzhen’i, kuhu mul tegelikult väga asja ei ole. Sain juhuslikult väga soodsad piletid mõnepäevase transiidiga, mistõttu mõtlesin vanal tuttaval külas käia. Täitsa huvitav!

Lisaksin paar sõna ka Pekingi lennujaama kohta, sest tegemist on üpris märkimisväärse hoonega. Nimelt rändas siit eelmine aasta läbi ca. 96 miljonit inimest (võrdluseks: Tallinna Lennujaam ja 2.6 miljonit), mis paigutab Pekingi lennujaama reisijate arvu poolest maailmas teisele kohale. Võiks arvata, et sellises kohas on ebameeldiv ja klaustrofoobne viibida. Tegelikulikult on Pekingi lennujaam ning eelkõige selle 3. terminal sedavõrd massiivne, et mõnikord isegi ei taju, kui palju inimesi siit tegelikult läbi voorib. Kolmanda terminali kogu kasutatav pindala on ligikaudu miljon ruutmeetrit, olles maailma suurimate hoonete nimistus kuuendal kohal. Miljoni ruutmeetri paremaks mõistmiseks võib võrdlusesse tuua Ülemiste Keskuse, mis on ligikaudu 10 korda väiksem.

Mis koht on aga Shenzhen? Shenzhen on Lõuna-Hiinas Guangdongi provintsis (kohe Hong Kongi kõrval) asuv linn, mis alles hiljuti oli tagasihoidlik kaluriküla. Tänaseks on niisked rohumaad ja lootoseõietiigid aga kasvanud suureks metropoliks, kus koos äärelinnaga elab kokku üle 20 miljoni inimese. See on linn, kus suurem osa elanikkonnast on sündinud tegelikult kusagil mujal.

Shenzhen 1990 vs 2014Kartuliga tehtud fotod Shenzhen’i kesklinnast 1990. a vs 2014. a. 

Mille poolest on Shenzhen eriline? Inimestele meeldib ikka spekuleerida, et see linn või too linn võiks olla järgmine Silicon Valley. Kui Hiinast rääkida, siis peetakse järgmiseks Ränioruks kindlasti Shenzheni, mis juba praegu on üks maailma juhtivaid tehnoloogiakeskusi. Eesti turul teatakse kindlasti Shenzheni päritolu Huawei’d, mis on maailma suurim telekommunikatsioonitehnika tootja ja alates käesolevast aastast ka suuruselt teine nutitelefonide produtseerija. Kui oled kunagi drooni lennutanud, siis oled tõenäoliselt kasutanud mõnda DJI Phantom seeria lennumasinat. Ka DJI juured ulatuvad Hiina Silicon Valley‘sse ning tänaseks toodavad nad kolm neljandikku maailmas müüdavatest tsiviilkasutuses olevatest droonidest. Shenzhen on koduks ka teistele gigantidele, nagu ZTE, Tencent, Foxconn jpt. Ühtlasi asub siin üks kahest Hiina aktsiaturust ning seega on ta Shanghai e. Hiina äripealinna kõrval kindlasti koht, mida teada, kui tunned huvi Hiina majanduse käekäigu vastu.

Kuidas aga ikkagi säästa lennupiletitega? Kui internetiavarustes ringi vaadata, siis selle küsimusega seostuvad erinevad soovitused, müüdid ja teooriad. Mina olen piletite ostmisel hakanud tähelepanu pöörama ennekõike aga järgnevatele punktidele.

1. Kasuta usaldusväärseid teenusepakkujaid.

Lennupileteid soetatakse tavapäraselt otse lennufirmadelt või pileteid vahendavate reisiagentuuride kaudu. Kõige parema ülevaate lennufirmade ja reisiagentuuride pakutavatest hindadest on võimalik saada kasutades erinevaid agregaatoreid, mis koondavad kõikvõimalike teenusepakkujate hinnad ühele lehele kokku. Kes on veidi reisinud, need on tõenäoliselt selliste agregaatorlehtedega kokku puutunud. Skyscanner, BookingHouse, Kayak. Tead küll! Kui aga kõik eelnev kõlab võõrana, siis kindlasti soovitan kirjutatu kõrva taha panna oma esimeste lennupiletite reserveerimisel.

Piletihinna agregaatoreid on Interneti avarustes üpris mitmeid ning laiaslaastus on nad võrdlemisi sarnased. Sellegipoolest, olles kulutanud päris palju aega soodsate lennupiletide otsinguil, olen mina lõpuks jäänud peamiselt kahe teenusepakkuja juurde – Skyscanner ja Momondo – keda julgen soovitada teistelegi. Kuna piletid ostetakse lõpuks ikka lennufirmalt või reisiagentuurilt, siis ka nende (just viimaste) osas tasuks teha väike eeltöö. Nimelt ei ole mitte kõik reisiagentuurid võrdsed, mistõttu tundmatute teenusepakkujate puhul on alati hea koostöös otsingumootoriga teha kiire taustakontroll.

2. Mida varem, seda parem.

Kuigi leidub erandeid, siis üldjoontes on parem soetada piletid nii vara kui võimalik. Pigem on harv juhus, et tähtaja lähenedes muutuvad piletid odavamaks. Euroopa-sisestel lühematel lendudel ei mängi aeg alati nii palju rolli, ent pikemate retkede puhul küll. Seejuures ei ole kindlasti mõistlik kohe esimese hooga Skyscannerisse tormata ja oma deebet- või krediitkaardi andmed sisse lüüa. Lennupiletite turg on nagu väärtpaberibörs, kus hinnad kõiguvad pidevalt üles ja alla. Kui reisini on piisav ajaline varu, siis tasub kindlasti mõned nädalad regulaarselt olukorda analüüsida. See võimaldab saada parema arusaama hinnatasemest ning loodetavasti pöörata piletibörsi kõikumine enda kasuks.

3. Paindlikkus.

Inimesed ei ole alati aja, marsruudi ning sihtkoha osas paindlikud. Samas on paindlikkus kindlasti üks faktor, mis võimaldab lennupiletite hinda soodsamaks teha. Lõppude lõpuks kujuneb väljaminek selle põhjal, milline juhtub parasjagu olema piletihind valitud kuupäeval. Ka ühepäevane erinevus võib tekitada mitmesaja eurose vahe piletihinnas. Seetõttu on kuupäevadega mängimine kindlasti üks olulisemaid aspekte lennupiletite soetamisel. Eelmainitud reisihinna agregaatorid on kasulikud, kuna üldjuhul võimaldavad nad vaadata piletihindu päevade kaupa terve kuu lõikes ning valida selle põhjal enda jaoks sobivaima kuupäeva. Viimastel aastatel on levinud teooriad, et soodsam on lennata konkreetsetel päevadel (enamasti mainitakse teisipäeva ja neljapäeva), ent ise ma sellist reeglit täheldanud ei ole.

Ka paindlikkus lennufirmade osas võib aidata kukrut säästa, sest odavlennufirmad pakuvad sageli pileteid poolmuidu. See variant tuleb ennekõike kasuks mandrisiseste lendude ja lühipuhkuste puhul. Näiteks Euroopas võivad sind aidata Ryanair, Easyjet ja Wizz Air, samal ajal kui Aasias eksisteerivad analoogidena Air Asia, Tiger Air ja Scoot. Kindlasti tuleb odavlennufirmade puhul aga meeles pidada, et odavad on nad konkreetse põhjusega ning pagasi ja pardatoidu eest tuleb üldjuhul eraldi (ning päris kopsakalt) juurde maksta.

4. Multi-city otsing ja pikad vahepeatused.

Kujuta ette, et saad vähema raha eest rohkem. Minu lemmik funktsioon – multi-city e. mitut linna hõlmav otsing – seda päris tihti ka võimaldab. Multi-city otsing on ennekõike otstarbekas, kui plaanid reisida mõnda kaugemasse sihtkohta. Näiteks Tallinnast Aasiasse, Austraaliasse või Lõuna-Ameerikasse. Sel juhul võid multi-city otsinguga lisaks algpeatusele A ja lõpp-peatusele C valida ka vahepeatuse B, ilma et otsingusüsteem selle ise sulle ette söödaks. Kui pikemate lendude puhul on vältimatu, et tuleb teha vähemalt üks või kaks vahemaandumist mõnes suuremas lennujaamas, siis miks mitte valida ise meelepärased vahepeatused? Ja vahest muuta transiidi aeg paari tunni asemel mõnepäevaseks, et neid vahepeatusi ka oma silmaga kaeda. Minu kogemuse põhjal on päris sageli võimalik sel viisil toimetades raha säästa ning pikema transiidi korral rakendada säästetud raha mõne uue riigi või linnaga tutvumiseks. Kui otsustad reisida näiteks läbi mõne Hiina lennujaama, siis mitmed Hiina regioonid pakuvad transiitreisijatele boonusena kolme kuni kuue päeva pikkust viisavabadust.

Päris sageli on võimalik säästa ka siis, kui otsustad lennata open-jaw ehk avatud lõugade meetodil. Open-jaw lend on kõige lihtsamas keeles see, kui otsustad lennata punktist A punkti B ning hiljem lennata tagasi punktist C punkti A. Kui näiteks tunned huvi Jaapani vastu, siis võid lennata Finnair’iga Tokyo’sse, rännata mõned nädalad mööda maad ringi ning seejärel lennata Euroopasse tagasi juba mõne teise linna, näiteks Osaka või Nagoya, kaudu. Sel viisil on võimalik muuta rännak paindlikumaks, kaotades ära vajadus tulla tagasi oma esialgsesse maandumispaika, ning päris sageli ka rahaliselt säästa. Kindlasti ei tasu unustada, et lennupiletite turg on nagu väärtpaberibörs, mis alatihti muutub, ning seetõttu võiks linnade kombineerimine käia käsikäes soodsamate kuupäevade valikuga.

5. Igasugused muud tegurid.

Lennupiletite hinda mõjutavad suuremal või vähemal määral ka igasugused muud tegurid. Näiteks hooajalisus. Lennud kipuvad ikka kallimad olema siis, kui võib eeldada suuremat nõudlust. Nõnda tuleb jõuludel ja aastavahetusel traditsiooniliselt rohkem välja käia. Ka aastaajad võivad mõjutada. Inimesed tahavad ikka talvel sooja ning kevadel Jaapanisse kirsipuid pildistama minna. Samas pakuvad lennufirmad sageli vastukaaluks erinevaid kampaaniaid, milledel tuleks kindlasti säästupileti otsinguil silma peal hoida. Kui sul on lotoõnne, siis võib-olla satud mõnikord ka mõne teenusepakkuja möödalaskmise või errori otsa ja sulle kingitakse pilet poolmuidu. Sellisele kokkusattumusele muidugi loota ei maksa, aga eelnevalt mainitud open-jaw lennu otsinguil võib leida igasugu üllatusi.

Kuigi eelnevalt mainisin, et üldiselt on pileteid mõistlikum soetada reegli järgi “mida varem, seda parem”, siis leidub ka erandeid. Näiteks soodustused viimase minuti lendudele. Kuna last minute pakkumised on pigem aastate tagune ja ennekõike Põhja-Ameerika nähtus, siis sellele muidugi liiga palju maksta ei looda. Kindlasti tasub kaaluda ka frequent flyer ehk lennufirmade püsikliendiprogrammiga liitumist, kui oled veidi sagedasem lendaja. Püsikliendina on sul võimalik koguda punkte ning nende punktide eest soetada erinevaid hüvesid. Regulaarsemad lendajad saavad lennujaamades ka lounge’is istuda, duši alla minna ja poliitbroilerite kombel tikuvõileibu järada.

Olulist rolli võivad mängida ka poliitika ja nafta hind maailmaturul. Need on meeldetuletuseks, et kõik asjad elus ei ole alati meie kontrolli all. Fooliummütsi kandjate seas on populaarseks saanud ka soovitus teha kõik piletiotsingud kasutades brauseri in-cognito seadistust. Viimase soovituse taga on teooria, et lennupiletite agregaatorid jälgivad aktiivselt inimeste populaarsemaid otsinguid ning selle põhjal kergitavad lendude hindu. Mina sellist asja täheldanud ei ole ning arvan, et hindade taga on ennekõike lennufirmad ja reisiagentuurid, kes sõltuvad reaalsetest tehingutest. Samas ei tee tinapaberst mütsi kandmine halba, kui tunned, et see võiks abiks olla.

Lõppkokkuvõttes võiks öelda, et reisimine ei pea olema tänapäeval üldse mitte kallis. Seda ennekõike kui oled paindlik ja loominguline. Reisimine on midagi hingele ja midagi meelele, mistõttu võiks iga Eesti mees ja naine korra aastas või korra dekaadis või korra elus heita pilk peale, kuidas kulgevad asjad kusagil mujal maailmanurgas. Tunnen suurt huvi, milline on sinu suhe lendamisega ning kuidas leiad sina oma soodsad lennupiletid?

Kuna on selline ajastu, siis reisijutu lõpetuseks üks juustune ja maisine tsitaat ka:

Me rändame selleks, et end otsida, ning tuleme tagasi koju, et end leida.

J.R.R. Tolkien

2018年7月总结 (e. Ülevaade: Juuli ’18)

Üks kerge sõrmenips ning järjekordne kuu ongi seljataga. Selleks korraks siis heinakuu ehk juuli. Kuulujuttude järgi võttis eelneval kuul Eestimaal võimust troopikapalavus. Seetõttu loodan, et armsad kaasvõitlejad on saanud piisavalt päikest nautida ning võivad möödunule tagasi vaadata mõnusate päevitusrantidega. Minul siin maakera alumisel poolel on olnud päris jahedavõitu, ent tööhoos pole aega olnud väga palju külmetada.

Kuidas siis meenutada 2018. aasta juulit? Töiselt! Sai veidi raamatuid loetud ja looduses käidud, aga ennekõike korralikult tööd tehtud. Ühtlasi lõpetasin kõik oma projektid ära (või noh, natuke on veel online teel nokitseda) ning seega olen sisuliselt töötu. Rahaasjadega olen paraku piinlikult vähe tegelenud. Olen tekitanud endale ca. $10-15k suuruse investeerimisreservi, mille võiksin kasvõi homne päev aktsiate alla panna, kuid hetkel ei ole leidnud enda jaoks sobivaid sisenemisvõimalusi. Vaatan, et kaasvõitlejad tegutsevad aktiivselt eririndeil, teenivad passiivselt kopsakaid rahatšekke ning seetõttu tunnen ka ise teatavat sotsiaalset survet. Samas üritan end vaos hoida ja lähtuda ennekõike isiklikest põhimõtetest. Tahan heade tehingute puhul ikkagi enda pead silitada ning halbade otsuste puhul ka ei kedagi muud kui ennast süüdistada.

Mõni võib huvi tunda, et miks tänase postituse teema kummaliste hieroglüüfidega on kirjutatud. Asi on lihtne! Järgnevad nädalad veedan Hiinas ja Taiwanis ning seetõttu elan juba vaikselt keskkonda sisse. Roheline tee, auruga küpsetatud saiakesed, nuudlid, haisev tofu, kumerad katused, bambused, templid, tuhanded aastad ajalugu, pilvelõhkujad, kiirrongid ja õhusaaste – siit ma tulen! Lähen reisin natuke oma lõbuks, aga seon kinni ka mõned varasemast ajast jäänud lahtised otsad. Väike vahepaus on hea ka selleks, et mõelda, mida elus edasi teha. Nimelt olen mõelnud, et võiks tööalaselt teha ühe väikese või suure pöörde. Kuidas see kõik välja kukub, sellest aga ilmselt täpsemalt alles paari kuu pärast.

Kuna rahakotis midagi väga huvitavat juulikuu jooksul ei toimunud, siis väga pikalt keerutama ei hakka.

Sissetulekud ja väljaminekud

Juuli sissetulek oli $6743.10. Väljaminekute poolel tegin kulutusi mahus $2590.96. Seega tuli juuli säästuks $4152.14 ning säästumääraks 61.6%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimunud muudatustest (mitte et neid väga oleks toimunud) annab aimu alljärgnev illustratsioon.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et juulis sai viisakalt säästetud. Netoväärtus on mul nüüd kerkinud $54,347.61 (+8.3% võrreldes varasema kuuga) peale. Olen endiselt säästja, ent päris tõsiselt ja regulaarselt analüüsin investeerimisvõimalusi, sest pelgalt säästmisega ma oma eesmärkideni kindlasti ei jõua. Sellise teadmise kinnituseks on kasvõi Investor Taavi juulikuu ülevaade, mida ma moment tagasi sirvisin. Taavi teenis eelmine kuu üksnes passiivselt 5000€. Kuigi ise laenude maailma vastu huvi ei tunne, siis selliste julgete, taibukate ja hakkajate inimeste edulugu jälgides saab kohe selgeks, et käed rüpes istumise ja üksnes säästukonto intressile toetumisega kaugele ei jõua. Korralik motivatsioonilaks!

Edasised mõtted

Seekordne ülevaade midagi revolutsioonilist endaga kaasa ei toonud. Kuna järgnevad ma-ei-tea-kui-mitu-kuud olen töötu, siis võib juhtuda, et rahakott on võrdlemisi vegeteerivas seisundis. Hetkel ei ole konkreetseid plaane ka investeeringute osas, kuid selgema visiooni tarvis töötan regulaarselt. Loodan midagi järgnevatel kuudel ikkagi korda saata. Kindlasti on aga märksa enam muudatusi oodata järgneval aastal, kuna plaan on teha mõningad veidi mahukamad tehingud ning samuti kolida kokku oma parema poolega, kellest võiks saada kõigi eelduste kohaselt päris korraliku tootlusega investeering.

Kindlasti ei saa märkimata jätta ka seda, et koostöö Rahajutud.ee portaaliga, kes on mind seni väga palju aidanud, on hiljuti veelgi tihedamaks läinud. Nimelt on minu mõtisklusi võimalik lugeda uuel domeenil portfellx.rahajutud.eeLoodan, et astud mõnikord läbi ja annad teada, mida ise parasjagu asjadest mõtled. 🙂

Selleks korraks aga au revoir. Armsatele lugejatele (kõigile kolmele) – olge ikka mõnusad ja aktiivsed!

Kas säästa või investeerida?

Olen äärmiselt tänulik kõigile lugejatele – kõigile kolmele! Samuti olen väga tänulik neile, kes on söandunud jätta mõne kommentaari või küsimuse, sest igasugune tagasiside lisab innustust kirjutamiseks. Täna soovin erilised tänusõnad öelda lugejale nimega Vello, kes kommenteeris minu viimast Rahajutud.ee portaalile antud intervjuud järgmiselt:

Vend kogub raha – so what?

Vello kommentaar viibki mind tänase teema põhiküsimuseni: kas koguda raha või investeerida?

Alustan juttu sellega, et ennast ma hetkel investoriks ei pea ning seda olen korduvalt ka maininud. Olen ennekõike säästja, kes kogub lustlikult hoiupõrsasse raha. Semantikasse laskudes võiksin ennast tegelikult ka investoriks nimetada, sest mõned investeeringud mul ju on. Samas on need investeeringud suures pildis võrdlemisi väikesed, nagu on ka minu portfell tervikuna. Kiire illustratsioon. Kui homme tuleks tuju kogu oma portfell korraga laiaks lüüa, siis võib-olla saaksin soetada põhivarustusega Honda CR-V või mõne laguneva korteri Kapa-Kohilas, ent sellega oleks säästudega ka ühel pool. Näpud põhjas, jokk, kööga! Nõnda olengi loobunud sildist investor ning jäänud tiitli säästja juurde, sest raha ma tõepoolest kogun.

Ja säästmine ei ole kindlasti asi, mida peaks häbenema või marginaliseerima. Suur osa rahvast (seda nii Eestis kui ka võõrsil) ei ole võimelised säästma. Ühest küljest ei saa teatav portsjon elanikkonnast seda endale kuigi palju lubada, kuna sissetulek katab vaevu põhivajadused. Teisest küljest – ja see on võib-olla ka peamine põhjus – jääb inimestel lihtsalt ditsipliinist vajaka. Seega on säästmine päris korralik ettevõtmine ja sellega tulevad toime ainult vapramad. Kellele siis ei meeldi tarbida? Mõnus on igal hommikul 3€ kohv haarata ja lõunaks mõne kolmnurkse võileiva osta. Samas katsu sa endale tekitada harjumus, et ruudukujuline võiku tuleb kodust kaasa ja kohv saab ka ise pressitud.

Aga et postituse alguses püstitatud küsimusest mitte liiga kaugele sõuda, siis kuidas ikkagi on selle asjaga? Kas säästa või investeerida? Olles mitte kõige riskialtim inimene, olen mina alati säilitanud hoiakut, et investeerimisele peaks siiski eelnema säästmine. Isiklikult tunnen, et vähemalt poole aasta või paremal juhul ühe aasta jagu võiks inimesel olla raha või muid likviidseid vahendeid, mida saaks kasutada siis, kui järsku saab töö otsa või päike kaob tumedate pilvede taha. Loomulikult tuleb kasuks säästmise kõrval peenrahaga investeerimist harjutada, sest see võiks pikemas perspektiivis eesmärgiks olla. Samas võiks säästmine olla põhiprioriteediks vähemalt seni kaua kuni tekib teatav kindlus oma materiaalse olukorra osas.

Seega on minu mätta otsast vaadatuna võimalik säästa ilma investeerimiseta, ent olulisi investeeringuid ilma säästmiseta kindlasti teha ei saa. Annan au neile, kes julgevad ilma igasuguste säästuteta oma palga ülejäägi ühisrahastusse paigutada, ent ise seda tõenäoliselt ei söandaks ning ilmselt näriksin sellises olukorras närviliselt küüsi. Samas, nagu öeldakse, on julge hundi rind rasvane (mõnel juhul ka haavleid täis) ja selline edumeelsus võib mõnele rahakütile tuua päris korraliku saagi. Minu rind on hetkel veel päris kondine ning küllap ka sel põhjusel ei saa ma uhkustada suure passiivse sissetulekuga. Samas panen päris palju rõhku riskijuhtimisele, et mu väike portfellike ühe momendiga veelgi väiksemaks ei muutuks. See on aspekt, millele võiks mõelda, olenemata sellest, kas oled säästja, investeerija või natukene mõlemat.

Olen enda jaoks tekitanud sümboolsed reeglid, mida pean säästmis- ja investeerimistegevuse juures jälgima. Neid reegleid on kokku kolm ja nad on kõik imelihtsad:

  1. Portfell peab sisaldama vähemalt ühe aasta elamiskulude jagu likviidseid vahendeid. Enda jaoks olen aastaseks elamiskuluks fikseerinud $35,000 e. 22,000€, mis peaks olema piisav, et aastake suhteliselt turvaliselt mööda saata. Ühtlasi, kui 1. reegel ei ole täidetud, siis on põhiprioriteet säästmisel.
  2. Keskmine igakuine säästumäär peab olema vähemalt 25%. Nii nagu rahaasjades üldiselt, nõnda ka säästmise puhul tuleb kasuks kui endale seada ditsiplineerimiseks konkreetsed mängureeglid. Kuigi olen võtnud eesmärgiks panna kõrvale vähemalt neljandik sissetulekust, siis üritan alati pingutada veidi rohkem. Enamasti on latt tõstetud 50% tähiseni.
  3. Igakuisest säästust 50% paigutan säästufondi ja 50% võin vabalt rakendada investeeringunaOlen võtnud nõuks paigutada pool oma säästudest pikaajalisemasse säästufondi. Sellega soovin kasvatada oma turvatunnet ning tekitada veidi suurema reservi, mida saaks kasutada juhul, kui ühel hetkel peaks tekkima mingi geniaalne investeerimisidee. Teise poole säästudest olen lubanud vabalt investeerida, eeldusel et 1. reegel on rahuldatud.

Vaadates oma portfelli, siis võib kokkuvõtteks öelda, et praeguseks hetkeks on mul piisavalt sääste, et väikest viisi ehk 50% igakuiste säästude ulatuses tegutseda investeerimisega. Samas, konservatiiv nagu ma olen, plaanin ka edaspidi jätkata säästufondi kasvatamist.

Milline on sinu seisukoht säästmise ja investeerimise osas? Kas jälgid konkreetseid mängureegleid?

Ülevaade: Juuni ’18

Jaanipäev on möödas, šašlõkid on söödud ning selle kõige taustal sai ühtlasi ära saadetud ka esimene suvekuu. Milliste sõnadega siis meenutada juunit?

Juunis sai parajalt palju tööd tehtud ning natukene ka raha hoiupõrsasse pandud. Samas sai veidikene ka ulakusi tehtud ja nalja visatud. Näiteks rentisin ühel nädalavahetusel uhke Euroopa tõlla ja sõitsin sellega aadliku kombel loodust nautima. Kõmpisin sõnajalgade vahel Austraalia mõõdukates  vihmametsades ning päikese saatsin horisondi taha metsikul ookeanirannal lõkketuld nautides. Et veel rohkem nalja oleks, siis soetasin ka $30 (19€) liitrihinnaga Okinawa saarelt pärit preemiumõlut, olgugi et ma suur õlle fänn ei ole (selle avalduse peale pillutakse mind ilmselt tooreste munadega, nagu Lõuna-Korea jalgpallikoondist). Seda kõike selleks, et mitte unustada end töösse.

Ja töösse on tõepoolest kerge uppuda, mistõttu olen endale alati meenutanud, et hästi elatud elu on selline, kus asjad on tasakaalus. Keeruline on öelda, kus ja milline on ühe inimese jaoks see kuldne kesktee, aga ilmselt me mingil määral ikka tajume, kui asjad ei ole päris õiged. Ja kui asjad ei ole päris õiged, siis kindlasti ei tohi ohumärke liiga pikalt ignoreerida. Tööd peab tegema, aga peab ka elu elama. Nagu ütleb inglisekeelne vanasõna: All work and no play makes Jack a dull boy. Ehk eesti keeli: Töö ilma lõbuta muudab Jaagupi igavaks poisiks. Kerge on enda jaoks ratsionaliseerida, et täna töötan, säästan ja kannatan parema tuleviku nimel. Samas ei pruugi see tulevik kunagi tulla, sest praegune moment on ainus, milles võib enam-vähem kindel olla. Ja kui see tulevik ükskord tulebki, siis kes meist tahaks igav poiss või tüdruk olla?

Deeem, kuidas mulle ikka meeldib see motivatsiooni- ja New Age-jutt, aga üritan ennast nüüd natuke ohjata, sest postituse mõte on ikkagi edasi anda juuni rahaasjade ülevaade.

Sissetulekud ja väljaminekud

Juuni sissetulek oli $4950.83. Sellest töötasu moodustas $4540.03 (91.7%), tööandja sissekanne pensionifondi $293.61 (5.9%) ja intressitulu $57.63 (1.2%). Lisaks sain ka oma esimesed dividendid väärtuses $59.56. Olgugi et see summa on väike, on sellel minu jaoks kahtlemata suur sümboolne tähendus. Aktsiad mulle meeldivad, dividendid on toredad ning pikemas perspektiivis tahaks just sellel suunal oma tegevust aktiviseerida.

Väljaminekute poolel tegin kulutusi mahus $1336.76. Kui keegi tunneb huvi, et kuidas ma saan sellises riigis nagu Austraalia suhtelielt madalate kulutustega hakkama, siis osaliselt tuleneb see minu säästmisharjumustest, aga ennekõike asjaolust, et majutus, nagu ma eelnevas postituses mainisin, on mul antud hetkel osa kompensatsioonipaketist.

Seega tuli juunikuu säästuks $3614.07 ning säästumääraks 73.0%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

jun1

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimunud muudatustest annab aimu alljärgnev illustratsioon.

jun2

Nagu näha, kirjeldab portfelli juunikuist struktuuri järgnev:

  1. Suurem osa rahast on endiselt Säästuhoiustel, mis kasvasid mõnevõrra sissekannete ja mõnevõrra intressitulu arvel. Kitkun end veidi juustest, et kõik munad on ühes korvis ning alatihti on kiusatus osta hunnik aktsiaid juurde, ent samas üritan olla ratsionaalne. Leian, et praegusel hetkel on aktsiaturud tipule pigem lähedal kui kaugel.
  2. Sularaha hulk veidi kasvas sissetuleku arvelt. Samuti soetasin juurde käputäis aktsiaid, mis viis aktsiate osakaalu portfellis 5.7%-ni ehk $2791-ni. Tulevikus on plaan detailsemaid ülevaateid ka aktsiate osas postitada, ent kuna praegusel momendil oman aktsiaid ainult kahes ettevõttes ja suhteliselt väheses väärtuses, siis hetkel ei ole sellel lihtsalt mõtet.
  3. Pensionifondi tehti mais $293.61 ulatuses sissekandeid. Ülejäänud kasv toimus fondi väärtuse kerkimise arvelt.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et juunikuu oli portfellile päris hea kuu. Püütsin kinni sümboolse $50,000 märgi. Eurodesse konverteerituna on see summa muidugi tunduvalt kahvatum (ca. ~31,600€), kuna Austraalia dollar on viimastel aastatel ja tõenäoliselt ka lähitulevikus tüürinud pigem lõuna poole. Samas annab see motivatsiooni, et veelgi reipamalt edasi minna!

jun3

Edasised mõtted

Millised on mõtted edasiseks? Mõtted liiguvad endiselt aktsiate suunal. Olen enda jaoks teinud nimekirja huvitavastest ettevõtetest ning nende tegevust ka periooditi jälgin. Samamoodi hoian silma peal turgudel üldiselt. Hetke seisuga arvan, et surun oma kiusatuse alla ning juulis-augustis uusi investeeringuid aktsiatesse ei tee. Septembris võib aga oodata huvitavamad aegu, kuna selleks momendil lõpeb mu tööprojekt ning ees on mõningad reisid. Sellega seoses on oodata sissetulekute katkemist, kulutusi ning ilusaid punaseid ridu tabelites. Aga nii ongi ju huvitav!

Juuni ülevaatega selleks korraks ühel pool.  Kui on mingeid küsimusi või ettepanekuid, millest võiks tulevikus kirjutada, siis palun kindlasti krõbistada allpool asuvasse kommentaaride sektsiooni. Tihti on endal loomingulisusest vajaka. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olge ikka mõnusad ja aktiivsed!

Ülevaade: Mai ’18

Kätte on jõudnud juuni ning Portfell X alustab oma kolmandat kuud. Eesmärgiks, nagu ikka, hoida silm peal oma varalisel olukorral ning tüürida tasa ja targu parema rahalise kindlustatuse suunas. Aga et loba ei läheks liiga pikaks, siis asub asja kallale ja vaatab üle, mis toimus (või ei toimunud) eelmise kuu jooksul.

Kui aprillis sai kõige muuga tegeletud, siis mais sai natukene ka tööd tehtud, ent mitte liiga palju. Oma töö iseloomu tõttu saan suhteliselt vabalt valida, kui palju ja millal ma töö kallal nokitsen, seniks kuni projekt saab tähtajaks tehtud. Nõnda töötasingi päris mitmel päeval hommikust lõunani ning ülejäänud aja täitsin lugemise, dokumentaalsarjade või päevaretkedega loodusesse. Naudin sellist paindlikkust, ent samas ei tule käesolev töö puudusteta – see on ajutine projekt ning kui asi saab tehtud, siis suure tõenäosusega peab hakkama uut tööotsa otsima. Kuna tegelen hetkel võrdlemisi nišiasjaga, siis ei ole töö otsimine aga üldse mitte meeldiv ülesanne. Seetõttu käärivad peas ka mõned mõtted suunamuutuse osas. Kuidas see kõik portfellile mõjuma hakkab, seda aga näeb ilmselt alles aasta teisel poolel.

Sissetulekud ja väljaminekud

Igatahes, maikuu sissetulek oli $3927.75. Sellest töötasu moodustas $3539.81 (90.1%), tööandja sissekanne pensionifondi $255.58 (6.5%), intressitulu $70.73 (1.8%) ja muud tulud $61.63 (1.6%). Vastukaaluks tegin samal perioodil väljaminekuid mahus $1269.30. Seejuures peab mainima, et palk kujunes ja kujuneb ka järgnevatel kuudel planeeritust veidi väiksemaks, kuna otsustasin vastu võtta tööandja pakkumise osa rahalisest teenistusest asendada eluasemega. See oli minu jaoks hea variant, kuna iseseisvalt lühiajaline rentimine (olen praeguses asukohas tõenäoliselt projekti lõpuni ehk augustini) on suhteliselt keeruline. Seda enam, et elan maailma ühes enim ülehinnatud kinnisvaraga linnas.

Seega tuli maikuu säästuks $2658.45 ning säästumääraks 67.7%. Kõike seda illustreerib veidi paremini aga alljärgnev graafik.

1

Sissetulekute ja säästmise osas tajusin ka seda, et kui sa ei ole just rahaboss, siis igasugused väikesed asjad võivad kokkuvõttes päris hästi eelarvele mõjuda. Näiteks pakub minu eelistatud toidupood sageli igasuguseid huvitavaid kampaaniaid. Viimati pakuti kliendikaardi omanikele $50 soodustust, juhul kui neli nädalat järjest vähemalt $50 ulatuses sisseoste teha. Sellised kulutused teen ma iganädalaselt nii või naa ning nõnda saigi maikuus ühe nädala toidukorvi arvelt päris korralikult kokku hoitud.

Inspireerituna Dividendipiraadist, liitusin ka ühe küsitlusleheküljega. Iga kolme-nelja päeva tagant mõne 5…20-minutilise küsitluse täitmisega teenisin eelmise kuu jooksul ca. $17. Pole just ülemäära suur raha ning palgatööga võrrelda ei maksa, aga natukene abiks ikka ning produktiivseks ajatäiteks samuti, kui midagi intrigeerivamat parasjagu teha ei ole.

Portfelli struktuur

Portfelli struktuuris toimus sel korral vähe muudatusi. Neist annab täpsemalt aimu alljärgnev illustratsioon.

2

Nagu näha, kirjeldab portfelli maikuust struktuuri järgnev:

  1. Suurem osa rahast on endiselt Säästuhoiustel, mis kasvasid mõnevõrra sissekannete arvel (suurema intressi teenimiseks peab igakuiselt teatava suurusega sissekande tegema) ja mõnevõrra intressitulu arvel.
  2. Sularaha hulk veidi kasvas, kuna juunis on plaan selle arvelt näputäis aktsiaid portfelli lisada. Olemasoleva aktsiapaki väärtus kahanes veidi, ent on ostuhinnaga võrreldes endiselt viisakas kasumis. Samas on aktsia minu jaoks ikkagi pikaajaalise väljavaatega investeering.
  3. Pensionifondi tehti mais $255.58 ulatuses sissekandeid. Ülejäänud kasv toimus fondi väärtuse kerkimise arvelt. Vaatab, kauaks seda kasvu jätkub, pidades silmas viimaste kuude turbulentsi maailmamajanduses ja -poliitikas.

Netoväärtus

Kokkuvõttes võib öelda, et maikuu netoväärtuse muutus tekitas pigem rõõmu. Netoväärtus (vt. alljärgnevat graafikut) kasvas peamiselt sissetuleku arvelt $2725.05 ehk täpsemalt 6.3% võrra, kergitades aprillikuist $43593.66 portfelli väärtust mai jooksul $46318.71 peale. Selle tulemusega võib rahule jääda ning pikemas perspektiivis ja stabiilsema sissetuleku korral olengi võtnud eesmärgiks säästa keskmiselt 50% teenistusest. Osa sellest (pean enda jaoks konkreetse suurusjärgu täpsustama) tahaks regulaarselt investeerida muudesse varaklassidesse.

3

Edasised mõtted

Millised on mõtted edasiseks? Juunis peaksin saama oma esimesed dividendid. Palju neid ei tule, aga sellegipoolest plaks-plaks! Samuti plaanin juunis soetada näputäis uusi aktsiaid. Säästuhoiused tagavad küll soliidse intressi, aga tootlusest nende puhul eriti rääkida ei saa, kuna inflatsioon ja tulumaks võtavad suurema osa endale. Seetõttu otsin parema tootlusega alternatiive. Aktsiad mulle meeldivad, aga hetkel ei ole enda jaoks sobivaid sihtmärke leidnud. Olen küll koostanud huvipakkuvatest aktsiatest nimekirja, ent samas tunnen, et turg on hetkel küllaltki üle hinnatud. Kui kellelgi on häid mõtteid, siis palun mulle kindlasti kirjutada – teen teile kohe ühe suure kummarduse.

Säästuhoiustel olevat raha tahaks mujale suunata ka puhtalt mitmekesistamise eesmärgil. Kuigi Austraaliat teatakse hüüdnimega lucky country ja majanduslangust (või õigemini tehnilist retsessiooni) ei ole siinmail nähtud juba 27 aastat, siis on ka siin hetkel majanduslikult ja poliitiliselt võrdlemisi kaheldavad ajad. Ei taha ju kõiki mune ühes korvis hoida. Niigi vaatan ja nutan, kuidas Austraalia dollar on viimase viie aasta jooksul ca. 30 senti USA dollari kohta kukkunud. Madal kurss võib olla hea eksportivale riigile, aga mitte nii hea inimesele, kes soovib oma raha välismaal investeerida või siis niisama laiaks lüüa.

Mai ülevaatega aga selleks korraks ühel pool.  Kui on mingeid küsimusi või ettepanekuid, millest võiks tulevikus kirjutada, siis palun kindlasti krõbistada allpool asuvasse kommentaaride sektsiooni. Tihti on endal loomingulisusest vajaka. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olgem mõnusad ja aktiivsed.

Miks aeg kulgeb nii kiiresti?

Juhtusin hiljuti lugema üht huvitavat psühholoogiaalast väljaannet, mis rääkis ajast ning kuidas ajal on näiliselt kombeks erinevates elufaasides kulgeda erineva kiirusega. Mõtle näiteks tagasi oma lapsepõlvele. Oled 7-aastane ja vanemad plaanivad väljasõitu Tartusse, et uudistada meie armast ülikoolilinna. Istud autosse, ent juba poole tunni pärast pärid, “Kas me oleme kohal?” Mõned sõnamängud lõbustuseks, pildiraamat, väike uinak… aga ärgates auto endiselt liigub ning aknast paistavad tee ääres noored viljapõllud. Tartut pole ühestki otsast näha. Kuidas võib aeg nõnda venida?

Kerid seda sama aega veidi edasi ja oled üleöö saanud 30-aastaseks. Nina alla on kasvanud vunts või pähe on tekkinud naiselikult volüümikas linalakk (kumba iganes eelistad). Sõidad taaskord seda sama teed pidi Tallinnast Tartusse, aga sel korral mitte Emajõe äärt nautima, vaid isiklikke töökohustusi täitma. Aja täiteks kalkuleerid peas, kuidas olla võimalikult veenev oma uue projektiga. Samal ajal keerad raadiot veidi valjemaks, et kuulda täpsustusi Tallinna Sadama aktsiate osas. Teeäärsed viljapõllud ja teeristid enam ei köida, kuna nendega oled juba ammu tuttav. Aga kaua ei peagi kannatama, sest hetk hiljem oledki Tartus. Küll aeg lendab linnutiivul!

Ilmselt on paljud täheldanud, kuidas vanemaks saades kipub aeg kulgema üha kiiremas tempos. Jõulud, mida varem sai kangelt oodatud, saabuvad nüüd ilma ootustetagi. Küllap ka keskkool tuiskas võrdlemisi kiirelt mööda ja sellele otsa ülikoolidiplom (või paar). Ameteid on juba mitu korda vahetatud ning küll on kummaline, kuidas aeg tormab. Nina all on endiselt vunts, aga pealagi on juba mitu aastat hõrenenud. Lapsed on suureks sirgunud ja ühtäkki ei olegi nad enam väikesed titad.

Miks siis ikkagi tundub, et vananedes kulgeb aeg üha kiiremas tempos? Targemad inimesed on ühe vastusena teoritiseerinud aja ‘proportsionaalsust’. See tähendab, et vanemaks saades moodustab mistahes ajahetk X järjest väiksema (suhtelises mõttes) osa meie elust. Näiteks 10-aastase lapse jaoks on üks aasta 10% kogetud elust. Samal ajal 40-aastase täiskasvanu jaoks moodustab üks aasta vaid 2.5% nende senisest elueast. Sedasi edasi liikudes võib oletada, et mistahes ajahetk muutub vananedes tunnetuslikult aina lühemaks, mis omakorda tõlgendub kiiremalt elatud ajana.

Aja kulgemise kiirust on püütud seletada ka inimese bioloogiaga. Näiteks on spekuleeritud, et see võiks olla seotud ainevahetusega. Kui nooremad inimesed hingavad kiiremini, nende veri voolab väledamalt ja ka süda tuksleb kiiremas tempos, siis kas ei võiks arvata, et nende kehakell katab 24-tunnise ööpäeva jooksul rohkem aega kui mõne vanema inimese oma? Analoogseid teooriaid on teisigi. Mõned neist on seotud kehatemperatuuriga, teised jälle hormoonide või mõne kolmanda bioloogilise näitajaga.

Minu enda jaoks on aga kõige intuitiivsem seletus seotud informatsiooni ja selle tajumisega. Nimelt on psühholoogid kinnitanud, et aja kulgemise tunnetuslik kiirus sõltub andmehulgast, mida aju peab töötlema ja endasse talletama. Mida rohkem on informatsiooni, seda aeglasemalt kulgeb aeg. Kui lapsena oli kõik ümbritsev üks uus ja huvitav mass, siis vanemaks saades on üha vähem informatsiooni, mida aju peab töötlema ja talletama. Maailm on ühtäkki üks igav paik, mille detailidega oleme põhjalikult kursis ning kus me saadame päevi mööda monotoonses rutiinis.

Ja see viibki mind jutu kõige viimase punktini. Raha ei ole ainus ressurss, mis nõuab säästmist, planeerimist ja investeerimist. Võib-olla veelgi olulisem ja piiratum ressurss on aeg. Ajale me aga väga palju või vähemalt väga süvitsi ei mõtle, kuna aeg on alati olnud osa meie eksistentsist. Ta on silmale hoomamatu ja käega katsutamatu, mistõttu kipume aega defineerima, nagu ka kõike muud abstraktset, raha või mõne muu mateeria abil. Ütleme “Aeg on raha!” või midagi muud seesugust ning seejärel imestame, et küll aeg läheb kiiresti.

Kui aja kulgemise kiirus on tõepoolest seotud andmehulgaga, mida meie aju peab töötlema ja talletama, siis on see ju tegelikult hea uudis. See tähendaks, et me võime teadvustatult teha valikuid, mis muudavad aja kulgemise aeglasemaks ehk teisisõnu pikendavad meie tunnetuslikku elukestust.  Kui lapsepõlves oli lihtne näha kõiges uut ja huvitavat, siis täiskasvanuna on veelgi lihtsam toetuda kõigele sellele, mis on vana ja harjumuspärane. Seetõttu muutub just vanemaks saades aja teadvustamine eriti oluliseks.

Tean omast käest, kui kiiresti läksid ülikooliaastad ja sellele otsa esimene täiskohaga töö. Rutiin varastab aega ja sellega ühes ka elukvaliteeti. Mõned aastad tagasi võtsin vastu otsuse oma elukorda muuta. Selle tulemusena olen elanud kahel uuel kontinendil, reisinud loendamatul hulgal erinevates riikides, tutvustanud endale uusi hobisid ning leidnud enda jaoks uued erialad. Enne kui keegi tembeldab mind riigivaenlaseks, siis pean ütlema, et kogu selle protsessi käigus olen hakanud veelgi rohkem hindama ka Eestimaad (sellest plaanin tulevikus kirjutada) ning leidnud mõtteid, mida võiks naastes enda jaoks seal korda saata. Ja mis kõige olulisem – aeg ei libise enam käest, sest on palju huvitavat, millele tagasi vaadata, ja samamoodi palju uut, mille poole edasi püüelda.

Võib mõelda, et aja planeerimine, säästmine ja kasutamine on lihtne, aga mulle endale näib palju lihtsam mõelda rahas. Oma aja ja tuleviku planeerimine nõuab erilist julgust, sest inimesel on ikka kombeks valida tuttav ja turvaline. Hirmu tundmatu ees maskeerime mõnikord sõnadega ‘praktiline’ või ‘pragmaatiline’. Investeerime kolm või enam aastat oma elust, et õppida vastumeelset eriala, millele on analüütikute hinnangul tööturul suur nõudlus. Kas see on praktiline või turvaline? Rügame pikki aastaid teha tööd, mida meile ei meeldi teha, või veedame aega inimestega, kes meid ei hinda, või elame linnaosas, kuhu meie hing ei kuulu… sest see on pragmaatiline või ehk lihtsalt tuttav?

Tegelikult väga palju rohkem kirjutada ei tahagi. Lihtsalt innustan nii ennast kui ka kõiki oma kolme lugejat rohkem oma aega hindama. Mind ikka inspireerivad inimesed, kes julgevad rutiinist läbi murda ja teha asju, mis nende süda ihaldab. Selle jutu peale mõtlen kohe oma tädile, kes 60-aastaselt otsustas hakata hispaania keelt ja filmi monteerimist õppima. Samuti mõtlen oma sõbra sõbrale, kes lõpetas ülikooli cum laude, tegi panganduses ilma ning otsustas seejärel ameti maha panna, et pühenduda mesiniku elukutsele.

Kõigele leidub kuskil mingisugune subjektiivne optimum, aga elule tagasi vaadates tundub aeg minu jaoks küll hindamatu väärtusega.

Ülevaade: Aprill ’18

Aeg möödub halastamatult ning kibekiirelt ongi täis saanud esimene kuu blogi sünnist. Selle aja jooksul olen natukene kirjutanud, terakene Excel’isse numbreid toksinud, veidikene peas mõtteid kogunud ning ennekõike niisama investeerimistuusa mänginud. Kuigi käesoleva kuu ülevaade võib jätta mulje, et minu finantseesmärk on minna võimalikult kiiresti rahaliselt nulli, siis tegelikult on kogu selle projekti keskne tees endine – pürgida klišeeks saanud rahalise sõltumatuseni. Seejuures tahan mainida, et teel oma eesmärgini ei jää midagi tegemata, sest lõppude lõpuks peab elu ka nautima ning see on võimalik ainult nüüd ja praegu.

Nagu juba vihjatud, läheb 2018. aasta aprill ajaloo annaalidesse kui suhteliselt kesine kuu (rahalises mõttes). Kuna sai kolitud uute elukohta ja enamik kuust aktiivne sissetulek puudus, siis sellest tulenevalt värvus tabel mõnevõrra punaseks. Aga pole hullu, sest igale mõõnale järgneb tõus. Siht on kindel ja meel on helge, mistõttu võib prognoosida veidi rohelisemaid ridu järgnevatel kuudel. Senikaua on aga tark õppida eilsest, heites põgusa pilgu möödunud kuule.

Nagu järgnevalt esitatud tabel ja graafik illustreerivad, oli aprilli sissetulek $1424.80. Sellest töötasu moodustas $1380.02 (96.9%) ja passiivne sissetulek e. hoiustelt teenitud intress $44.72 (3.1%). Vastukaaluks tegin samal perioodil väljaminekuid mahus $2250.07. Sellest lõviosa oli majutusega seotud kulud (80.2%). Seega oli aprillikuu sääst (kuivõrd nii võib öelda) -$825.27 ning säästumäär -57.9%.

Apr1

Portfelli struktuuris toimusid samuti mõningad muutused. Neist annab täpsemalt aimu alljärgnev illustratsioon.

Apr2

Nagu näha, toimusid laiaslaastus aprilli jooksul portfellis järgnevad nihked:

  1. Suurema osa vabast rahast kandsin madalamat intressi teenivalt (1.6% p.a) Säästuhoiuselt I veidi kõrgemat intressi teenivale (2.8% p.a) Säästuhoiusele II.
  2. Samuti vähendasin veidi oma sularahavarusid ning kahekordistasin olemasolevat aktsiapakki. Seejuures tõusis aktsia hind eelmise kuu jooksul võrreldes ostuhinnaga 8.4%, mis rahaliselt tähendab $123.42 suurust kogukasvu. Üldse ei kurda!
  3. Pensionifondi* uusi sissekandeid ei toimunud, ent fondi väärtus kasvas eelmise kuu jooksul 2.1% ehk $124.65 võrra.

Protsentuaalset muutust märtsi-aprilli portfelli struktuuris kirjeldavad pirukagraafikud (vt. eelmist illustratsiooni). Rõõm on tõdeda, et ühe imepisikese pügala võrra on aktsiate osakaal suurenenud. Tulevikus on plaan portfelli mitmekesistamisega aktsiate suunal kindlasti jätkata. Samas olen hetkel oma tehingute osas konservatiivne, kuna olen endiselt katsefaasis. Samuti kuulun “klaas pool tühi” seltskonda, st. pigem usun, et lähiajal ootab pikaajalist pulliturgu ees sahmakas.

Kokkuvõttes võib öelda, et aprill endaga olulisi sisulisi muutusi ei toonud. Jäin mõnevõrra vaesemaks (vt. alljärgnevat graafikut) ehk täpsemalt kaotasin oma netoväärtuses 1.4%, kukkudes märtsikuiselt $44164.36 tasemelt aprilli jooksul $43548.18 peale. Positiivsest vaatevinklist vaadatuna sai aprillis mõned olulisemad kulud ära tehtud ning nüüd võib paar järgnevat kuud muretult säästmisele keskenduda. Rääkides veel säästmisest, siis hetke seisuga pean end ikkagi pigem säästjaks kui investoriks, olgugi et püüdlen selle viimase poole.

Apr3

Aprilli ülevaatega selleks korraks ühel pool. Mu ustavatele lugejatele (kõigile kolmele) – olgem mõnusad ja aktiivsed. Side lõpp.

PS! Kuna kasutan uut graafikat, siis sellega seonduvalt on ka igasugune tagasiside teretulnud. Kas tabelid ja diagrammid töötavad ning on loetavad erinevatel resolutsioonidel?

—–

Pensionifondist on hetke seisuga investeeritud 33.1% Austraalia aktsiatesse, 32.8% rahvusvahelistesse aktsiatesse, 14.0% kinnisvarasse ja vähemal määral muudesse varaklassidesse.